Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-83-11 Tartu, 9. november 2011. a Eesistuja Henn Jõks, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik J. L ja O. L avaldused M. L ja J. L suhtlemise korra kindlaksmääramiseks Tallinna Ringkonnakohtu 8. veebruari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-11899 J. L määruskaebus Avaldaja I J. L (isikukood xxxxxxxxxxx) Avaldaja II O. L (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Puudutatud isik M. L (isikukood xxxxxxxxxxx), määratud esindaja vandeadvokaat Edith Sassian Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu), esindaja Marika Talli, ja (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu), esindajad Tatjana Martens ja Liisi Raamets 10. oktoober 2011. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 8. veebruari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-11899 suhtlemise aegade (määruse resolutsiooni p 2) ja menetluskulude jaotuse osas ning saata asi tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Tagastada J. L-le määruskaebuselt 14. veebruaril 2011 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.J. L (avaldaja I, isa) esitas 11. märtsil 2010 Harju Maakohtule avalduse, milles palus kohustada O. L (avaldaja II, ema) täitma Harju Maakohtu 15. juuni 2009. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-0714001 kinnitatud avaldajate kompromissi avaldaja I ja M. L (puudutatud isik, laps) suhtlemiskorra kohta.
2.Avaldaja II esitas 8. aprillil 2010 Harju Maakohtule avalduse, milles palus muuta Harju Maakohtu 15. juuni 2009. a kohtumäärusega kinnitatud suhtlemiskorda ja määrata kindlaks uue suhtlemiskorra. Samuti palus avaldaja peatada esialgse õiguskaitse korras Harju Maakohtu 15. juuni 2009. a määruse täitmine ning määrata kohtumenetluse ajaks uue suhtlemiskorra. Avaldaja II palus määrata avaldaja I ja puudutatud isiku suhtlemiskorra järgmiselt: laps viibib isaga igal teisel nädalavahetusel ema töögraafikut arvestades ema kahe nädalase tööperioodi jooksul laupäeval alates kella kaheksast kuni esmaspäeval kella kaheksani. Lapse viib tema elukohast ja toob tagasi elukohta lapse isa. Lapse haigestumise korral jäävad kohtumised ära kuni lapse tervenemiseni. Laps veedab koos isaga isa suvepuhkusest korraga kaks nädalat. Isal on õigus lapsega reisida Eesti Vabariigi piires. Vanemad kohustuvad kooskõlastama kohtumiste toimumise aja hiljemalt aprillis,
samuti kooskõlastavad vanemad iga aasta aprillis lapsega suhtlemise ajakava, arvestades töögraafikuid ja puhkuse kava. Isal on õigus lapsega suhelda ka kokkuleppevälisel ajal, kui ta võtab osa üritustest lasteaias/koolis, samuti kohtuda lapsega kokkuleppevälisel ajal, arvestades lapse päevakava ja tervislikku seisundit. Isa arvestab lapse raske patoloogilise allergia ja sellest tulenevate erinõudmistega, võimalike allergeenidega, lubatud toidusedeliga ja raviskeemidega. Isa hoidub tegevusest, mis võib suurendada lapse allergiat, hoiab last võimalikest allergeenidest eemale, jälgib rangelt lapsele ettenähtud toidusedelit ja raviskeemi ning teadvustab võimaliku allergiašoki tagajärgi, õpib lapsele vajadusel esmaabi osutamist. Vanemad kohustuvad hoiduma lapse juuresolekul teise vanema halvustamisest ja lapsest eemal viibiva vanema suhtes vastumeelsuse kujundamisest.
3.Harju Maakohus liitis 17. mai 2010. a määrusega avaldaja I ja avaldaja II avaldused ühte menetlusse ning jättis rahuldamata avaldaja II taotluse kohaldada esialgset õiguskaitset.
