Eesistuja Villu Kõve, liikmed Malle Seppik ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
M. T avaldus lasteaia küsimuses ainuotsustusõiguse saamiseks, lapsega suhtlemise korra määramiseks ja lähenemiskeelu kohaldamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 16. aprilli 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-28397
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
K. P määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja M. T, esindaja vandeadvokaat Helen Tomberg Puudutatud isik (laps) P. P, määratud esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiiob Puudutatud isik K. P, esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein Tallinna linn (Kristiine Linnaosa Valitsuse ja Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu)
Asja läbivaatamise kuupäev
6. oktoober 2014. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 16. aprilli 2014. a määrus osas, millega jäeti muutmata maakohtu määrus suhtluskorra kindlaksmääramise ja lähenemiskeelu kohaldamise, samuti menetluskulude jaotamise osas. Tühistatud osas saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.
Osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu määruse osas, millega osaliselt lõpetati M. T ja K. P ühine hooldusõigus P. P suhtes ja anti M. T. üle ainuotsustusõigus P. P lasteaeda mineku ja lasteaia valiku osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 2), jääb ringkonnakohtu määrus muutmata. Selles osas on ringkonnakohtu määrus jõustunud.
3.Rahuldada K. P määruskaebus osaliselt.
4.Tagastada K. P määruskaebuselt 14. mail 2014 tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot.
5.Jätta menetluskulude jaotus asja lahendava kohtu otsustada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.M. T (avaldaja, ema) esitas 6. juunil 2013 Harju Maakohtule avalduse, milles palus alustada K. P (puudutatud isik, isa) ja P. P (puudutatud isik, laps) suhtlemise korra muutmiseks lepitusmenetluse. Kuna lepitusmenetluse aluseks olnud kohtulahendiga oli reguleeritud isa ja lapse suhtlemise kord kuni lapse lasteaeda minekuni ning laps läks lasteaeda, muutis avaldaja menetluse käigus oma nõudeid. Avaldaja soovis saada ainuotsustusõiguse lapse lasteaeda mineku ja lasteaia valiku küsimuses, määrata muutunud olukorda arvestades kindlaks isa ja lapse suhtlemise kord ning keelata isal kolme aasta vältel läheneda ema koduks olevale majale lähemale kui 300 m. Avalduse kohaselt sündis laps 28. mail 2010. Vanemad elavad lahus ja laps elab koos emaga. Harju Maakohus kinnitas 7. detsembri 2012. a määrusega vanemate kompromissi, mille kohaselt lepiti kokku isa ja lapse suhtlemise kord kuni lapse lasteaeda minekuni ja anti emale lapse viibimiskoha määramiseks ainuotsustusõigus. Isa ei arvesta lapsega suheldes lapse päevarütmi ja viibib lapsega hilisel ajal sobimatutes kohtades. Ta halvustab lapsega suhtlemise ajal ema ja näitab lapse nähes üles oma negatiivset suhtumist emasse, sh on ema füüsiliselt lapse juuresolekul rünnanud. Isa käitumine on ettearvamatu. Isa käitumine näitab, et ta on vaimselt ebastabiilne ning lapsega koos olemine on muutunud talle kinnisideeks. Selleks, et laps saaks kasvada turvalises kasvukeskkonnas, tuleb teha psühhiaatriaekspertiis isa vaimse tervise selgitamiseks ning määrata talle vajadusel nõustamine või ravi. Arvestades lapse päevakava lasteaeda mineku järel, peaks laps veetma isaga iga paarisnädalavahetuse reede õhtust esmaspäeva hommikuni nii, et isa võtab lapse lasteaiast ja viib lasteaeda. Lisaks peaks isa paaritutel nädalatel võtma lapse ühel õhtul lasteaiast ja viima ta järgmisel hommikul lasteaeda. Samuti on isal õigus suhelda lapsega tähtpäevadel ja suvepuhkusel. Lapse haigestumise korral jäävad kohtumised ära. Vanemad peavad arvestama lapse päevakava, lubama lapsel teisele vanemale helistada ning austama teist vanemat. Isale tuleb kohaldada lähenemiskeeldu, sest isa luurab ema ja lapse kodu juures, jälgib ema ja lapse elu ning rikub sellega ema ja lapse, samuti naabrite rahu. Isa käib väikese kortermaja hoovis akendest sisse piilumas, akende taga pildistamas ja filmimas ning akendele koputamas. Samuti on isa proovinud korterisse tungida ning räägib naabritele vanemate vaidlusest lapse üle. Sellise tegevuse tagajärjel ei saa ema end kodus vabalt tunda ja muretseb, samuti ei julge kodust lahkuda ega koju tulla, kui lapse isa on õues.
