63 911,65 eurot (1 000 000 krooni) Hageja AK(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Armand Reinmaa (Advokaadibüroo Reinmaa & Partnerid, Uus-Tatari 25/Veerenni 13, 10134 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja OÜ RT(registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja AK(XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
1.Jätta AK’i (isikukood XXX) hagi OÜ RT(registrikood XXX) vastu võla saamiseks rahuldamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 29. märtsi 2010.a. kohtumääruse alusel kohaldatud esialgse õiguskaitse korras määratud hagi tagamise abinõu, millega arestiti OÜ-le RT(registrikood XXX) kuuluvad arvelduskontod 1 000 000 (üks miljon) krooni ulatuses kõigis Eestis tegutsevates krediidiasutustes ja krediidiasutuste filiaalides. Kohtukulude jaotus Poolte menetlusulud jätta täies ulatuses AK’i kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud asjaolud
1.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 63 911,65 eurot (1 000 000 krooni), intressi 25 416,17 eurot (397 676,70 krooni), viivise 7 541,57 eurot (118 000 krooni), viivise 0,2% päevas ehk 127,82 eurot (2 000 krooni) päevas põhivõlgnevuselt alates 01.03.2011 kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni ning menetluskulud.
2.Hageja AKja kostja OÜ RT(registrikood XXX) sõlmisid 12.03.2007 laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 1 000 000 (üks miljon) krooni, intressiga 14,4%
aastas, tähtajaga 31.12.2009. Hageja kandis laenu kostja pangakontole üle kahes osas: 500 000 krooni 15.03.2007 ja 500 000 krooni 17.03.2007.
3.Kostja tähtaegselt oma kohustust ei täitnud, mistõttu edastas hageja kostjale 01.02.2010 nõudekirja kohustuse täitmiseks ja pankrotihoiatuse. Kuna kostja võlgnevust tasunud ei ole, võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevuse ja intressid. Samuti on hageja arvestanud tulenevalt laenulepingu punktist 2.5. viivist 0,2 % päevas maksetähtajaks tasumata summast perioodi 01.01.2010-01.03.2010 eest summas 118 000 krooni.
4.Hageja märgib, et laenulepingu poolteks on hageja ja kostja ning asjaolu, et lepingu sõlmimise ja allkirjastamise kuupäevad on erinevad, ei muuda see laenulepingut tühiseks. Lepingu sõlmimisel on pooled eksinud aastaarvuga, lepingus allkirjade juures pooled on märkinud 2007 asemel aastaarvuks 2008. Laenulepingu punkti 2.3 kohaselt kohustus laenuandja laenu laenusaajale üle andma kahes osas, hiljemalt 17.03.2007, samuti on lepingu ülemises nurgas märgitud laenulepingu kuupäevaks 12.03.2007, seega saab laenulepingu tõlgendamisel lähtuda, et leping sõlmiti 12.03.2007, mitte 12.03.2008. Asjaolu, et lepingu sõlmimise aastaks on 2007 kinnitavad ka maksekorraldused.
5.Hageja juhib tähelepanu, et hageja ei kandnud laenu üle laenulepingus märgitud arveldusarvele, vaid kandis laenu üle kostja palvel R LTD arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX Swedbankis. Praktikas on krediidilepingute puhul tavaline, et laenusaaja palvel kantakse laenusumma üle kolmanda isiku arveldusarvele laenusaaja soovil. Liiatigi peab ka Swedbank oma 11.02.2009 tõendiga kostjat ja R LTD ühte kontserni kuuluvateks ettevõteteks. Seega on hageja laenulepingu täitnud ning on kostjal kohustus tagastada laenusumma koos kõrvalnõuetega. Eeltoodust tulenevalt on ka väär kostja väide, et hageja peab esitama oma nõuded R LTD vastu.
6.Hagejale on arusaamatu, kuidas puutub antud vaidlusesse AN osas algatatud kriminaalmenetlus. Hageja väitel kriminaalmenetlus on alustatud KrS § 209 lg 2 p 2 alusel, mis sätestab, et varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel suures ulatuses karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega. Seega ei ole kriminaal-menetlust alustatud dokumentide võltsimise eest nagu väidab kostja. Kostja tunnistab, et AN oli kostja juhatuse liige ja omas esindusõigust. Hageja märgib, et kui AN kostja juhatuse liikmena rikkus äriühingu siseseid piiranguid laenulepingu sõlmimisel, ei mõjuta see laenulepingu kehtivust, sest esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes.
