Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Menetluse käik NK esitas 30.12.2010 töövaidluskomisjonile avalduse AS EP vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise nõudes. Töövaidluskomisjon rahuldas 01.02.2011 otsusega töövaidlusasjas nr 9.4-02/3815-10 avalduse osaliselt ning tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse TLS § 88 lg 1 p 3 alusel 09.12.2010 ja juhindudes TLS § 107 lg 2 lõpetas töölepingu ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel hüvitisena hageja kahe kuu keskmise töötasu summas 702.13 eurot. 08.03.2011 esitas AS EP taotluse Harju Maakohtule palvega avaldus hagimenetluses uuesti läbi vaadata. Hageja nõue ja põhjendused Hageja töötas EP Lääne-Harju kandekeskuses Keilas kirjakandjana alates 01.02.2008.a. 6. detsembril 2010 tundis hageja end halvasti ning teatas sellest vahetuse vanemale M K , kuid kuna veel üks kirjakandja oli haigestunud võttis siiski posti kandesse. Hageja postikande ulatus on 20 km jalgrattal. Sügava lume ja halva enesetunde tõttu ei suutnud hageja kogu posti laiali kanda ja tuli 15.50 tagasi Keila postikeskusesse. Vahetuse vanem M K avastas, et hagejal oli osa posti ära viimata ning küsis põhjust. Hageja vastas, et tunneb end halvasti ja läheb perearsti juurde. Vahetuse vanem võttis hageja poolt äraviimata posti enda kätte. 7. detsembri hommikul avas perearst haiguslehe ja hageja läks töö juurde sellest teatama. Kandekeskuse juhataja A O tegi hagejale eelmisel päeval viimata jäänud posti eest suulise märkuse. Kuna teine kirjakandja oli haiguslehega kodus, sorteeris hageja saabunud posti ja olles ise palavikus, viis kohale eelmine päev viimata jäänud ja 7. detsembri posti.

Hageja ei ole kostjale teatanud, et ei saa nimetatud saadetisi kandesse viia haiguse tõttu. Vastupidi, hageja on ise tunnistanud, et varjas seda infot oma vahetu juhi eest ja teatas viimase küsimise peale, et kõik saadetised on adressaatidele viidud. Kostjal on alust arvata, et kui hageja vahetu juht neid saadetisi poleks laua alt leidnud, siis oleks need sinna veel pikemaks ajaks jäänud, kuna hiljem selgus, et hageja on võtnud alates 07.12.2010 haiguslehe. Kui hageja oleks tööandjale öelnud, et ei saa saadetisi kohale toimetada tervise tõttu, oleks tööandja saanud tööd ümber korraldada ja leida talle asendaja, kes saadetised adressaatidele viib. Antud juhul on tegu raske töökohustuste rikkumisega, sest kostjal on postiseadusest tulenevad kohustused seoses saadetiste kätte toimetamisega, hageja süül on suur hulk saadetisi jäänud tähtaegselt adressaatidele viimata. 08.12.2010.a. avaldaja tööle ei ilmunud ega teatanud tööandjale tööle mitteilmumise põhjustest. 09.12.2010.a. teatas kostja hagejale töölepingu ülesütlemisest töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 3 ja lg 3 alusel. Kostja sai teada, et hageja on alates 07.12.2010.a. haiguslehel alles pärast töötaja töölepingu erakorralist ülesütlemist, mil avaldaja sellest telefoni teel 13.12.2010.a. teatas. Vastavalt EP töökorralduse eeskirjade punktile 5.6. kohustub töötaja töölt puudumisest enda või ülalpeetava haigestumise tõttu viivitamatult teavitama oma vahetut juhti või vahetut juhti asendavat isikut, kuid mitte hiljem kui 3 tunni jooksul arvates tööpäeva algusest. Töötaja ei ole ei vahetule juhile ega kellelegi teisele, kellele ta tööalaselt allub, teatanud, et ta ei saa haiguse tõttu tööülesandeid täita või et ta ei saa haiguse tõttu tööle tulla. Vastavalt töölepingu seaduse (TLS) § 15 lg 1 p-le 1-2 kohustub töötaja tegema kokkulepitud tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal ning täitma tööiseloomust tulenevaid kohustusi. Vastavalt TLS § 88 Ig-le 3 võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise tõttu ilma eelneva hoiatuseta üles öelda, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu seda hea usu põhimõtte järgi seda tööandjalt oodata. Kostja peab hagejapoolse kohustuse rikkumist ja selle varjamist oluliseks lepingu rikkumiseks. Vastavalt võlaõigusseaduse § 116 lg-le 2 on olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära tunnistaja ja uurinud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid (sh töövaidluskomisjoni toimikus 9.4-2/3815-10 olevaid tõendeid) igakülgselt ja objektiivselt ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 1 lg 1 kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja sõlmisid 04.02.2008 töölepingu, mille alusel hageja asus 01.02.2008 tööle Harju maakonnas kirjakandjana (TVK lk 11-12). Samuti puudub vaidlus, et kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles 09.12.2010 TLS § 88 lg 3 alusel ilma etteteatamistähtajata (TVK tl 4-6). Pooled vaidlevad selle üle kas hageja on rikkunud töökohustusi ja töölepingu ülesütlemiseks erakorraliselt oli mõjuv põhjus.