4.Avaldaja I oli nõus suhtlemiskorda muutma, kuid soovis kohtuda lapsega enda ja lapse ema töögraafikuid arvestades järgmiselt: esimesel nädalal võtab avaldaja lapse laupäeval kell 10 kodust või sealt, kust lapse ema palub, ja tagastab lapse kell 19 koju või lapse ema nimetatud kohta; teisel nädalal võtab avaldaja lapse pühapäeval kell 10 kodust või lapse ema nimetatud kohast ja tagastab lapse kell 19 koju või lapse ema nimetatud kohta; kolmandal nädalal võtab avaldaja lapse reedel kell 18 lasteaiast või lapse ema nimetatud kohast ja tagastab lapse pühapäeval kell 7.30 koju või lapse ema nimetatud kohta; neljandal nädalal võtab avaldaja lapse laupäeval kell 8 kodust või lapse ema nimetatud kohast ja esmaspäeval kell 7.30 tagastab lapse koju. Isa ja lapse kohtumiste kuupäevad lepitakse lapse emaga kirjalikult kokku kaks nädalat ette. Kui lapse vanemate puhkused satuvad samale ajale, siis viibib laps kaks nädalat emaga ja kaks nädalat isaga, kui aga puhkused on eri aegadel, siis viibib laps isaga puhkuse ajal neli nädalat, kui aga isa puhkus on kahes jaos, siis viibib laps koos isaga kogu isa puhkuse aja suvel ja muul aastaajal. Kui lapse ema viibib puhkuse ajal Tallinnas, siis lapse isa kohtub lapsega kohtu määratud korras. Mõlemal vanemal on õigus lapsega reisida nii Eesti Vabariigi piires kui ka välismaal. Lapse haigestumise korral on lapse emal õigus lapse ja isa kohtumine ära jätta, esitades arstitõendi. Kõik isa ja lapse kohtumised toimuvad lapse ema juuresolekuta ja lapse emal ei ole õigust otsustada isa ja poja kohtumiste koha ja sisu üle. Kui lapse isa ei saa kokkulepitud ajal last kätte, siis on tal õigus võtta laps sealt, kus laps viibib.
5.Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) toetas avaldaja I pakutud suhtlemise korda. Vanemate pingelised suhted ja töögraafikud raskendavad kokkulepete saavutamist. Laps on allergik, lisaks hüperaktiivne. Lapse allergia ei tohiks olla takistuseks isa ja lapse vahelisele suhtlusele. Esikohale tuleb seada lapse huvid. Poeg ja isa peavad saama olla koos ilma emata. Lapse isa on põhjalikult uurinud enda ja lapse ema töögraafikuid ning soovib kohtuda pojaga edaspidi ainult nädalavahetustel, mis on vastavuses ka lapse ema sooviga.
6.Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) leidis, et võttes arvesse nii lapse ema kui ka lapse isa töögraafikuid ja lapse huve, on mõistlik järgmine suhtlemise kord: laps viibib isaga kaks korda kuus nendel nädalavahetusel, kuhu langevad isal kaks järjestikust vaba päeva, millele eelneb öövahetus. Esimesel vabal päeval pärast öövahetust isa puhkab kuni kella 15-ni, seejärel võtab isa
lapse lasteaiast (reedel) kell 16 ja toob lapse järgmise päeva (laupäeva) õhtul kella 20-ks või võtab lapse kodunt (laupäeval) kell 16.00 ja toob lapse ülejärgmise päeva (esmaspäeva) hommiku kella 7.30-ks lasteaeda. Lapse haigestumise korral jäävad kohtumised ära kuni lapse tervenemiseni. Lapse haiguse ajal on isal õigus tulla last külastama koju. Laps viibib isaga tema suvepuhkuse ajal korraga kaks nädalat järjest. Isal on õigus lapsega reisida Eesti Vabariigi piires. Emal on õigus reisida lapsega välisriiki üksnes isa kirjalikul nõusolekul. Vanemad kohustuvad kooskõlastama puhkuse toimumise aja hiljemalt aprillis. Isal on õigus lapsega suhelda ka kokkuleppevälisel ajal, kui ta võtab osa üritustest lasteaias/koolis. Isal on õigus kokkuleppel emaga kohtuda lapsega ka kokkuleppevälisel ajal, arvestades lapse päevakava ja tervislikku seisundit. Vanemad kohustuvad hoiduma lapse juuresolekul teise vanema halvustamisest ja vastumeelsuse kujundamisest eemalviibiva vanema suhtes.