2.K. P (puudutatud isik) vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Laps ei pea käima lasteaias ja ema ei peaks seda küsimust üksi otsustama. Vanemad saavad oma töögraafikuid arvestades kujundada lapse elu ilma lasteaiata. Ema soov panna äsja kolmeaastaseks saanud laps ema tööajal lasteaeda ja mitte jätta teda isa hoolde, väljendab ema soovi takistada isal lapsega suhelda. Lapsega suhtlemist reguleerides tuleb arvestada muusikute töö- ja elugraafikuga, mis erineb suuresti teiste elualade esindajate omast. Isa tööpäev algab enamasti pärastlõunal ja lõpeb kella seitsme-kaheksa ajal, sageli ka kella üheteistkümne ajal. Sõltuvalt töögraafikust on mõnevõrra erinev ka muusikute uneaeg ja hilisem ärkamine hommikul. Isa soovis lapsega veeta esmaspäeva,
neljapäeva ja reede hommikud, kuna ta on sel ajal töölt vaba. Samuti soovis isa käia lapsega neljapäeva õhtuti mudilaste võimlemise trennis ning pärast seda ujumas. Lisaks soovis isa olla lapsega reede õhtuti ja ajal, mil ema viibib töölähetuses. Lähenemiskeeldu ei ole alust kohaldada, sest isa ei ole püüdnud ema ja lapse korterisse siseneda ega ole niisama luuranud korteri akende all. Isa on viibinud ema ja lapse elukoha hoovis üksnes lapse üleandmise tõttu, sh neil päevadel, mil isal oli õigus lapsega suhelda, kuid ema keeldus last üle andmast. Isa ei ole naabreid asjatult tülitanud, vaid küsinud naabritelt, kas need teavad, kus ema ja laps võiksid olla. Samuti on isa koputanud ema akendele vaid siis, kui ema on keeldunud last üle andmast. Isa ei ole lapsele ema halvustanud, samuti ei ole ta vaimselt ebastabiilne.
3.Tallinna linn (linnaosa valitsuste kaudu) toetas vanemate lepitamist, et nad mõistaksid lapse huvides koostöö tegemise vajadust. Uue suhtlemise korra määramine on põhjendatud ja seda tuleks teha nii, et laps viibib isaga iga paarisnädalavahetuse reede õhtust esmaspäeva lõunani, mil isa viib lapse 12.30 lasteaeda. Samuti veedab laps isaga neljapäeva hommikupooliku kuni kl 12.30-ni. Laps peab saama eemalviibivale vanemale igal õhtul ja vanem lapsele igal hommikul helistada. Last ei anta üle ema elukoha läheduses. Suvepuhkuste ajal võiks laps viibida pikemaid perioode kummagi vanemaga, samuti peaks laps saama veeta koos isaga pühi ja osaleda perekondlikel sündmustel. Lapse pikema haiguse korral on põhjendatud, et vanemad viibivad kordamööda haiguslehel. Põhjendatud on piirata isa sisenemist ema elukohaks olevale kinnisasjale.
4.Lapsele määratud esindaja toetas emale lasteaeda mineku ja lasteaia valiku osas otsustusõiguse andmist ning isa ja lapse suhtlemise korra määramist selliselt, et see arvestaks parimal viisil lapse huve ja päevakava, sh lasteaias käimist. Esindaja esialgse arvamuse kohaselt võiks isa olla lapsega koos kaks korda kuus reede õhtust esmaspäeva hommikuni ning iga nädal kahel hommikupoolikul kuni päevauneni lasteaias. Lapse huvides on käia lasteaias ja ta on seal kohanenud. Vanemad peaksid õppima teineteist usaldama ning koostööd tegema, sh tuleks vanemaid lepitada ning isal tuleks läbida nõustamine kliinilise psühholoogi juures ja vihateraapia. Samuti peaks isa lõpetama ema elukoha läheduses viibimise ja ema survestamise seeläbi. Esindaja toetas lõplikes seisukohtades ema taotletud suhtlemise korda ning leidis, et lähenemiskeelu kohaldamine on põhjendatud.