TLS § 88 lg 1 p 3 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. TLS § 88 lg 3 lubab töölepingu üles öelda töötaja kohustuste rikkumise tõttu, kui ülesütlemisele on eelnenud hoiatus ning teha seda mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolud teada sai või pidi teada saama. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuste rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. TLS § 95 lg 1 ja lg 2 järgi võib lepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega ning erakorralist ülesütlemist peab põhjendama. TLS § 95 lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. TLS § 97 lg 2 sätestab erakorralise ülesütlemise puhuks töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtajad. TLS § 97 lg 3 lubab TLS § 88 lg 1 alusel töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Tulenevalt asjaolust, et kostja on öelnud hagejaga sõlmitud töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 3 ja lg 3 alusel, kontrollib kohus hagejale süüks pandud töökohustuste rikkumiste kaupa kas esinesid ülesütlemisavalduses nimetatud alused ja mõjuvad põhjused töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks hagejaga, kas kohustuste rikkumine hageja poolt oli eriliselt raske või oli tööandja töötajat eelnevalt hoiatanud, mis lubas tal töölepingu üles öelda ilma eelneva hoiatuseta. 09.12.2010 ülesütlemisavalduse kohaselt ütles kostja hagejaga töölepingu üles seoses hageja poolsete oluliste töökohustuste rikkumistega, mis seisnesid alljärgnevas: 06.12.2010 avastas hageja vahetu juht Lääne- Harju kandekeskuse vanem M K hageja töölaua kõrval asuva teise kirjakandja, VP, laua alt suure hulga kandes adressaatidele kohaleviimata saadetisi - 92 lihtkirja (sealhulgas juba 02.12.2010, 03.12.2010 kalendritempliga lihtkirja), mitmed ajakirjad ja väljastusteated. Hageja ei teatanud kostjale, et ta ei saa nimetatud saadetisi kandesse viia haiguse tõttu. Hageja valetas vahetuse juhile, kui too temalt aru päris. Väljaviimata kirjade hulgas oli mitme päeva vanuseid kirju. Kõige selle juures käitus hageja tööandja suhtes väga üleolevalt ja ebaviisakalt. Selline käitumine töötaja poolt kahjustab tööandja mainet. Eesti Postile on seadusega pandud kohustus saadetiste adressaatidele toimetamiseks, kuid töötaja selline käitumine seda ettenähtud tähtajaks ei võimalda. Seetõttu käsitas kostja sellist käitumist, arvestades ka väljaviimata kirjade ja ajakirjade suurt hulka, olulise lepingu rikkumisena. 08.12.2010 hageja tööle ei ilmunud ega teatanud kostjale oma töölt puudumise põhjusest. Kostja käsitas seda omavoliliselt töölt puudumisena ja olulise töölepingu rikkumisena hageja poolt. Kostja leidis, et tegemist on tööandja mainet kahjustavate rikkumistega, mistõttu ei saa hea usu põhimõtte järgi tööandjalt mõistlikult oodata töötaja eelnevat hoiatamist enne töölepingu erakorralist ülesütlemist (TVK toimik lk 16-17). Esimeseks oluliseks töökohustuse rikkumiseks on ülesütlemise avalduse kohaselt hageja poolt 06.12.2010 suure hulga kandes adressaatidele saadetiste kohaleviimata jätmine ja sellest kostjat teavitamata jätmine. Kostja poolt kohtule esitatud taotluse kohaselt on kostjal alust arvata, et kui hageja vahetu juht neid saadetisi poleks laua alt leidnud, siis oleks need sinna veel pikemaks ajaks jäänud, kuna hiljem selgus, et hageja on võtnud alates 07.12.2010 haiguslehe. Kostja leiab, et tegemist on raske töökohustuse rikkumisega, sest kostjal on postiseadusest tulenevalt kohustused seoses saadetiste kätte toimetamisega, hageja süül on suur hulk saadetisi jäänud tähtaegselt adressaatidele viimata. Hagiavalduse kohaselt hageja tundis ennast 06.12.2010 halvasti ning sügava lume tõttu ja halva enesetunde tõttu ei jõudnud hageja kogu posti laiali kanda ja tuli tagasi 15.50 Keila