7.Hageja leiab, et 03.11.2010 ekspertiisiakt nr XXXja 27.12.2010 ekspertiisiakt nr XXX ei ole käesolevas asjas kohased tõendid, kuna ekspertiisiga ei olnud võimalik tuvastada, kas laenulepingu allkirjastas AN või mitte, seega tuleb jätta ekspertiisiaktid käesolevas asjas tähelepanuta. Hageja kinnitab, et laenuleping on kirjutatud alla AN poolt ning laenulepingu punkti 4.3. kohaselt peab olema kostjal nimetatud laenulepingu üks eksemplar. Lisaks on hageja ja kostja vahel enne vaidlusaluse laenulepingu sõlmimist ja ka pärast sõlmitud sarnaseid laenulepinguid, millede alusel on hageja samuti kostja palvel kandnud laenud R LTD arveldusarvele, kuigi laenulepingutes on pooled kokku leppinud laenusumma kandmise kostja arveldusarvele. 12.01.2008 aastal sõlmitud laenu-lepingujärgse makse teostas hageja samuti R LTD arveldusarvele, kuigi nimetatud lepingu punkti 2.3. kohaselt tuli laenusumma kanda Laenusaaja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX Hansapangas. Seega pooled jälgisid poolte vahel väljakujunenud praktikat kui hageja kandis laenusumma kostja palvel üle R LTD arveldusarvele. Lisaks on 12.01.2008 sõlmitud laenulepingul kostja esindaja allkirjale ka R LTD tempel, kuigi laenuleping on sõlmitud kostjaga, mis näitab, et kostja käsitles R LTD’d ja kostjat ühte kontserni kuuluvate ettevõtetena. Kostja vastuväited
8.Kostja ei tunnista hagiavaldust ja palub jätta hagi rahuldamata.
9.Kostja märgib, et kahtleb laenulepingu õigsuses ning juhib tähelepanu, et lepingu sõlmimise ja allkirjastamise kuupäevad erinevad üksteisest. Kostja on ka seisukohal, et AN allkiri lepingus on võltsitud. Ka ekspertiisiaktid ei suutnud teha kindlaks, kes on laenulepingu allkirjastanud, seega ei saa laenulepingut vaadelda antud asjas tõendina.
10.Lepingu punkti 2.3 kohaselt pidi laenusumma üleandmine toimuma kahes osas hiljemalt 17.03.2007.a. ülekandega laenusaaja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Hansapangas (praegune Swedbank AS). Kostjal ei ole kunagi olnud seda arvelduskontot. Kostjal on olemas ainult arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXSwedbangas (endine Hansapank). Kostja kinnitab, et omab Swedbankis arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXja perioodil 12.03.2007-31.12.2009 ei ole hageja poolt kostja arvelduskontole laekunud mingeid summasid. Hagile lisatud maksekorraldustest nähtuvalt on hageja 15.03.2007.a. ja 17.03.2007.a. summad ( 2 x 500 000 krooni) üle kandnud R LTD-le, kontole nr XXXXXXXXXXXXXX, mitte kostjale. Kostjal tekib laenusumma tagasimaksmiskohustus ainult pärast seda, kui laenuandja kannab kostja arvelduskontole laenusumma.
11.Kostja leiab, et väärad ja tõendamata on hageja väited, et laenusummad kanti R LTD arvele kostja palvel. Maksekorralduse nr. 716, 15.03.2007 ja maksekorralduse nr 717, 17.03.2007 järgi on märgitud makse saajaks R LTD ja saaja konto nr XXXXXXXXXXXXXX, mida ei ole mainitud laenulepingus. Kostja leiab, et hageja on püüdnud sõlmida näilikke tehinguid ning lepingu pooleks peaks olema R LTD. Seega, kuna hageja ei ole kandnud kostjale üle summat 1 000 000 (üks miljon) krooni, siis on hageja jätnud oma kohustuse täitmata, mistõttu puudub kostjal kohustus hagejale laen koos kõrvalkohustusega tagastada.
12.ANoli kostja juhatuse liige ja omas äriühingu esindusõigust. AN ning LN on juhatuse liikme kohalt tagasi kutsutud. 12.01.2010 alustati jälitusmenetlus AN teadmata kadumise kohta ja seoses tema surmaga on 2010 juunis algatatud kriminaalmenetlus KarS § 113 tunnuste järgi. Maakohtu põhjendused
13.Kohus lahendab antud asja tulenevalt poolte nõusolekust ja juhindudes TsMS § 403 kirjalikus menetluses peale korraldavate kohtuistungite toimumist. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, uurinud asjas kohtule esitatud tõendeid ja hinnanud nii dokumentaalseid tõendeid kui ka tunnistaja ütlusi kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
14.TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.
15.Hageja esitatud nõuded on: - põhivõlgnevuse 63 911,65 eurot (1 000 000 krooni), - intress 25 416,17 eurot (397 676,70 krooni), - sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest 01.01.2010 - 01.03.2010 summas 7 541,57 eurot (118 000 krooni), - viivis 0,2% päevas ehk 127,82 eurot (2 000 krooni) päevas põhivõlgnevuselt alates 01.03.2011 kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni.