5.Harju Maakohus rahuldas 12. novembri 2013. a määrusega avalduse, lõpetas osaliselt vanemate ühise hooldusõiguse ja andis emale ainuotsustusõiguse lapse lasteaeda mineku ning lasteaia valiku küsimuses, määras kindlaks isa ja lapse suhtlemise korra ning kohaldas isale lähenemiskeeldu, keelates isal kolme aasta jooksul läheneda avaldaja koduks olevale majale Tallinnas Xxxxxx xx lähemale kui 300 m, välja arvatud suhtluskorras kokku lepitud ajal lapse üleandmiseks või emalt vastuvõtmiseks. Vanemate menetluskulud jättis maakohus nende endi kanda. Maakohus määras, et kuni 31. augustini 2014 veedab isa lapsega iga paarisnädalavahetuse reede õhtust esmaspäeva hommikuni, võttes lapse reedel kell 18.30 lasteaiast ja viies lapse esmaspäeval hiljemalt kell 12.30 lasteaeda. Lisaks veedab laps iga neljapäeva hommiku isaga, sh isa võtab lapse kell 9.15 koduvärava juurest ja viib ta hiljemalt kell 12.30 lasteaeda. Alates 1. septembrist 2014 veedab isa endiselt iga paarisnädalavahetuse lapsega, kuid viib lapse esmaspäeva hommikul hiljemalt
kell 9.00 lasteaeda. Lisaks võtab isa igal paaritul nädalal lapse ühel õhtul lasteaiast ja viib ta järgmisel hommikul hiljemalt kell 9.00 lasteaeda. Laps veedab iga paarisaasta jõulud (24.–26. detsember) emaga ja uusaasta (30. detsember – 1. jaanuar) isaga, paaritutel aastatel vastupidi. Laps veedab iga paarisaasta kevadpühad emaga ja jaanipäeva isaga, paaritutel aastatel vastupidi. Emadepäeva veedab laps alati emaga ja isadepäeva isaga. Suvepuhkusest veedab laps isaga 24., 26., 28., 33. ning
35.nädala, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. Suvepuhkusest veedab laps emaga 23., 25., 27., 29. kuni
32.ja 34. nädala. Laps antakse üle esmaspäeval kell 10.00 selle vanema kodu juures, kus laps parajasti viibib. Lapse haigestumise korral jäävad isa ja lapse kohtumised ära. Lapse haigestumisel isa juures teavitab isa sellest kohe lapse ema ja toimetab lapse esimesel võimalusel koju. Lapse haigestumisel ema juures pöördub ema lapsega arsti poole ja pärast lapse tervenemist esitab isale arstitõendi. Kummalgi vanemal on õigus veeta lapsega aega olulistel perekondlikel tähtpäevadel (sünnipäevad, pulmad, matused, suguvõsa kokkutulekud jms) ka sel juhul, kui need langevad teise vanemaga veedetavale nädalavahetusele. Sellisel juhul vahetavad vanemad tähtpäevale langeva nädalavahetuse sellele järgneva nädalavahetusega või vanemate kokkuleppel muu ajaga, leppides selles enne e-kirja teel kokku. Vahetatav ja asendatav nädalavahetus ei mõjuta ülejäänud tavapärast suhtlemisgraafikut. Vahetuseks antud nõusolek on tagasivõetamatu. Vanemad on kohustatud arvestama lapse eakohase päevakavaga. Kumbki vanem tagab, et lapse tema juures olles on lapsele tagatud eakohane ja tervislik toit. Kumbki vanem austab lapse kiindumust teise vanemasse ja tal on keelatud lapse juuresolekul teist vanemat halvustada ning lapses eemalviibiva vanema suhtes pahameelt, hirmu või vastumeelsust tekitada. Kumbki vanem ei tohi mõjutada last tegema valikuid vanemate vahel. Kumbki vanem tagab ja juhib lapse tähelepanu sellele, et lapsel on võimalus