7.Lapse esindaja arvates on põhjendatud järgmine suhtlemise kord: laps viibib isaga vanemate töögraafikuid arvestades kaks korda kuus kaks järjestikust päeva (soovitatavalt laupäeva hommikust esmaspäeva hommikuni). Lapse isa toob lapse tema elukohta ja viib lapse tema elukohast. Lapse emal on õigus last kohtumisele mitte lubada lapse haiguse ajal. Puhkuse ajal viibib laps koos isaga kaks nädalat. Neil on õigus reisida ainult Eesti Vabariigi piires. Vanemad kooskõlastavad iga aasta aprillis puhkuste ajad ja lapsega suhtlemise täpse ajakava, arvestades vanemate töögraafikuid ja puhkuse kava. Isal on õigus suhelda lapsega kokkuleppevälisel ajal, lasteaia ja kooli üritustel ning kokkuleppel lapse emaga, arvestades lapse päevakava ja tervislikku seisundit. Lapse vastuvõtmisel ja üleandmisel annavad vanemad allkirja ja isa teatab, kuhu ta lapsega läheb. Allkirja andmisest keeldumisel ja lapse asukoha teatamata jätmisel on lapse emal õigus keelduda last isale andmast.
8.Harju Maakohus määras 28. oktoobri 2010. a määruse ja 1. novembri 2010. a vigade parandamise määrusega isa ja lapse suhtlemise korra. Maakohtu määruse kohaselt on lapse isal õigus lapsega suhelda ning osaleda lapse kasvatamisel ja lapse eest hoolitsemisel järgmiselt: esimese nädalavahetuse laupäeval kell 10-19; teise nädalavahetuse pühapäeval kell 10-19; kolmanda nädalavahetuse reedel kella 18-st kuni pühapäeval kella 7.30-ni. Kõik kokkusaamised kooskõlastatakse kaks nädalat ette. Isa võtab lapse emaga kokkulepitud ajal kokkulepitud kohast ja viib lapse emaga kokkulepitud ajal kokkulepitud kohta. Lapse haigestumise korral jäävad kohtumised ära kuni lapse tervenemiseni. Pärast lapse tervenemist asendatakse ärajäänud kohtumine pooltele sobiva ajaga, väljaarvatud juhul, kui lapse vanemad ei lepi teisiti kokku. Vanemate puhkuse ajal viibib laps kaks nädalat koos isaga ja kaks nädalat koos emaga. Vanemad kooskõlastavad iga aasta aprillis puhkuste ajad. Nii lapse isa kui ka lapse ema võivad oma puhkuse ajal reisida lapsega nii Eesti Vabariigi piires kui ka välismaal, välismaal reisimiseks vajab lapsega reisile minev vanem teise vanema kirjalikku nõusolekut. Isal on õigus lapsega suhelda ka kokkuleppevälisel ajal, kui ta võtab osa üritustest lasteaias/koolis. Isal on õigus kokkuleppel emaga kohtuda lapsega ka kokkuleppevälisel ajal, arvestades lapse päevakava ja tervislikku seisundit. Vanemad kohustuvad hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt elab laps ema juures. Vanemate suhted on pingelised. Laps
on allergik, lisaks hüperaktiivne. Vanemad töötavad graafikute alusel, lapse isa lisaks ka öövahetustes. Perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143 lg 2 kohaselt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Sama säte kehtib, kui last hooldab ja kasvatab muu isik. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse (LaKS) § 28 järgi on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Mõlemal vanemal on õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda. Lapsega suhtlemise korda määrates tuleb arvestada eelkõige lapse huvide ja lapse väljakujunenud kindla päevakavaga, samuti asjaoluga, et lapse vanemad ei saavutanud kompromissi lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramisel. Vanematele tuleb jätta võimalus kohtu määratud suhtlemiskorda täita paindlikult ja teha selles kokkuleppel muudatusi.