16.Kostja hagi ei tunnista. Kostja kahtleb hageja poolt kohtule esitatud laenulepingu õigsuses ning kostja ei ole selle lepingu alusel hagejalt laenu saanud.
17.Hageja esitas hagi nõude alusena 12.03.2007.a. AK’i, isikukood XXX (Laenuandja) ja RTOÜ, registrikood XXX (Laenusaaja), mida esindab juhatuse liige AN, isikukood XXX vahel sõlmitud lepingu. Nimetatud lepingu punktide 2.1., 2.2. ja 2.4. kohaselt annab Laenuandja Laenusaajale
laenu summas 1 000 000 (üks miljon) krooni laenuintressiga 14,4 % aastas, tagasimakse tähtajaga kuni 31.12.2009.a. laenuandja arvelduskontole. Lepingu punkti 2.3. kohaselt laenusumma üleandmine toimub 2 (kahes) osas, hiljemalt 17. märtsiks 2007 ülekandega Laenusaaja arvelduskontole nr. XXXXXXXXXXXX Hansa-pangas. Laenuleping on poolte poolt alla kirjutatud 12.03.2008 (tlk. 11 ja 76, I köide). Hageja on laenu kostjale üle kandnud kahes osas, mille kohta esitas maksekorralduse nr 716, 15.03.2007 summa 500 000 krooni ja maksekorralduse nr.717, 17.03.2007 summa 500 000 krooni ülekand-mise kohta (tlk.12-13, I köide).
18.Võlaõigusseadus (VÕS) § 396 lg 1 alusel laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
19.Pooled vaidlevad selle üle, et kas: - 12.03.2007 (12.03.2008) AK’i ja RTOÜ vaheline laenuleping on alla kirjutatud AN või teise isiku poolt, - kas AK on andnud 2007 aasta märtsis RTOÜ-le laenu 1 000 000 (üks miljon) krooni ja kas see summa on ka kostjale üle kantud.
20.Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo majanduskuritegude talituse poolt määratud käekirjaekspertiiside kohta koostatud Ekspertiisiaktide nr. XXX, 03.11.2010 ja nr. XXX, 27.12.2010 (millede ekspertiisiobjektiks oli 12.03.2007 (12.03.2008) AK ja RTOÜ vaheline laenuleping 1-l lehel ning ekspertiisiülesanne oli; kas ekspertiisiks esitatud AK ja RTOÜ vaheline leping on kirjutatud alla AN või teise isiku poolt ) erinevate kohtuekspertide eksperdiarvamuste järgi ei ole võimalik määrata, kas ekspertiisiks esitatud ekspertiisiobjekt on alla kirjutatud AN või kellegi teise isiku poolt (tlk.108-111, 127-130, I köide). Tunnistaja JL’i ütluste kohaselt sõlmiti 2007.a. märtsis AK’i ja OÜ RT vahel laenuleping ühe miljoni krooni kohta. Laenulepingu teksti koostas AK ning OÜ RT poolt kirjutas laenulepingutele alla AN, seega ka 2007.a. laenulepingule. Tunnistaja oli laenulepingu allakirjutamise juures, sest tal on AK’iga ühised äriasjad (tlk. 73, II köide). Kohus märgib, et hageja AK ja tunnistaja JL on mõlemad alates 2002 aastast kuni käesoleva ajani OÜ M (registri-kood XXX) juhatuse liikmed ja osanikud (tlk.66-70, II köide). Eeltoodule tuginedes ei ole tunnistaja ütlused kohtule veenvad, kuna tunnistaja on huvitatud hageja suhtes soodsast kohtu-lahendist.
21.Kohus jätab tähelepanuta hageja seisukoha, mille kohaselt tuleb jätta käesolevas menetluses tähelepanuta ülalmärgitud ekspertiisiaktid ja lugeda tunnistaja J. L ütlustega tõendatuks vaidlusaluse laenulepingu allakirjutamine RTOÜ juhatuse liikme AN poolt.