helistada igal õhtul kell 20.00–20.30 teisele vanemale, kui ta viibib vanemast eemal. Kui vanem ei saa telefonile vastata ja tema telefonist nähtub lapse vastamata kõne, on vanemal õigus helistada tagasi. Neil päevadel, kui laps viibib vanemast eemal, on kummalgi vanemal õigus rääkida lapsega telefoni teel hommikuti kell 8.30–9.00. Vanem, kelle juures laps viibib, tagab, et lapse telefon oleks sisse lülitatud ja sellele saaks helistada. Määruse põhjenduste kohaselt elab laps ema juures ja seni kehtinud suhtlemise kord enam ei kehti. Kohus on vanemad korduvalt ära kuulanud ja püüdnud vanemaid kokkuleppele suunata, kuid erimeelsuste tõttu ei ole vanemad kokkulepet saavutanud. Seetõttu on põhjendatud määrata perekonnaseaduse (PKS) § 143 alusel isa ja lapse suhtlemise kord kohtumäärusega. Määratud suhtluskord tagab isale ja lapsele piisava suhtlemisõiguse, arvestades lapse vanust, väikelapse huve ning vajadust säilitada lapse isiklikud suhted lahuselava vanemaga. Suhtlemist reguleerides on arvestatud isa mõistlikke seisukohti ja töö eripära, et võimaldada isal lapsega suhelda ja tegelda isale sobival ajal. Kuna väikelapse kasvades on lapse sotsiaalse arengu seisukohalt üha olulisem ka eakaaslastega koos veedetud aeg ja ühistegevused, ei ole põhjendatud isa soov lapse päeva üle planeerida, sh ei ole lapse huvides lapse pidev liikumises hoidmine. Kuna vanemad vaidlevad muu hulgas selle üle, kas lapse lasteaias käimine on vajalik ja lapse huvides, tuleb PKS § 119 alusel lahendada ka selles küsimuses emale ainuotsustusõiguse andmise
taotlus. Harju Maakohus rahuldas 20. juuni 2013. a määrusega esialgse õiguskaitse korras ema avalduse lapse lasteaeda mineku ja lasteaia valiku üle otsustusõiguse saamiseks ning alates
30.augustist 2013 käib laps lasteaias. Kuigi Eesti Vabariigis ei ole laps kohustatud käima koolieelses lasteasutuses, tingib sellise vajaduse lapsevanema tööleasumine hiljemalt lapse kolmeaastaseks saamisel. Lasteaia esitatud seisukohtadest nähtub, et laps on lasteaiaga kohanenud, eakohaselt arenenud ja sotsiaalselt tubli ning talle meeldib lasteaias käia. Lasteaias käimine ei ole vastuolus lapse huvidega. Kuna vanemad ei ole lapse lasteaias käimise osas ühel meelel, on põhjendatud anda selles küsimuses ainuotsustusõigus lapse emale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 544 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 alusel tuleb isale kohaldada kolmeks aastaks lähenemiskeeldu ema elukohale, et tagada ema eraelu puutumatus ja rahu. Tegemist on preventiivse deliktiõigusliku kaitseabinõuga, mille eesmärk on tagada, et isik, kelle suhtes lähenemiskeeldu kohaldatakse, ei rikuks tulevikus lähenemiskeeluga kaitstava isiku isikuõigusi. Tunnistajate ütlustega on isa õigusvastane tegevus, s.o ema eraelu puutumatuse ja rahu rikkumine piisavalt tõendatud. Õigusvastane tegevus on toimunud pika aja jooksul ja süstemaatiliselt. Isa on rikkumist tunnistanud. Ema kodule lähenemise keelamine on piiranguna proportsionaalne ega riku vähimalgi määral isa õigusi.
6.Isa esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.