9.Avaldaja II esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue määruse, millega määrata, et avaldaja I saab lapsega suhelda kahel nädalavahetusel kuus laupäeval kella 8-st esmaspäeva hommikul kella 8-ni, võttes lapse kodust ja viies lasteaeda.
10.Lapse esindaja nõustus määruskaebusega ja leidis, et lapsega suhtlemise kord on vaja määrata selliselt, et see oleks täidetav.
11.Avaldaja I nõustus, et määruskaebust tuleb täpsustada ning palus lisaks täiendada suhtlemise korda nii, et ta saaks kuus veel ühel päeval lapsega suhelda.
12.Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu leidis, et maakohus ei ole piisavalt arvestanud vanemate töögraafikutega. Suhtlemiskord, mille järgi on isal õigus lapsega kohtuda ajal, mil ta töötab, rikub lapse õigust isaga suhelda. Isa ja lapse suhtlemine võiks toimuda kahel nädalavahetusel kuus. Õige ei ole lähtuda ainult lapse ema töögraafikust, sest ema saab olla lapsega koos kaks nädalat kuus, mil ta ei tööta.
13.Harju Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
14.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse, tühistas maakohtu määrused osaliselt ja tegi tühistatud osas uue määruse, millega määras avaldaja I ja lapse suhtlemise korra järgmiselt: avaldajal I on õigus lapsega suhelda ning osaleda lapse kasvatamisel ja lapse eest hoolitsemisel iga kalendrikuu esimesel, teisel ja kolmandal nädalavahetusel kas laupäeval või pühapäeval kella 8-st järgmise päeva kella 7.30-ni, teatades sellest lapse emale kaks nädalat ette. Kõik kokkusaamised kooskõlastatakse kaks nädalat ette. Isa võtab lapse emaga kokkulepitud ajal kokkulepitud kohast ja viib lapse emaga kokkulepitud ajal kokkulepitud kohta. Lapse haigestumise korral jäävad kohtumised ära kuni lapse tervenemiseni. Pärast lapse tervenemist asendatakse ärajäänud kohtumine osapooltele sobiva ajaga, väljaarvatud juhul, kui lapse vanemad ei lepi teisiti kokku. Vanemate puhkuse ajal viibib laps kaks nädalat koos isaga ja kaks nädalat koos emaga. Vanemad kooskõlastavad iga aasta aprillis puhkuste ajad. Nii lapse isa kui ka lapse ema võivad oma puhkuse ajal reisida pojaga nii Eesti
Vabariigi piires kui ka välismaal, kuid välismaale reisimiseks vajab lapsega reisile minev vanem teise vanema kirjalikku nõusolekut. Isal on õigus lapsega suhelda ka kokkuleppevälisel ajal, kui ta võtab osa üritustest lasteaias/koolis. Isal on õigus kokkuleppel emaga kohtuda lapsega ka kokkuleppevälisel ajal, arvestades lapse päevakava ja tervislikku seisundit. Vanemad kohustuvad hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb tühistada maakohtu määruse resolutsiooni pd 2.1-2.3, millega maakohus määras, et avaldaja I võib lapsega suhelda esimese nädalavahetuse laupäeval kell 10-19, teise nädalavahetuse pühapäeval kell 10-19 ja kolmanda nädalavahetuse reedel kella 18-st kuni pühapäeval kella 7.30-ni. Sellise suhtlemise korraga ei olnud rahul kumbki vanem, kuna see ei olnud täidetav. Ülejäänud osas tuleb määrus jätta muutmata. Lapsega suhtlemise õigust reguleerivas PKS §-s 143 ei ole sätestatud, mil viisil tuleb lahus elava vanema ja lapse suhtlemise kord kindlaks määrata. Seega tuleb kohtul vaidluse lahendamisel