14. november 2011 kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-32886
Tsiviilasi
Alvin Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ hagi RK vastu võla saamiseks
Hagihind
3 165,46 eurot (49 528,68 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Alvin Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ (registrikood 11166703, asukoht Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn, e-post [email protected]), esindaja vandeadvokaat Kaarel Kais (e-post [email protected]) Kostja RK(isikukood XXX, elukoht XXX)
Kohtuistung
20.10.2011
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja volitatud esindaja vandeadvokaat Kaarel Kais
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista RK’lt võlgnevus 3 165,46 (kolm tuhat ükssada kuuskümmend viis eurot ja 46 senti) eurot (49 528,68 krooni) ja viivis 2 066,82 (kaks tuhat kuuskümmend kuus eurot ja 82 senti) eurot (32 338,65 krooni) Alvin Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud täielikult 100% ulatuses RK kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
1.08.07.2010 saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale Alvin Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ avaldus RK vastu maksekäsu kiirmenetluses võla nõudes. Kohus on avalduse rahuldanud ning teinud määrusega makseettepaneku, mille on edastanud koos vastuväite blanketiga võlgnikule, kes on esitanud makseettepanekule tähtaegselt vastuväite. Avaldaja ei ole väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, avaldaja on märkinud, et võlgniku vastuväite korral on hagimenetluses pädev Harju Maakohus. 04.11.2010 määrusega on Pärnu Maakohus andnud asja üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus (tl 2-18).
2.08.11.2010 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama viivitamata oma nõue ja põhjendus seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagi esitamisel täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (tl 21-22).
3.23.11.2010 esitas Alvin Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ Harju Maakohtule hagi RK vastu võla saamiseks. Hagi on menetlusse võetud 24.11.2010 määrusega (tl 38-39). Asjaolud
4.10.11.2008 sõlmisid pooled kliendilepingu nr XXX, mille kohaselt osutas hageja kostjale õigusabiteenust kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX/ 1-08-14687 (tl 30-31). Hagejate nõue ja põhjendused
5.Hageja palub kohtule esitatud hagiavalduses kohaselt kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3 165,46 eurot (49 528,68 krooni), sissenõutavaks muutunud viivise 2 066,82 eurot (32 338,65 krooni) ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 ja 6.
6.Vastavalt lepingu punktile 2.1. andis kostja hagejale kui advokaadibüroole ülesandeks esindada klienti kriminaalasjas. Vastavalt Lepingu punktidele 2.1. ja 2.3. kohustus kostja hagejale õigusteenuse eest tasuma vastavalt esitatud arvetele. Hageja advokaadid Ain Alvin ja Kaarel Kais osutasid kostjale õigusabiteenust vastavalt lepingule ja kostja enda poolt määratud ulatuses. Kõik hageja advokaatide poolt kostja huvides sooritatud toimingud kooskõlastati kostjaga. Hageja esitas kostjale õigusabiteenuse osutamise eest arved: 04.12.2009 arve nr 1228 maksetähtajaga 14.12.2008, 07.01.2009 arve nr 1297 maksetähtajaga 17.01.2009, 04.02.2009 arve nr. 25 maksetähtajaga 14.02.2009, 05.03.2009 arve nr. 213 maksetähtajaga 15.03.2008 ning 07.04.2009 arve nr 341 maksetähtajaga 17.04.2009 (tl 32-36). Arve nr. 1228 on osaliselt summas 20 000 krooni tasutud, ülejäänud arved on kostjal tänaseni tasumata. Kostja sai arved kätte ega esitanud kuni käesoleva kohtumenetluse alguseni hagejale ühtegi vastuväidet arvete põhjendatuse osas, vaid lubas need korduvalt tasuda, mida kostja aga täitnud ei ole.
7.Vastavalt lepingu punktile 2.3. on pooled kokku leppinud, et maksete mittetähtaegsel tasumisel on hagejal õigus arvestada viivist 0,1 % päevas tasumata summalt. Hageja on arvestanud viivist hagi esitamise päeva seisuga summas 32 338,65 krooni.