7.Ema, lapsele määratud esindaja ja linnaosa valitsused vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus jättis 16. aprilli 2014. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata, kordamata maakohtu põhjendusi. Apellatsiooniastme menetluskulud jättis ringkonnakohus isa kanda. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt tegi maakohus määruse kooskõlas TsMS § 563 lg-ga 7 ja kohaldas asja lahendades õigesti PKS § 119, § 123 lg-t 1 ja § 143 lg-t 1 ning VÕS § 1055 lg-t 1. Maakohus lähtus määrust tehes õigesti eelkõige lapse huvidest ning põhjendas piisavalt oma otsustust.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Isa esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohtud arvestanud isa ja lapse suhtlemist reguleerides isa ja lapse huve, sh isa tööst tulenevat elukorraldust ja vabasid hommikupoolikuid ning lapse vanusest tingitud võimalust viibida isa töövabal ajal koos isaga (puudub koolikohustus jms). Kohtud ei põhjendanud, miks on lapse huvides muuta senist korda, vähendada isa ja lapse koosolemise aega ning anda laps isa hoole alt kolmandate isikute hoole alla. Väikelapse huvides ei ole viibida hommikust õhtuni lasteaias selle asemel, et olla koos oma isaga. Samuti ei ole lapse huvides viibida
kolmandate isikute hoole all ajal, mil ema peab tööülesandeid täitma või viibib töölähetuses ja isa saaks viibida lapsega koos. Vanemat tuleks teistele isikutele eelistada. Kohtud ei arvestanud ka isa soovi viibida lapsega rohkem aega koos koolivaheaegadel, mil isal on võimalik koos lapsega olla, et laps saaks lasteaiast puhkust. Määratud kord ei taga piisavalt isa ja lapse suhtlemist, et säilitada tihe emotsionaalne side ja võimaldada isal lapse kasvatamisel osaleda. Kohtu määratud helistamisajad ei vasta vanemate ja lapse huvidele ja on ebamõistlikult piiravad. Määruses märgitud hommikune aeg on tööpäevadel tavapäraselt üks kiiremaid aegu, mil tehakse ettevalmistusi lasteaeda minekuks või minnakse sinna, ning nädalavahetustel võib laps sel ajal veel magada. Kohtud on põhjendamatult eelistanud lapse ema, kui on määranud last viima ja tooma üksnes isa. Määratud suhtlemise kord ei ole selge, sest ei täpsusta tähtpäevade ja pühade ajal lapse üleandmise kellaaega ega kohta. Samuti on täpselt reguleerimata, millise nädalapäeva õhtul võib isa lapsega koos olla. Arvestades vanemate erimeelsusi, on põhjendatud määrata täpne suhtlemise kord. Kohtud ei ole põhjendanud, kuidas on määratud suhtlemise kord lapse huvides ning miks ei tule isa ettepanekuid arvestada. Kohtud kohaldasid alusetult lähenemiskeeldu ega ole põhjendanud, milles seisneb ema isikupuutumatuse ja rahu rikkumine ning miks on vaja kohaldada isale lähenemiskeeldu. Isa viibis ema elukoha juures üksnes seetõttu, et ema ei täitnud suhtlemiskorda ega võtnud isa kõnesid vastu. Lähenemiskeeld ei ole selge, sest sellest ei nähtu, kas keelatud on läheneda üksnes ema kodule või ka emale endale. Keeld läheneda nii ema kodule kui ka temale endale riivaks põhjendamatult isa õigust era- ja perekonnaelule, sest see välistab viibida üritustel (sh lasteaaias ja muudel last puudutavatel üritustel), kus lapse ema viibib. Lähenemiskeeld ei ole proportsionaalne, sest riivab isa õigusi rohkem kui ema õiguste kaitseks vajalik, sh piirab see ülemäära isa liikumisvabadust. Kohus ei ole põhjendanud, miks tuleb piirata isa liikumisvabadust nii suures ulatuses, takistades isal liigelda tavapärastel marsruutidel. Kohtud ei ole kaalunud piirangu mõju isa õigustele ja elukorraldusele. Mh ei saa isa enam viibida lapse lasteaias ega liikuda tavapäraselt koduteel. Samal ajal peab isa määruse järgi lapse lasteaeda viima ja sealt tooma.
