Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja ja kostja vahel sõlmitud laenukokkulepete alusel võlgnevuse 8308.51 eurot (130 000.00 Eesti krooni). Samuti palub hageja kostjalt välja nõuda viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 2. lause järgi (võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas) alates 31.03.2009 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana 1924.27 eurot ning võlaõigusseaduse § 113 lg 1 2. lause järgi (võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas) põhivõlgnevuselt 8308.51 eurot (kaheksa tuhat kolmsada kaheksa eurot ja 51 senti, s.o 130 000.00 Eesti krooni) alates kohtuotsuse tegemisest, kuni põhinõude täitmiseni, ning menetluskuludena riigilõivu summas 15 000.00 Eesti krooni. Kostja vastuväited Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks 20.09.2011 TsMS § 322 lg 1 alusel, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtu määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. Kohtuotsuse põhjendus TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hageja soovib kostjalt välja nõuda viivise alates 31.03.2009 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana 1924.27 eurot. Hageja on arvestanud kostjale viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 2. lause järgi (võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas), kuid kohus hageja arvutuskäiguga ei nõustu. Kostja on pooltevahelise kokkuleppejärgse laenusumma (130 000.00 Eesti krooni, s.o 8308.51 eurot) tasumisega viivitanud kohtuotsuse tegemise ajaks (15.11.2011) 960 päeva. Väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2009 oli 2,50% ning kostja oli laenusumma tasumisega viivituses eelnimetatud intressimäära ajal 92 päeva. Alates 01.01.2009 kuni 30.06.2011 kohaldati intressimäära 1,00% ning kostja oli määra 1,00% ajal laenusumma tagastamisega viivituses 730 päeva. Enne 01.07.2011 oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 1,25%, mille ajal on kostja olnud kuni tagaseljaotsuse tegemiseni viivituses 138 päeva. Seega on kostja kohustatud hagejale tasuma viivist alates 31.03.2009 kuni kohtuotsuse tegemiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 2. lause järgi (võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas) summas 1796.80 eurot. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 ja § 113 lg 1. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb menetluskulud: hagi esitamisel tasutud riigilõiv jätta kostja kanda. Kuna hageja on vastavalt TsMS § 1741 lg-le 3 esitanud menetluskulude nimekirja, siis

kohus määrab tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p-st 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.