otsustada, kuidas lahus elava vanema ja lapse suhtlemise kord kõige paremal viisil kindlaks määrata, et see vastaks lapse huvidele. Maakohus leidis, et suhtlemiskorra määramisel on vaja arvestada lapse väljakujunenud kindlat päevakava, mida ei tohi lapse tervise ja heaolu huvides rikkuda, ja asjaolu, et vanematele tuleb jätta võimalus kohtu määratud suhtlemiskorda täita paindlikult ja teha selles kokkuleppel muudatusi. Seejuures arvestas maakohus õigustatult eelkõige lapse huvidega, kuid jättis tähelepanuta, et selline suhtlemiskord on tulenevalt vanemate töögraafikust ja ema kohustusest laps isiklikult üle anda, samuti poolte omavaheliste pingeliste suhete tõttu, raskesti täidetav. Avaldaja I selgitas apellatsioonikohtu istungil, et vahetustega töö ja öövahetustest tingitud puhkerežiimi tõttu ei ole tal võimalik kohtumäärust täita ja kohtumised lapsega jäävad muu hulgas ka seetõttu ära. Avaldaja II avaldas soovi, et talle jääks võimalus veeta koos lapsega vähemalt üks kord kuus kogu nädalavahetus. Suhtlemiskord peaks olema määratud sedavõrd paindlikult, et see võimaldaks arvestada vanemate töö- ja puhkeajaga, kuid arvestaks ka lapse huve. Lapse huvides on, et suhtlemiskord oleks ka lapsele arusaadav ja reeglipärane, st seda ei saa kohus reguleerida ainult vastavalt tööaja graafikutele kuupäevalise ja kellaajalise täpsusega. Ringkonnakohtu istungil avaldas avaldaja II, et on nõus suhtluskorra määramisega ka selliselt, et laps on isaga iga kalendrikuu esimesel, teisel ja kolmandal nädalavahetusel kas laupäeval või pühapäeval alates hommikul kella kaheksast kuni järgmise hommiku kella kaheksani. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb samuti arvestada isa sooviga anda laps üle kell 7.30, kuna isa tööpäev algab kell 8.00 ja vastasel juhul ei jõuaks isa õigel ajal tööle. Ringkonnakohtu hinnangul on selline suhtluskord mõistlik, kuna võimaldab paremini arvestada ema tööajaga ja isa töögraafikuga. Samuti võimaldab see lapse emal laps isiklikult isale üle anda ja arvestab ema sooviga vältida vanavanemate ja lapse isa suhete pingestumist.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
15.Avaldaja I esitas määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määratud suhtlemiskorra tühistada ja määrata uue suhtlemiskorra, mis lähtuks 28-päevasest tsüklist ja annaks avaldajale I õiguse suhelda lapsega lapse ema teisel kodusoleku nädalal pühapäeval kell 10-19, lapse ema esimesel töönädalal
laupäeval kella 8.30-st kuni pühapäeval kella 7.20-ni ja lapse ema teisel töönädalal laupäeval kella 8.30-st kuni esmaspäeval kella 7.20-ni. Selline suhtlemiskord arvestab nii lapse ema kui ka avaldaja I töögraafikut, sh avaldaja I tööaja algust ja lõppu. Samuti on arvestatud mõlema vanema soovi veeta lapsega koos vähemalt ühel korral kuus terve nädalavahetus. Ühtlasi vastab see lapse huvidele. Vanemate töögraafikuid arvestades tuleb määrata suhtlemiskord neljanädalaste perioodide, mitte kalendrikuu kaupa. Mh palus avaldaja täiendada määrust talvise puhkuse osas, keelata lapse emapoolsel vanaemal viibida lapse üleandmise juures ning märkida määrusesse, et lapsega suhtlemise kord on täitemenetluse korras täidetav.