10.Lapsele määratud esindaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kohtud määrasid isa ja lapse suhtlemise korra kooskõlas lapse huvidega, arvestades lapse vanust, võimekust ja vajadusi. Vajadus tagada väikelapsele päevakava ja koolieelne õppetöö kaaluvad üles isa huvi suhelda lapsega talle sobival ajal, kohas ja viisil. Arvestades isa käitumist, on temale kohaldatud lähenemiskeeld (keeld läheneda lapse ema elukohale lähemale kui aiaväravani) põhjendatud ega ole ülemäära koormav.
11.Linnaosa valitsused jäid menetluses varem esitatud seisukohtade juurde, kuid märkisid, et kohtud ei ole piisavalt vanemaid lepitanud ega mõjutanud vanemaid lahendama lapse elukorraldust puudutavaid erimeelsusi kokkuleppel ja lapse eakohaseid vajadusi arvestavalt. Lapse ja vanema suhtlemine telefoni teel on reguleeritud ebamõistlikult ja last koormavalt. Isa ja lapse suhtlemine peab olema reguleeritud eelkõige lapse eakohaseid vajadusi ja alles seejärel vanemate töö iseloomu
arvestades.
12.Ema vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kohtud määrasid õigesti isa ja lapse suhtlemise korra, seades esiplaanile lapse huvid. Kuna lapsele on oluline igapäevane rutiin, sh lasteaias käimine, ei tule isa ja lapse suhtlemist reguleerides lähtuda isa soovidest ja mugavusest. Kohtud kohaldasid õigesti lähenemiskeeldu. Hoolimata asjaolust, et vanematel on ühine laps, ei pea ema taluma seda, et isa jälgib ema tema elukohas. Abinõu on selge ja proportsionaalne ega piira isa liikumisvabadust.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel osaliselt rahuldada, ringkonnakohtu määrus suhtluskorra ja lähenemiskeelu kohaldamise osas tühistada ja asi saata tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
14.Kuigi puudutatud isik (isa) palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse tervikuna, sisaldab määruskaebus põhjendusi üksnes osas, millega ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata isa ja lapse suhtlemiskorra ning isale kohaldatud lähenemiskeelu osas. Kolleegium kontrollib TsMS § 695 ja § 688 lg 1 järgi ringkonnakohtu määrust kassatsiooni korras üksnes osas, mille peale on kaevatud. TsMS § 697 kohaselt võib määruskaebus tugineda üksnes asjaolule, et ringkonnakohus on määruse tegemisel kohaldanud valesti materiaalõiguse normi või rikkunud määruse tegemisel oluliselt menetlusõiguse normi ja see võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Et määruskaebus emale lapse lasteaeda mineku ning lasteaia valiku üle ainuotsustusõiguse andmise kohta selliseid väiteid ei sisalda, siis ei käsitle kolleegium neid asjaolusid ja selles osas jääb ringkonnakohtu määrus muutmata ning jõustub.
15.Esmalt märgib kolleegium, et ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et praeguses asjas on tegemist suhtlemise korra rikkumise tõttu alustatud lepitusmenetlusega TsMS § 563 mõttes. Asja materjalidest küll nähtub, et ema esitas 6. juunil 2013 maakohtule avalduse lepitusmenetluse alustamiseks TsMS § 563 järgi, kuid ta muutis menetluse käigus oma nõuet, kuna isa ja lapse suhtlemise kord, mille muutmiseks ta kohtu poole pöördus, lõppes. Seega esitas ema isa ja lapse suhtlemise korraldamiseks ja lasteaeda puudutavates küsimustes ainuotsustusõiguse saamiseks TsMS § 550 lg 1 p 2 tähenduses uue avalduse ning taotles isale lähenemiskeelu kohaldamist TsMS § 475 lg 1 p 7 mõttes. Need nõuded on maakohus ka lahendanud. Seetõttu ei olnud ringkonnakohtul alust käsitleda maakohtu määrust TsMS § 563 lg 7 alusel tehtud lepitusmenetluse ebaõnnestumise korral tehtava määrusena. Samas on kohtud asja lahendades õigesti juhindunud PKS §-st 119, § 123 lg-st 1 ja § 143 lg-st 1 ning VÕS § 1055 lg-st 1.
