Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kätte

lõpetamise

menetlusosalistele

kohta ning

väljaandes

saata

Tartu

Ametlikud Maakohtu

MENETLUSE KÄIK

Võlgnik on esitanud 2. augustil 2011 pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt soovib võlgnik võtta tarvitusele ÄS § 176 toodud abinõud, kuna osaühingu netovara on vähem kui pool osakapitalist. Üks osanik soovib osaühingu lõpetamist, vastav üldkoosolek peeti 30. juunil 2008, kuid teine osanik hääletas vastu.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Äriühingu osakapitali nimiväärtus on 80 000 krooni see kuulub võrdsetes osades Malle Trumpile ja Jose Mathieu Wetzile. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul puudub nii vara kui ka kohustused. Äriühing on kantud äriregistrisse 30. detsembril 1999 ja peamiseks tegevusalaks oli majutus- ja puhketeenuste osutamine. 2007. aasta lõpuks oli võlgniku omakapital 16 222 krooni. 30. juuni 2008. a osanike üldkoosoleku päevakorras oli ÄS § 176 sätestatud abinõude kohaldamise otsustamine. Osanik Wetz hääletas nende abinõude kohaldamise vastu. Võlgnik kinnitab, et osanik Wetz elab Belgias ja on olnud 2011. aastal kättesaamatu. Võlgnik on lõpetanud majandustegevuse juba 2007. aastal.

KOHTU SEISUKOHT

PankrS § 31 lg 3 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Sama paragrahvi lõige kaks kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Toimiku materjalidest nähtuvalt puudub võlgnikul igasugune vara, tema majandustegevus on lõppenud, samas aga puuduvad võlgnikul ka kohustused pankrotiavalduse esitamise seisuga. Pankrotiavalduse esitamisega tekkis võlgnikul kohustus menetluskulude tasumiseks, mida võlgnik ei suuda täita ja menetluskulu ettemaksu on teinud võlgniku eest kolmas isik. Seega saab väita, et võlgnikul ei jätku vara isegi ajutise halduri kulude katteks, mistõttu võlgniku pankrotti ei saa välja kuulutada ja pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. Pankroti välja kuulutamine ei täidaks ilmselt ka pankrotimenetluse eesmärke, mis on sätestatud PankrS §-s 2. Vastavalt ÄS § 58 lg-le 1 p 1 ja PankrS § 130 lg-le 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida võlgnik kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast võlgniku registrist kustutamist tuleb Sirje Tael vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Haldur taotleb tasuna 7, 7 töötunni eest tasu 367 eurot riigi arvel. Kolmas isik on tasunud menetluskulu ettemaksuna kohtu deposiitarvele 350 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Arvestades olukorda, kus võlgnikul

puudusid pankrotiavalduse esitamise seisuga nii varad kui ka kohustused on halduri tasuks piisav 350 eurot, mis tuleb vastavalt halduri täpsustatud taotlusele välja maksta büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.