22.Vaidlusaluse laenulepingu punkti 2.3 kohaselt pidi laenusumma üleandmine toimuma kahes osas hiljemalt 17. märtsiks 2007.a. ülekandega laenusaaja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Hansapangas (praegune Swedbank AS) ning punkti 2.4. kohaselt laenusaaja kohustub laenusumma ja intressid laenuandjale tagasi maksma hiljemalt 31.12.2009.a. ülekandega laenuandja arvelduskontole nr XXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas (praegune SEB). Hagile lisatud maksekorraldustest nähtuvalt on AK oma kontolt nr XXXXXXXXXXXXXX maksekorralduste nr. 716, 15.03.2007 ja nr 717, 17.03.2007 järgi mõlemal korral üle kandnud summa 500 000 krooni saajale R LDT, kontole XXXXXXXXXXXXXX (Swedbank) selgitustega „leping“ ja Leping II osa“ (tlk.12-13, I köide). Maksekorraldustel märgitud selgitused ei viita, milliste laenulepingute või muude lepingute alusel maksed on tehtud. 12.03.2007 (12.03.2008) Laenulepingu järgi on laenusaajaks RTOÜ (registrikood XXX ), mitte R LDT. Laenulepingu punktis 2.3. märgitud laenusaaja arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXX Hansapangas (praegu Swed-bank), millisele laenuandja AK pidi laenusaajale RTOÜ-le antava laenusumma 1 000 000 (üks miljon) krooni üle kandma, ei kuulu RTOÜ-le. Laenulepingus ei ole ühtegi viidet laenusaaja kontole nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbankis, millisele pidanuks laenuandja laenusumma laenusaajale üle kandma. RTOÜ (registrikood XXX ) omab Swedbankis
arvelduskontot nr. XXXXXXXXXXXX(tlk. 41, I köide). XXXXXXXXXXXXXX laenulepingus laenusaaja kontona ei märgita.
Arvelduskonto
numbrit
23.Hageja väitel on pooled eksinud nii 12.03.2007 (12.03.2008). laenulepingu kuupäeva kirjutamisel kui ka olevat kostja lepingusse valesti märkinud laenusaaja vale arveldusarve numbri . Laenulepingul märgitud erinevad kuupäevad viitavad asjaolule, et leping on vormistatud tagantjärgi. Hageja ei ole tõendanud, et kostja esindaja AN koostas lepingu. Lisaks ekspertiisiaktide kohtuekspertide eksperdiarvamuste järgi ei ole võimalik määrata, kas ekspertiisiks esitatud laenuleping on alla kirjutatud AN või kellegi teise isiku poolt. Kohtul puudus võimalus AN’t asjas küsitleda, kuna 12.01.2010 alustati jälitusmenetlust AN teadmata kadumise kohta ja seoses tema surmaga on 28.06.2010 algatatud kriminaal-menetlus KarS § 113 tunnuste järgi (tlk. 30, 196, I köide)..
24.Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et vaidlusalune väidetav 12.03.2007 (12.03.2008) laenuleping ühe miljoni krooni laenamiseks hagejalt kostjale võib olla mitte alla kirjutatud kostja OÜ RT tollase juhatuse liikme AN poolt ja seega mitte ka poolte vahel sõlmitud.
25.Kui aga kohus asuks seisukohale, et 12.03.2007 (12.03.2008) AK’i ja RTOÜ vaheline laenuleping on alla kirjutatud AN poolt, siis kostjal tekib laenusumma tagasimaksmiskohustus ainult pärast seda, kui laenuandja kannab kostja arvelduskontole laenusumma. Hageja väitel pärast laenulepingu sõlmimist palus kostja kanda hagejal laenulepingujärgsed summad üle R LDT arveldusarvele, mistõttu hageja kandiski kostja palvel laenusummad kostja poolt soovitud arveldusarvele, milleks oli R LDT arveldusarve. Kohus leiab, et hageja väited on paljasõnalised ja ei ole tõendanud kohtule, et kostja oleks andnud korralduse laenulepingu alusel laenusumma ülekandmiseks kolmanda isiku arvelduskontole. Laenusaaja RTOÜ ((registrikood XXX ) ja R LDT (asukohaga XXX) on erinevad juriidilised isikud. Seega ei ole hageja täitnud laenulepinguga võetud kohustust, kanda laenusumma üks miljon krooni üle kostja RTOÜ-le kui laenu saajale. Kostja kui lepingujärgne laenusaaja ja maksekorralduste nr. 716 ja 717 alusel rahasummade saaja R LDT on erinevad juriidilised isikud .
26.Kohus märgib, et asjas eraldi käsitlemata tõendid, nimelt R LDT-d puudutavad tõendid ei muuda kohtu otsustust.
27.Eeltoodud põhjendustele tuginedes leiab kohus, et hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
28.Tühistada Harju Maakohtu 29.03.2010.a. kohtumääruse alusel kohaldatud esialgse õiguskaitse korras määratud hagi tagamise abinõu TsMS § 386 lg. 4 alusel, kuna hagi jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus
29.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. TsMS § 190 lg 2 alusel menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb poolte menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
30.TsMS § 133 lg. 1 alusel hagihind on hagi esitamisel põhivõlgnevus 63 911,65 eurot (1 000 000 krooni).
Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.