16.Isa ja lapse suhtlemise korda määrates lähtusid kohtud õigesti PKS §-st 143 ja § 123 lg-st 1, kuid kolleegiumi arvates ei nähtu kohtute põhjendustest, kas ja mil määral on maakohus lapse ja isa suhtlemise korda määrates arvestanud isa väidete ja ettepanekutega. Maakohus märkis küll määruse põhjendustes, et määratud suhtluskord arvestab isa mõistlikke
seisukohti, mis lähtuvad kolmeaastase lapse huvidest, samuti isa töö eripära ning võimaldab isal lapsega suhelda isale sobivamal ajal, kuid ei toonud välja, milliseid isa ettepanekuid ei tule arvestada ja miks. Sellest tulenevalt ei ole kolleegiumi hinnangul võimalik jälgida, kuidas jõudis maakohus arusaamisele, et PKS § 123 lg 1 mõttes on lapse huvides kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huve arvestades just selline suhtlemise kord. Kuna ka ringkonnakohus ei ole põhjendanud määratud suhtlemise korra vastavust lapse huvidele ega vastanud isa määruskaebuse väidetele, mis puudutavad isa ja lapse suhtlemist, tuleb ringkonnakohtul asja uuesti läbi vaadates kaaluda, kas isa vastuväited määratud suhtlemise korrale annavad alust isa ja lapse suhtlemise korda muuta, ning põhjendada oma seisukohta. Arvestades lapse vanust ning isa soovi ja võimalust viibida lapsega koos ajal, mil laps ei saa ema töökohustuste tõttu viibida koos emaga ja on kolmandate isikute hoole all, võib kolleegiumi arvates olla põhjendatud lubada isal viibida lapsega sel ajal rohkem aega koos. Muu hulgas tuleb ringkonnakohtul kaaluda, kas telefoni teel kummagi vanemaga suhtlemine ja selleks ettenähtud ajad on lapse huvides või lähtub telefoni teel suhtlemise reguleerimine vanemate põhjendamatust kontrollivajadusest ja koormab last liigselt. Õige on määruskaebuse väide, et määratud suhtlemise kord ei ole selge ja täidetav osas, milles maakohus määras küll tähtpäevade ja pühade ajal suhtlemise korra, kuid ei ole määranud lapse üleandmise aega ega kohta. Samuti ei ole maakohus selgelt reguleerinud, millise nädalapäeva õhtul võib isa lapsega koos aega veeta. Sellisena ei ole kohtumäärus täidetav. Kolleegium jääb varem väljendatud seisukoha juurde, et vältimaks vanemate olemasolevaid ja tulevikus tekkida võivaid erimeelsusi, tuleb kohtul määrata võimalikult täpselt vanema ja lapse suhtlemise viis, koht, aeg, sh kestus ja sagedus ning lapse üleandmise kord (vt Riigikohtu 9. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-11, p 21). Linnaosa valitsused juhtisid tähelepanu sellele, et kohtud ei ole vanemaid piisavalt lepitanud ega mõjutanud neid lahendama lapse elukorraldust puudutavaid küsimusi lapse heaolu silmas pidades kokkuleppel. Last puudutavas menetluses peab kohus TsMS § 561 lg 1 järgi nii vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama. Selleks peab kohus asjaosalised võimalikult aegsasti ära kuulama ja juhtima nende tähelepanu võimalusele kasutada perenõustaja abi. Kohus võib last puudutava menetluse TsMS § 561 lg 2 järgi ka peatada, kui sellega ei kaasne lapse huvisid ohustavat viivitust ning kui asjaosalised on valmis laskma ennast kohtuväliselt nõustada või kui kohtu arvates on muul põhjusel väljavaateid asja lahendamiseks asjaosaliste kokkuleppel. Ka TsMS § 4 lg 4 järgi peab kohus kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik, sh võib kohus vajadusel kohustada vanemaid osalema kohtuvälises lepitusmenetluses ja seda eelkõige juhul, kui vanemad vaidlevad hooldusõiguse muudatuste või lapsega suhtlemise korraldamise üle TsMS § 550 lg 1 p 2 mõttes (vt Riigikohtu 16. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-10, pd 30–31). Asja uuel läbivaatamisel tuleb kohtul mh vanemaid lepitada ja veenda neid lapse huvides koostööle ning lapsega suhtlemist kokkuleppel reguleerima.