16.Avaldaja II vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohus ei ole määrust tehes kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi. Ringkonnakohtu määrus on selge ja täidetav.
17.Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse ja Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu toetas määruskaebust, kuna avaldaja I pakutud suhtlemise ajad arvestavad mõlema vanema töögraafikuid ning lapse huve.
18.Lapse esindaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, sest ringkonnakohtu määratud suhtlemise kord tagab avaldajale I piisava võimaluse lapsega suhelda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
19.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel osaliselt rahuldada, ringkonnakohtu määrus tuleb suhtlemise aegade ja menetluskulude jaotuse osas tühistada ning asi saata tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata. Riigikohus kontrollib TsMS § 688 lg 1 ja § 695 järgi ringkonnakohtu määrust üksnes osas, mille peale on kaevatud.
20.Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et isa ja lapse suhtlemise kord tuleb kindlaks määrata, kuid avaldaja I arvates määras ringkonnakohus vääralt isa ja lapse suhtlemise ajad. Seega vaidlustas avaldaja I ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p 2. Muus osas ei ole avaldaja I ringkonnakohtu määrust vaidlustanud. Lisaks palus avaldaja I määruskaebuses täiendada isa ja lapse suhtlemise korda.
21.Esmalt selgitab kolleegium, kas, millisel juhul ja kuidas saab kohus 1. juulil 2010 jõustunud perekonnaseaduse järgi reguleerida vanema ja lapse suhtlemist. Kuigi kehtivas perekonnaseaduses ei ole selgelt sätestatud, et kohus saab kindlaks määrata vanema ja lapse suhtlemise korra, saab kolleegiumi arvates vanem sellise nõude kohtule siiski esitada ning kohus sellise nõude alusel vanema ja lapse suhtlemise korra ka määrata. Vanema õigus nõuda kohtult lapsega suhtlemise korra reguleerimist tuleneb vanema ja lapse vastastikusest õigusest teineteisega suhelda. Lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on LaKS § 28 järgi õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanema ning lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Vanematega suhtlemise õigust kinnitab ka PKS § 143 lg 1 esimene lause, mille järgi on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Lapse
õigusele vastab PKS § 143 lg 1 teise lause järgi vanemate kohustus ja ka õigus lapsega isiklikult suhelda. Kolleegium juhib tähelepanu, et nii lapsele kui ka vanemale kuulub nimetatud suhtlemisõigus sõltumata sellest, kas vanemale kuulub lapse suhtes hooldusõigus PKS § 116 lg 2 mõttes või mitte. Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine eelkõige siis, kui vanemal ei ole lapse suhtes hooldusõigust, aga ka siis, kui vanematel on küll ühine hooldusõigus, kuid üks vanem ei ela lapsega koos. Ühise hooldusõiguse korral peavad vanemad PKS § 118 lg 1 järgi teostama lapse suhtes hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Lisaks peab vanem sõltumata sellest, kas vanematele kuulub ühine hooldusõigus või on ühel vanemal ainuhooldusõigus, hoiduma PKS § 143 lg 2 esimese lause järgi tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Viidatud sätetest tuleneb, et ühist hooldusõigust omavad vanemad peavad ühe vanema lahuselu korral lapse heaolu silmas pidades leppima kokku, kuidas korraldada lapse elu pärast vanemate lahkuminekut parimal viisil, sh kuidas toimub hooldusõiguse teostamine lahuselu korral ning mil määral ja viisil osaleb lapse kasvatamises lapsest lahus elav vanem (vt ka Riigikohtu 7. