Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

andmete õigsusele on ajutise halduri hinnangul võlgnikul reaalset vara kokku bilansilises väärtuses 5 904 573 eurot (nimetatud summa hulgas ei ole võlgniku poolt esitatud andmetel QH OÜ kontodel olev raha summas 1 645,15 eurot). Järelepärimiste teel saadud andmetel, samuti eeldades võlgniku juhatuse liikme kirjalike selgituste õigsust, on TK OÜ sissenõutavaks muutunud kohustused 9 813 102,63 eurot. Seega ületavad sissenõutavaks muutunud kohustused olemasoleva vara väärtust 3 908 529,63 eurot. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate kõiki nõudeid ning see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on järelepärimiste teel välja selgitanud, et võlgnik on 27.05.2010 võõrandanud temale kuulunud kinnisasja suurusega 1562m2 sihtotstarbega 100% elamumaa aadressil XXX(registriosa nr XXX, katastri nr XXX) A SP OÜ-le (registrikood XXX). Ehitusregistri andmetel paikneb kinnistul kahekorruseline elamu ehitusaluse pinnaga 178 m2. A SP OÜ juhatuse liikmeks ja 50% osanikuks on IL, kes oli ka QH OÜ juhatuse liige. 27.01.2011 kinnistamisavalduse alusel on kinnisasja omanikuna sisse kantud OÜ E , kelle juhatuse liige on IL alates 06.08.2009. 09.05.2011 kinnistamisavalduse alusel on kinnisasja omanikuna sissekantud OIOÜ (registrikood XXX), 30.09.2011 asjaõiguslepingu alusel ML. Ajutisele haldurile ei ole käesoleva aruande koostamise ajal teada eelpoolnimetatud kinnisasja võõrandamistehingu sisu, sh hinda ega vastusoorituse faktilist teostamist. Võlgniku makseraskuste tekkimise alguseks võib ajutise halduri hinnangul võlgniku seadusliku esindaja kirjalike selgituste ja esitatud andmete alusel pidada 2009 majandusaasta lõppu, kui saabusid pangalaenude tagastamise tähtjad. Võlgniku raamatupidamise andmed ja algdokumendid ei ole ajutisele haldurile kättesaadavad olnud. Võlgniku esindaja esitas täiendavaid andmeid ja selgitusi ajutise halduri poolt esitatud teabenõuetele 02.11.2011 ja 03.11.2011. Täiendavalt esitatud dokumentatsiooni hulgas ei ole ettevõtte alus- ja raamatupidamisdokumente, samuti raamatupidamise tarkvara ega andmebaasi. Ajutine haldur on seisukohal, et majandustegevus on olnud kahjumlik alates 2010 majandusaasta lõpust. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et majandusraskused ja pankrotimenetluse algatamise vajalikkus oli ilmne 2011 majandusaasta kolmandas kvartalis, kui oli selge investorite ja investeerimishuvi puudumine ning jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2011 määrus tsiviilasjas nr 2-10-64371, millega jäeti kinnitamata võlgniku saneerimiskava. Käesoleval ajal ei ole otseselt ilmnenud ja eeltoodu alusel ei ole võimalik väita, kas juhatuse liikme poolt on rikutud äriseadustiku (ÄS) §-s 180 lg 51 sätestatud nõuet ja kas sellega on tekitatud ka kahju võlgnikule või võlausaldajatele. Aruande koostamise hetkeks ei ole pankrotimenetluses otseselt ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu, samas vajavad juhtkonna otsused ja toimingud ning nende õigustatus täiendavat analüüsi pankrotimenetluses käigus. Välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 mõttes. Võttes arvesse asjaolu, et võlgniku vara koosneb põhiselt kuuest kinnisasjast bilansilises väärtuses 5 068 015 eurot, põhivarast bilansilises jääkväärtuses 836 558 eurot, kerghaagisest Respo 751 (reg nr XXX) ja rahast arvelduskontodel, siis on pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalikud rahalised vahendid olemas. Kuna ajutisel halduril ei ole käesoleva aruande koostamise ajaks andmeid selle kohta, kas QH OÜ ja KAOÜ nimel olevad arveldusarved on arestitud või mitte ning milline on nende kontode rahaliste vahendite seis, ei ole võimalik anda seisukohta ka selle kohta, kas ja mis mahus on rahalisi vahendeid pankrotimenetluse kulude jooksvaks katteks koheselt peale pankroti väljakuulutamist. Võlgniku varalisest seisust lähtudes on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku suhtes tuleks välja kuulutada pankrot. Läbi tuleb viia täiendav analüüs arvelduskontodelt nähtuvate tehingute osas enne pankrotiavalduse esitamist, samuti vallasvara võõrandamise kohta, milleks võib olla vajalik ka erikontrolli teostamine. Ajutine haldur ei näe käesoleval ajal võimalusi pankrotimääruse tegemise järel kaaluda võlgniku tervendamist, kuid võlgniku tervendamise otsustamine sõltub eelkõige peamiselt võlausaldajate otsustest. Võlausaldajate nõuete rahuldamine täies ulatuses ei ole võimalik.

Kohtu põhjendused Kohtuistungile võlgnik ei ilmunud. Võlausaldaja oli arvamusel, et asja saab arutada ilma võlgniku kohalolekuta ja jäi pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruande juurde ning palus välja kuulutada võlgniku pankrot ja välja mõista halduri tasu 2 448,26 eurot (koos sotsiaalmaksuga). Võlausaldaja ajutise halduri aruandele ning tasu suurusele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja TK OÜ pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) §-ga 31 lg 6 Heikki Ojamaa. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnik ei ole nimetatule vastu vaielnud. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Aruande kohaselt on võlgnikul vara 5 904 573 euro väärtuses ja kohustusi vähemalt 9 813 102,63 eurot. Seega ületavad sissenõutavaks muutunud kohustused olemasoleva vara väärtust 3 908 529,63 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutisel halduril ei ole olnud võimalik tutvuda võlgniku alusja raamatupidamisdokumentidega, samuti raamatupidamise tarkvara ega andmebaasiga. Ajutise halduri aruande koostamise hetkeks ei ole otseselt ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteotunnustega tegu, samas vajavad juhtkonna otsused ja toimingud ning nende õigustatus täiendavat analüüsi pankrotimenetluse käigus. Kohus leiab, et kuna TK OÜ vara väärtus ei kata olemasolevaid kohustusi, siis nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga ning pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste, maksejõuetuse põhjuste ning juhatuse tegevuse kohta. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et TK OÜ juhatuse liige TP on kohustatud kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigusust. PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Kohus leiab, et võlgniku juhatuse liige TP on kohustatud hiljemalt 24.11.2011 haldurile üle andma TK OÜ vara ning raamatupidamisdokumendid. Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3 ja 90 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel TP trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud

kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 24 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 840,80 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 607,46 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 76,70 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks muu hulgas ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 2 448,26 eurot Heikki Ojamaa kasuks välja mõista võlgnikult, OÜ-lt TK.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.