8.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et hageja poolt kostjale õigusteenuste osutamise ajal ei väljendanud kostja kordagi seisukohta, nagu oleks tasumisele kuuluvad arved põhjendamatult suured. Makseviivituse meeldetuletamisel hageja poolt kostjale lubas kostja alati arved tasuda, esitamata arvete põhjendatuse osas ühtegi vastuväidet, jättis aga ikkagi arved tasumata. Õigusabileping sõlmiti kostja initsiatiivil, kusjuures hageja poolt lepinguläbirääkimistel osalenud advokaat Kaarel Kais, kes oli kostjat erinevates õigusalastes küsimustes nõustanud ka varasemalt, rääkis kostjaga eelnevalt läbi kõik tingimused, sealhulgas rakendatava tunnitasu määra. Kostja ise palus Kaarel Kaisil kaasata kostja kaitsmise protsessi ka rohkete kogemustega vandeadvokaadi Ain Alvini. Enne nimetatud palve täitmist hoiatas Kaarel Kais kostjat täiendavalt, et vandeadvokaat Ain Aivini kaasamisel kasvavad kindlasti oluliselt kostja õigusabikulud, kuna kostja heaks töötavad kaks
2-10-32886 advokaati ühe asemel. Kostja jäi oma palve juurde. Hageja advokaatide poolt kostja kaitsmise perioodil suhtlesid nii kostja kui kostja elukaaslane pidevalt advokaat Kaarel Kaisiga, kes täitis kõik nende soovid. Aeg-ajalt tuletas Kaarel Kais teenuste osutamisel meelde ka juba esimese arve tasumisega tekkinud viivitust, aga nii kostja kui tema elukaaslane kinnitasid, et tasuvad arved ära ja palusid advokaadil teenuste osutamist jätkata. Kostja huvides tehtud toimingute kogumaht on 32 tundi ja 18 minutit, mis ühtib täpselt hagiavaldusele lisatud arvetel kajastatud aja kogumahuga. Kui kostja jääb oma väite juurde, et kostjale esitatud arved on kasvõi osaliselt fabritseeritud, tuleb kostjal näidata, millist käesoleva menetlusdokumendi lisaks olevalt tõendilt nähtuvat toimingut ei ole hageja advokaadid tegelikkuses sooritanud.
9.Asjakohatu on hagejale ette heita lepingu ülesütlemata jätmist kostja poolse makseviivituse tekkimisel. Lepingu ülesütlemine on hageja õigus, mitte kohustus. Ka ei tähenda lepingu ülesütlemata jätmine seda, et hageja kaotaks õiguse nõuda tasu oma töö eest, nagu kostja näib ebaõigesti arvavat. Hageja märgib, et tulenevalt pooltevahelise kliendilepingu punktist 5.2. oli kostjal õigus hagejaga sõlmitud leping igal ajal üles öelda. Seega, kui kostja ei olnud hageja teenustega rahul või leidis, et ei suuda arveid tasuda, võinuks kostja ise igal ajal õigusabilepingu hagejaga lõpetada, mida kostja aga teinud ei ole. Hageja märgib, et kostja pöördus advokaat Kaarel Kaisi poole erinevates õigusküsimustes nõu saamiseks mitu korda ka pärast viimase arve esitamist kostjale, lubades seejuures iga kord ära lahendada ka tasumata arvete küsimuse. Asjakohatu on ka kostja väide teise advokaadibüroo poolt töö lõpuni viimise kohta. Käesoleva vaidluse esemeks ei ole kostja võimalikud lepingud kolmandate isikutega. Kostja vastuväited
10.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
11.Kostja tunnistab, et on kasutanud hageja poolt osutatud teenuseid, kuid märgib, et on tasunud hagejale 20 000 krooni teenuste eest, millise leiab olevat õiglase tasu. Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud arved on põhjendamata ja fabritseeritud ning seega ei ole kostja arveid ka tasunud. Tulenevalt lepingu punktist 5.3 oli hagejal õigus leping üles öelda, kui kostja viivitab arve tasumisega üle 7 päeva, mida hageja aga teinud ei ole. Kostja märgib ka, et kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX/ 1-08-14687 viis töö lõpuni teine advokaadibüroo ja seda väiksema tasu eest, kui hageja. Kohtuotsuse põhjendus