postikeskusesse. Vahetuse vanem võttis hageja poolt äraviimata posti enda kätte ja hageja viis

ringile ja viis posti laiali. Kui hageja 8. detsembril tööle ei tulnud, siis arvasime, et ta ei soovi enam tööle tulla, sest oli negatiivselt häälestatud/.../6. detsembril tuli hageja tööle kella 9-ks. Kõigil kirjakandjatel ei ole mõtet tulla kella seitsmeks, ei ole piisavalt ruumi. Kui teda ei oleks poole 10-ks tulnud, siis oleks hakatud teda otsima (tlk 37-38). Kohus leiab, et tunnistaja M K ütlustega on tõendatud, et kostja oli teadlik sellest, et hageja enesetunne oli töölt puudumisele eelnevatel päevadel halb. Kuna töölepingust tuleneva õigussuhte puhul on tegemist ka võlasuhtega, kuuluvad vastavalt võlaõigusseadusele (VÕS) §-le 1 kohaldamisele võlaõigusseaduse üldosa normid (VÕS §-d 1207) muuhulgas töölepingule. VÕS § 6 lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kuigi vastavalt AS EP töökorralduse eeskirjade punktile 5.6 kohustub töötaja tööl puudumisest teavitama oma vahetut juhti või vahetut juhti asendavat isikut, on hea usu põhimõttest tulenevalt töötaja poolt tööle mitteilmumisel tööandja kohustus töötajaga ühendust võtta, et välja selgitada töötaja poolt tööle mitteilmumise põhjus. Isegi vaatamata sellele, et töötajal on kohustus teavitada tööandjat tööle mitteilmumisest, võivad töötajal esineda objektiivsed takistused, mistõttu töötajal ei ole võimalik tööandjaga ühendust võtta. Tunnistaja M K ütlustest nähtub, et tavaliselt kui töötaja kella 10-ks tööle ei ilmu, siis hakatakse teda otsima. Käesoleval juhul aga kostja hagejaga ühendust ei võtnud ning lihtsalt oletas, et seoses eelnevalt tekkinud konfliktiga hageja tööle enam ilmuda ei soovi. Kohus leiab, et vaatamata hageja kohustusele teavitada kostjat töölt puudumisest, oli kostja kohustus hea usu põhimõttest tulenevalt hageja poolt tööle mitteilmumisel võtta hagejaga ühendust, et välja selgitada hageja poolt tööle mitteilmumise põhjus. Kostjal puudus alus koheselt eeldada, et hageja poolt on tegemist omavolilise töölt puudumisega, eriti olukorras kus kostja oli teadlik hagejal eelnevatel päevadel olnud halvast enesetundest. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et hageja ei täitnud oma töökohustusi piisava hoolsusega TLS § 16 tähenduses, mistõttu rikkus oma töökohustusi TLS § 72 järgi, kui ei teavitanud tööandjat alates 08.12.2010 tööle mitteilmumisest seoses haiguslehel viibimisega. Samas ei ole tegemist olulise töökohustuse rikkumisega, sest hagejal esines mõjuv põhjus alates 08.12.2010 tööle mitteilmumiseks seoses 07.12.2010-17.12.2010 töövõimetuslehel viibimisega ning kostja rikkudes hea usu põhimõtet jättis hagejaga ühendust võtmata, et välja selgitada, kas hagejal esineb mõjuv põhjus tööle mitteilmumiseks. Samuti ei ole kostja tõendanud, et kostjal oleks seoses hageja poolt 08.12.2010 ja 09.12.2010 töölt puudumisega jäänud saadetised adressaatidele kätte toimetamata või oleks muul viisil kostjale tekkinud kahju. Kuigi seadusandja on jätnud tööandja otsustada mõjuva põhjuse kaalukuse üle ja selle mõjust töösuhetele TLS § 88 lg 1 alusel, mis tingiks töösuhte erakorralise ülesütlemise, peab olema siiski mõjuv põhjus, mille puhul ei saa tööandjalt heausksuse ja mõistlikkuse põhimõttele tuginedes kuidagi eeldada töösuhte jätkamist. Kohus on seisukohal, et töötaja töölepingu ülesütlemiskaitse põhimõtete kohaselt tuleb töösuhte ülesütlemisest võimalusel hoiduda ning kasutada seda kõige viimase meetmena juhul, kui töösuhte jätkamine