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-11, p-d 1821). Sõltumata hooldusõiguse kuuluvusest, peavad vanemad lahuselu korral kokku leppima ka selles, kuidas ja kui palju saab laps lahus elava vanemaga suhelda ning kuidas peab vanem oma suhtlemisõigust teostama ja -kohustust täitma. Kuigi PKS §-s 143 ei ole selgelt sätestatud kohtu õigust määrata, kuidas toimub vanema ja lapse suhtlemine, leiab kolleegium, et juhul, kui vanematel puudub üksmeel lapse ja lahuselava vanema suhtlemise küsimuses, on vanemal õigus pöörduda nii enda kui ka lapse õiguste ja huvide kaitseks kohtusse, et tagada PKS § 143 lg-s 1 ja LaKS §-s 28 sätestatud vanema ja lapse suhtlemisõiguse teostamine ning vanema suhtlemiskohustuse täitmine. Sellist käsitust toetab ka PKS § 143 lg 3, mille järgi võib kohus lapse huvides suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist piirata või suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise lõpetada. Vanema ja lapse suhtlemisõiguse tagamiseks kohtusse pöördumise õigus tuleneb ka TsMS § 3 lg-st 1, mille järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 550 lg 1 p 2 järgi tuleb lapsega suhtlemise korraldamine lahendada üldjuhul hagita menetluses. Kolleegium märgib, et vanema ja lapse suhtlemist korraldades määrab kohus vanema suhtlemisõiguse ulatuse ning täpsustab, mil viisil peab vanema ja lapse suhtlemine PKS § 143 lg 1 mõttes toimuma. Vältimaks vanemate olemasolevaid ja tulevikus tekkida võivaid erimeelsusi, tuleb kohtul määrata võimalikult täpselt vanema ja lapse suhtlemise viis, koht, aeg, sh kestus ja sagedus ning lapse üleandmise kord. Mh võib kohus suhtlemiskorda reguleerides PKS § 143 lg 2 järgi täpsustada, millisest tegevusest peavad vanemad lapsega suheldes hoiduma, ning määrata PKS § 143 lg 3 teise lause järgi vajadusel kolmanda isiku, kelle juuresolekul laps vanemaga suhtleb. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi tegema esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute
õigustatud huvi. Sellest tulenevalt peab kohus arvestama nii vanema(te) hooldusõigust, vanema(te) õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi. Kolleegium juhib tähelepanu, et TsMS § 5 lg 3 esimese lause järgi selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
22.Praeguses asjas leidis ringkonnakohus õigesti, et vanema ja lapse suhtlemise kord tuleb määrata kindlaks viisil, mis vastab lapse huvidele, kuid jättis seejuures tähelepanuta, et PKS § 123 lg 1 järgi tuleb lapsega suhtlemise korda määrates arvestada kõiki asjas esiletoodud asjaolusid ja asjaomaste isikute, sh vanemate õigustatud huve. Eelkõige puudutab see avaldaja I ja lapse suhtlemise aja määramist. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja I ja avaldaja II lapse seaduslikud vanemad ja neil on lapse suhtes ühine hooldusõigus, sh isiku- ja varahooldusõigus, kuid laps elab koos avaldajaga II. Avaldaja I soovib lapsega reeglipäraselt kohtuda. Ta on kogu menetluse vältel palunud lapsega suhtlemise korra määramisel arvestada asjaolu, et nii avaldaja I kui ka avaldaja II töötavad 28 päeva järel korduva töögraafiku alusel. Avaldaja I on esitanud kohtule korduvalt erinevate kuude lõikes oma töögraafiku ja palunud määrata lapsega suhtlemise ajad selliselt, et tal oleks oma töögraafikut arvestades võimalik lapsega ka tegelikult suhelda. Mh on avaldaja I oma ettepanekuid tehes arvestanud ka avaldaja II 28 päeva järel korduva töögraafikuga ning asjaoluga, et laps käib lasteaias või koolis, mistõttu on lapse jaoks parim aeg isaga suhtlemiseks nädalavahetusel, mitte tööpäevadel. Nii ringkonnakohtule kui ka Riigikohtule on avaldaja I esitanud oma 28 päeva rütmis korduva töögraafiku, millele on paralleelselt märgitud ka