17.Kolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga ka selles, et tema suhtes lähenemiskeelu
kohaldamist ei ole kohtud piisavalt põhjendanud. Kolleegiumi arvates juhindus maakohus lähenemiskeelu kohaldamise taotlust lahendades õigesti VÕS §-st 1055, kuid ei maa- ega ringkonnakohus ole tuvastanud faktilisi asjaolusid, millest nähtuks avaldaja rahu ja eraelu puutumatuse rikkumine. Riigikohus on 14. oktoobril 2014 tsiviilasjas nr 3-21-84-14 tehtud otsuse punktis 20 juhtinud tähelepanu vajadusele hinnata poolte väiteid, vastuväiteid ja tõendeid, samuti sellele, et TsMS § 442 lg 8 kolmandas lauses sätestatud tõendite analüüsimise nõude täitmiseks ei piisa üldsõnalisest nentimisest, et mingi asjaolu on tõendatud, vaid otsuses tuleb võtta seisukoht selle kohta, kas ja missugust asjas tähtsat asjaolu üks või teine tõend tõendab. Maakohtu lahend tõendite analüüsi ei sisalda. Tulenevalt TsMS § 667 lg 1 esimese lause ja § 654 lgte 4 ja 5 koosmõjust tuleb ringkonnakohtul lahendi põhjendavas osas muu hulgas märkida tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, samuti tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Kohtul tuleb võtta põhjendatud seisukoht kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta, mh seletada lühidalt, miks ühel või teisel asjaolul ei ole asja lahendamisel tähendust. Ringkonnakohus jättis maakohtu lahendi TsMS § 654 lg-le 6 tuginedes muutmata, ilma et oleks maakohtu põhjendusi täiendanud. Seega ei vasta ringkonnakohtu lahend avaldaja rahu ja eraelu puutumatuse rikkumise tuvastamise osas eespoolmärgitud nõuetele. Samuti on kohtud jätnud hindamata, kas avaldaja taotletud lähenemise keeld on sellega taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et lähenemiskeeldu kohaldades peab kohus arvestama juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (ega rikkumist oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile. Sh peab kohus ka lähenemiskeelu ruumilise ulatuse määramisel silmas pidama juhtumi asjaolusid ja lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest (vt Riigikohtu 6. augusti 2010. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-59-10, p-d 7.2–7.3). Kui ringkonnakohus peab asja uuesti läbi vaadates lähenemiskeelu kohaldamist vajalikuks, tuleb ringkonnakohtul muu hulgas selgitada, kas isale seatud keeld läheneda ema elukohaks olevale elamule lähemale kui 300 meetrit vastab ülal märgitule või piisab ema isikuõiguste rikkumise vältimiseks väiksema ruumilise ulatusega piirangust, sh keelust viibida ema elukohaks oleva kinnisasja territooriumil, mida on menetluses ka arutatud ja millisena on ka lapsele määratud esindaja lähenemiskeeldu mõistnud.
18.Et kohtud ei ole puudutatud isikul keelanud läheneda avaldajale, vaid on piiranud tema liikumisvabadust, keelates puudutatud isikul läheneda avaldaja elukohale, siis võib asjas olla tegu hoopis liikumispiirangu kohaldamisega. Sellise piirangu eripäraks on tõik, et isikul keelatakse kindlaks määratud piirkonnas viibimine sõltumata sellest, kas kaitstav isik selles piirkonnas viibib.
Ka sellist abinõu saab VÕS § 1055 lg 1 teise lause alusel kohaldada ja selle kohaldamisel tuleb arvestada lähenemiskeelu kohaldamise eeldusi (vt p 17). Kohus peab oma lahendis selgelt määratlema, milles isikule VÕS § 1055 lg 1 teise lause alusel seatav piirang seisneb, sealhulgas, millised on piirangu ruumilised ja ajalised piirid ning milline on selle seos kaitstava isikuga.
19.Ülalmärgitud põhjendustel tuleb määruskaebus osaliselt rahuldada ja määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Asjas tasus kautsjoni määruskaebuse esitaja, kes palus määruskaebuses selle endale tagastada. Kuna ringkonnakohtu määrus osaliselt tühistatakse ja asi saadetakse tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada. Villu Kõve, Malle Seppik, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.