2-11-15699
tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
15.november 2011 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-11-15699
Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
2 692, 29 eurot Swedbank Liising AS hagi H&K Teenused OÜ vastu 3 893, 17 euro ja lisanduva viivise nõudes. hageja Swedbank Liising AS, registrikood xxxxxxxx, asukoht Liivalaia 8 Tallinn, esindaja Marge Goldberg (Liivalaia 8, 15040 Tallinn, e-post: [email protected]); kostja H&K Teenused OÜ, registrikood xxxxxxxx, asukoht registri kohaselt Kreutzwaldi 55A Võru.
rahuldada Swedbank Liising AS hagi H&K Teenused OÜ vastu. Välja mõista H&K Teenused OÜ-lt Swedbank Liising AS kasuks 3 893 (kolm tuhat kaheksasada üheksakümmend kolm) eurot ja 17 senti. Välja mõista H&K Teenused OÜ-lt Swedbank Liising AS kasuks viivis protsendina põhinõudelt, so 2 692, 29 eurolt, alates 06.aprillist 2011 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras, so 0,25% päevas. Viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 1200, 88 eurot) ei või ületada põhinõuet. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Swedbank Liising AS menetluskulud jätta H&K Teenused OÜ kanda. Välja mõista H&K Teenused OÜ-lt Swedbank Liising AS kasuks menetluskulu 596 (viissada üheksakümmend kuus) eurot ja 13 senti. Edasikaebamise kord Swedbank Liising AS võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse
lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. H&K Teenused OÜ võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastav riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot ( TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 73-76), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on arvestades TsMS § 318 lg 2 sätestatut isiklikult kättetoimetatud kostja seaduslikule esindajale, so menetlustoimingu ajal kostjat esindavale juhatuse liikmele Urmet Kenderile 09.mail 2011 ( tl 84). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
2 (4)
Swedbank Liising AS esitas Tartu Maakohtusse hagi H& K Teenused OÜ vastu 3 893, 17 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 10.aprillil 2008 sõlmitud liisingulepingust, mille esemeks oli maastur Mazda CX-7 4WD Elegance, 2.3, ea 2008. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks kostja valdusse ja kasutusse ning lepingu üldtingimuste p 1.3 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatuid makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Lepingu p 2.1 oli sätestatud intressimäär. Lepingu p 11.1 kohaselt kohustus kostja sõlmima vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu. 10.04.2008 sõlmisid pooled seoses kindlustuslepingu sõlmimisega kindlustuslepped ja Lepingu teenuste lisa, mille kohaselt võimaldas hageja kostjale lisateenuse näol Neste kütuse krediitkaardi kasutamist. Kostja rikkus Lepingust, kindlustuslepetest ja teenuste lisast tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata Lepingu, kindlustuslepped ning teenuste lisa alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed ning kohustusliku liikluskindlustus- ja kaskokindlustusmaksed. Kostja poolt on hagejale tasumata lepingu, kindlustuslepete ja teenuste lisa alusel kostjale esitatud arved kokku summas 3 581, 40 eurot. Kostja jättis koheselt tasumata ka liikluskindlustusmaksed, mistõttu tasus hageja kostja eest AS-ile Hansa Varakindlustus vara liikluskindlustusmakse summas 172, 84 eurot. Hageja arvestas tähtaegselt tasumata põhiosa võlgnevuselt viivist 0,25% päevas. Viivisevõlgnevus moodustab 1 200, 88 eurot. Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas Lepingu ennetähtaegselt, kohustus kostja tulenevalt Lepingu üldtingimuste p 7.5 andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Kuna kostja vara ei tagastanud oli hageja sunnitud pöörduma vara tagastamiseks tagastusteenust pakkuva koostööpartneri OÜ Reeborn poole. Vara valdus taastati 15.10.2009. Pärast vara valduse taastamist andis hageja vara võõrandamiseks üle OÜ-le Balti Realiseerimise Keskus. OÜ Reeborn ja OÜ Balti Realiseerimise Keskus esitasid hagejale osutatud teenuste eest arved kokku summas 229, 64 eurot, mis on hageja poolt tasutud. Hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu oli 21 202,57 eurot, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 16 016,81 eurot, debitoorsest võlgnevusest summas 3 581, 40 eurot, vara tagastamise ja vahendamisega seotud kuludest kokku summas 229, 64 eurot (käibemaksuta), kindlustusmaksete võlgnevusest summas 173, 84 eurot ja viivisemaksete võlgnevusest summas 1 200, 88 eurot. Vara realiseeriti hinnaga 11 500 eurot (käibemaksuta). Hageja vähendab nõuet 5 809, 40 euro võrra. Juhindudes eeltoodust on kostjal kohustus hüvitada hagejale 3 893, 17 eurot. Neil asjaoludel esitas Swedbank Liising AS hagi H & K Teenused OÜ vastu 3 893, 17 euro ja viivise protsendina põhinõudest (2 692, 29 eurolt) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni järelmaksuga müügilepingu nr 0196618L p 5.1 sätestatud määras. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 76 lg 1; 101 lg 1 p 6, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt VÕS § 367 lg 1, 4 peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad
3 (4)
asjaolud. VÕS § 455 kohaselt võib kindlustusvõtja asemel sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või muu kindlustuslepingu järgi tasumisele kuuluva makse tasuda ka kindlustatud või soodustatud isik, samuti pandipidaja, kellele kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenev nõue kindlustusandja vastu on panditud. Kindlustusandja ei või eelnimetatud isikult makse vastuvõtmisest keelduda, isegi kui ta võiks makse vastuvõtmisest keelduda vastavalt käesoleva seaduse üldosa sätetele. Kui kindlustusmakse tasub kindlustatud või soodustatud isik või pandipidaja, läheb kindlustusandja kindlustusmakse tasumise nõue kindlustusvõtja vastu tasutud ulatuses makse tasunud isikule üle. Kui kindlustuslepingujärgse makse tasub pandipidaja, tagab ka pandipidaja nõuet kindlustusvõtja vastu pant kindlustusvõtja nõudele kindlustusandja vastu. Tulenevalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 3 893, 17 eurot ning arvestades TsMS § 367 sätestatut viivis protsendina põhinõudelt, so 2 692, 29 eurolt, alates hagi esitamisest, so 06.aprillist 2011 kuni põhinõude täitmiseni järelmaksuga müügilepingu nr 0196618L punktis 5.1 sätestatud määras, so 0,25% päevas. Kohus peab põhjendatuks piirata hageja viivisenõuet põhinõude suurusega ning sissenõutavaks muutunud viivis (so 1200, 88 eurot) koos tulevikus lisanduva viivisega kokku ei tohi ületada põhinõude summat. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 479, 33 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 116, 80 eurot. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Tulenevalt TsMS § 144 p 7 on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast kiirmenetluse lõppu. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt H&K Teenused OÜ–lt välja mõista AS Swedbank Liising kasuks menetluskulu kokku 596,13 eurot. Kohtunik:
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.