avaldaja II 28 päeva rütmis korduv töögraafik ning nädalavahetused, mil avaldaja soovib ja saab oma töökohustusi arvestades lapsega suhelda (II kd, tl 8 ja 47). Ringkonnakohus heitis küll maakohtule ette, et maakohtu määrusega määratud suhtlemise kord on vanemate töögraafikuid ja ema kohustust laps isale isiklikult üle anda arvestades raskesti täidetav, kuid ei ole ka ise määranud suhtlemiskorda, mis arvestaks vanemate töögraafikuid lapse jaoks võimalikult parimal viisil. Kolleegium leiab, et vanema ja lapse suhtlemist reguleerides peab kohus arvestama mh vanemate tööaega ega tohi määrata lapsega kohtumise aegu selliselt, et need kattuvad vanema tööajaga, mistõttu ei saa vanem suhtlemiskorras määratud ajal töökohustuste täitmise tõttu tegelikult lapsega koos olla. Selline suhtlemise kord ei ole täidetav ega vasta ei vanema ega lapse huvidele. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et lapse huvides on üldjuhul, selline suhtlemise kord, mis on lapsele arusaadav ja reeglipärane, kuid ringkonnakohus ei ole põhjendanud, kuidas on kalendrikuude lõikes määratud suhtlemise kord lapsele selgemini arusaadav ja reeglipärasem kui 28-päevase tsükliga suhtlemise kord. Kolleegiumi arvates on nelja nädala tagant korduv suhtlemise kord tõenäoliselt lapsele arusaadavam, sest ka lapse muu elukorraldus toimub üldjuhul nädalaste tsüklite kaupa. Samuti arvestaks 28-päevane suhtlemise korra tsükkel praeguses asjas täielikult mõlema vanema töögraafikuid.
Õige ei ole ringkonnakohtu arusaam, et kohus peab vanema ja lapse suhtlemise korra määrama paindlikult, sh jätma vanematele võimaluse kohtulahendi alusel ise kokku leppida, millal täpselt kokkusaamised toimuvad. Kolleegium juhib tähelepanu, et vanemad taotlevad kohtus vanema ja lapse suhtlemise korra kindlaksmääramist eelkõige seetõttu, et nad ei jõua omavahel suhtlemise korras, sh suhtlemise aegades kokkuleppele. Kohtu ülesandeks on vanema ja lapse suhtlemise korda reguleerides lõpetada vanemate vaidlused lapsega suhtlemise korra, sh suhtlemise aegade üle, ning seetõttu peab vanema ja lapse suhtlemist reguleeriv kohtulahend olema suhtlemise aegade osas täpne. Kohus peab hagita menetluses tehtava määruse resolutsiooniga lahendama esitatud nõuded ja taotlused TsMS § 478 lg 1, § 463 lg 2 ja § 442 lg 5 järgi selgelt ja ühemõtteliselt. Arvestades ülaltoodud põhjendusi, ei ole ringkonnakohtu määratud suhtlemiskorra p 2 põhjendatud ning asi tuleb saata ringkonnakohtule suhtlemise aegade määramise osas uueks läbivaatamiseks.
23.Lisaks vääralt määratud suhtlemise aegadele tuleb avaldaja I arvates tema ja lapse suhtlemise korda täiendada. Avaldaja I palub määruskaebuses täiendada määrust talvise puhkuse osas, keelata lapse emapoolsel vanaemal viibida lapse üleandmise juures ning märkida määrusesse, et lapsega suhtlemise kord on täitemenetluse korras täidetav. Riigikohtule esitatavas määruskaebuses võib TsMS § 697 järgi tugineda üksnes asjaolule, et ringkonnakohus on määruse tegemisel kohaldanud valesti materiaalõiguse normi või rikkunud määruse tegemisel oluliselt menetlusõiguse normi ja see võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.
24.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb avaldaja I määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Asjas tasus kautsjoni avaldaja I ja see tuleb talle tagastada. Kuna ringkonnakohtu määrus tühistatakse osaliselt ja asi saadetakse tühistatud osas ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jätab kolleegium menetluskulude jaotuse TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada. Henn Jõks, Lea Laarmaa, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.