12.Kohus lahendab antud asja juhindudes TsMS § 410 ja tulenevalt hageja taotlusest sisuliselt. Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
13.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
14.Poolte vahel puudub vaidlus, et 10.11.2008 sõlmisid pooled kliendilepingu nr XXX, mille kohaselt osutas hageja kostjale õigusabiteenust kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX/ 1-08-14687 (tl 30-31). Samuti puudub vaidlus, et hageja esitas kostjale õigusabiteenuse osutamise eest arved: 04.12.2009 arve nr 1228 maksetähtajaga 14.12.2008, 07.01.2009 arve nr 1297 maksetähtajaga 17.01.2009, 04.02.2009 arve nr. 25 maksetähtajaga 14.02.2009, 05.03.2009 arve nr. 213 maksetähtajaga 15.03.2008 ning 07.04.2009 arve nr 341 maksetähtajaga 17.04.2009 (tl 32-36), millised on tasumata kokku kogusummas 3 165,46 eurot (49 528,68 krooni).
15.Võlaõigusseadus (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100
2-10-32886 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et hageja poolt esitatud arved on põhjendamatud ja fabritseeritud. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et pooled on sõlminud kliendilepingu nr XXX (tl 30-31) ning, et hageja osutas kostjale vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule õigusabiteenust kokku 32 tundi ja 18 minutit (tl 54-59), mis ühtib arvetel kajastatud aja kogumahuga, millistele kostja ei ole vastuväited varasemalt esitanud. Samuti on kostjale õigusabi osutanud kostja palvel kaks advokaati, millele ei ole hageja vastuväiteid esitanud, seega on veenev ja põhjendatud, et kostjale on selgitatud, et sellisel juhul on õigusabikulud ka suuremad, milline asjaolu on kohtu hinnangul ka iseseenesest mõistetav. Samuti tuli advokaatidel kostjale osutada õigusabi lisaks Tallinnale ka Jõhvis, kus kostja viibis kinnipidamisasutuses, mistõttu lisandusid kulud ka küttele ning vastavalt kliendilepingu punktile 2.1 suurenesid kulud, kui advokaatidel tuli osutada teenust väljaspool Tallinna, millest kostja oli teadlik. Lisaks kriminaalmenetlusele osutati kostjale õigusabi ka tsiviilmenetluses ning seda kostja enda palvel. Kohus nõustub hagejaga, et asjakohatud on kostja väited, et hagejal oli õigus leping kostjaga üles öelda, kui kostja oli viivituses arve tasumisega üle 7 päeva vastavalt lepingu punktile 5.3. Lepingu üles ütlemine oli hageja õigus, mitte kohustus ning nimetatud ei ole aluseks jätta arved tasumata. Samuti oli kostjal endal õigus leping igal ajal üles öelda tulenevalt punktist 5.2, mida kostja ei ole teinud, seega on kohus seisukohal, et kostja oli rahul kostjale osutatud teenusega, samuti oli kostja teadlik teenuse hinnast. Kohus märgib, et antud vaidlusesse ei puutu kostja lepingud teiste advokaadibüroodega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele hageja poolt osutatud teenuse eest 3 165,46 eurot (49 528,68 krooni).
16.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda viivist. Vastavalt lepingu punktile 2.3. on pooled kokku leppinud, et maksete mittetähtaegsel tasumisel on hagejal õigus arvestada viivist 0,1 % päevas tasumata summalt. Hageja on arvestanud viivist hagi esitamise päeva seisuga summas 2 066,82 eurot (32 338,65 krooni). Kostja ei ole viivise suurusele vastuväiteid esitanud. Kohus on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele viivis summas 2 066,82 eurot (32 338,65 krooni). Menetluskulud
17.Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult 100% kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.