ei ole enam kuidagi võimalik. Käesoleval juhul on kostja esindaja kohtuistungil selgitanud, et kostja hagejat töölepingu lõpetamisele eelnevalt hoiatanud ei ole. Töölepingu ülesütlemine ilma eelneva hoiatuseta on võimalik ja lubatav TLS § 88 lg 3 mõtte kohaselt kohustuste eriti raske rikkumise tõttu, eelkõige kui töötaja on olnud raskelt hooletu või tahtlikult rikkunud oma kohustusi. Käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud, et hageja oleks toime pannud eriti rasked töökohustuste rikkumised või hageja poolt töökohustuste rikkumisega oleks kostjale tekkinud kahju. Kohus leiab, et käesoleval juhul hageja poolt toime pandud töökohustuste rikkumise näol on tegemist selliste rikkumistega, millele on võimalik töötaja tähelepanu juhtida ja teda hoiatada, et edasisi rikkumisi toime ei pandaks. Eeltoodu alusel puudus seega kostjal alus töölepingu ülesütlemiseks ilma eelneva hoiatuseta, mistõttu ei olnud töölepingu ülesütlemine lubatav.

TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Vastavalt TLS § 107 lg 1 kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Vastavalt TLS § 107 lg 2 käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. TLS § 107 lg 1 ja lg 2 sätestatust tulenevalt saab töösuhe edasi kesta vaid mõlema poole nõusolekul. Kostja on töövaidluskomisjonile esitatud vastustes esitanud taotluse lõpetada töötajaga tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ka siis kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on tühine ning lõpetada tööleping alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral ehk alates 09.12.2010. Kuna tööleping ei lõppenud tühise ülesütlemise tõttu, tuleb kostja taotlusel lugeda tööleping lõpetatuks TLS § 107 lg 2 alusel, kuid mitte kostja poolt palutud ajast 09.12.2010, vaid ajast, mil see oleks lõppenud, kui oleks järgitud ülesütlemise tähtaegu. Eelnevalt tuvastas kohus, et lepingu ülesütlemine oli alusetu ja tühine ja seega ei olnud alust ka leping üles öelda TLS § 97 lg-st 3 tulenevalt ilma etteteatamistähtaegu järgimata. Hagejale tulnuks lepingu ülesütlemisest ette teatada TLS § 97 lg 2 p 2 alusel vähemalt 30 päeva, kuna hageja oli töötanud kostja juures üle 2 aasta. Seega pidanuks leping lõppema teate esitamisest 09.12.2010 arvetes 30 päeva möödumisel, s.o. 08.01.2011. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks põhjendatud ja tõendatud ja tööleping tuleb TLS § 107 lg 2 alusel lugeda lõppenuks 08.01.2011. Hageja palus välja mõista töövaidluskomisjoni poolt hagejale välja mõistetud hüvitise kahe kuu keskmise töötasu summas 702,13 eurot. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses palus hageja välja mõista kolme kuu keskmise töötasu summas ja töövaidluskomisjon rahuldas hageja avalduse osaliselt ja mõistis välja hüvitise kahe keskmise töötasu ulatuses. Hageja töövaidluskomisjoni otsust ei vaidlustanud. Arvestades asjaolu, et hageja ei ole vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust ja seda, et hageja poolt on toime pandud töökohustuste rikkumised ning kostja on hagejat eelnevalt hoiatamata töölepingu üles öelnud, leiab kohus, et TLS § 109 lg 1 alusel tuleb välja mõista hüvitis hageja kahe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 702,13 eurot. Hageja keskmise palga suuruse üle pooltel vaidlus puudub, kuivõrd kostja esitas töövaidluskomisjonile tõendi hageja keskmise palga arvestuse kohta, millega hageja nõustus. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded ja sama paragrahvi lõikest 3, mis sätestab, et kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind.

Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.