2-11-21121/15 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

telefoni teel, lisades, et ilmselt ei saa ta tervislikel põhjustel antud töökohas jätkata. Kxxxx Uxx esitas töölepingu ülesütlemise avalduse tähitud kirjaga, paludes leping lõpetada 01.01.2011. a. Tööandja luges lepingu lõppenuks 15.12.2010. a. 17.12.2010. a tuli tööandjalt KxxxxxUxxxxx pangaülekanne märkega „töötasu ja kasutamata puhkuse kompensatsioon“. Osaühingu MARKILO esindaja väitel ei ole Kxxxx Uxx esitanud töölepingu ülesütlemise avaldust tähitud postiga nagu ta väidab. Tööandja väitel esitas Kxxxx Uxx avalduse töölt lahkumiseks omal soovil 15.12.2010. a tööjuures kohapeal. Tööandaja on esitanud selle tõendamiseks kohtule nimetatud avalduse ja kaastöötajate Rxxx Sxxxx ja Kxxxx Kxxxxxxx kinnituse, milles nad teatavad, et 15.12.2010. a peale tööd allkirjastas Kxxxx Uxx töölt lahkumise avalduse ja soovis töölt lahkuda 15.12.2010. Osaühing MARKILO taotlusel kuulas kohus Rxxx Sxxxx 17.08.2011.a toimunud kohtuistungil ära tunnistajana. Rxxx Sxxxx ütluste põhjal tahtis Kxxxx Uxx 15.12.2010. a töölt lahkuda. Rxxx Sxxx seletas: „Ta tuli lõuna ajal ja ütles, et tahab töölt ära minna. Kxxxxx xxxxx kirjutas avalduse, meil on blanketid. Kxxxxi kirjutas nime ja kuupäeva peale ja käskis õhtuni järele mõelda. Kxxxx Uxx tuli õhtul ja kirjutas alla“. Kxxxx Uxxxleidis, et tööandja poolt kohtule esitatud ja tema nimel allkirjastatud 15.12.2010. a kuupäevaga avaldus on fabritseeritud. Kxxxx Uxxx väitel on avaldusel olev allkiri küll tema oma, kuid see võeti temalt avalduse blanketile varem kui 15.12.2010. a. Kxxxx Uxxx väitel võeti temalt allkiri töölt omal soovil lahkumise avalduse blanketile juba tema tööle võtmisel 10.06.2010. a koos töölevõtmise avalduse allkirjastamisega. Ta leiab, et dokumendilt on ka näha, et tema nimi, kuupäev ja allkiri on erinevatel aegadel kirjutatud, samuti on allkiri ja kuupäev kirjutatud erinevate kirjutusvahenditega. Hageja taotles kohtult ekspertiisi määramist, tegemaks kindlaks, et töölt lahkumise avaldus ei ole allkirjastatud 15.12.2010. a vaid juba juunis 2010. a tema töölevõtmisel. Hageja avaldas, et on nõus tasuma ekspertiisitasu.

vabastamist omal soovil 15.12.2010 (koopia tl.30). Kxxxx Uxx vabastati töölt tema avalduse alusel 15.12.2010. (tööandja vastus tl.19). Kohus, hinnates töötaja avaldust töölepingu ülesütlemiseks, leiab, et avaldus vastab Töölepingu seaduse § 95 lg.1 kehtestatud vorminõuetele ja VÕS § 195 lg.1 sätestatud nõuetele. Seega on ülesütlemisavaldus kehtiv. Hagi põhineb väitel, et hageja ülesütlemisavaldus on fabritseeritud, kuupäev ja nimi blanketil ei ole kirjutatud hageja poolt ja et hageja allkiri on võetud täitmata blanketile. Nende väidete juurde jäi hageja ka kohtuistungil. Kostja taotletud tunnistaja Rxxxxxxxx kohtuistungil ütlustega kinnitas vastupidist. Tunnistaja oli juures, kui hageja 15.detsembril tuli sooviga kirjutada lahkumisavaldus, hagejale tehti ettepanek järele mõelda. Hageja tuli siiski tööpäeva lõpus ja kirjutas lahkumisavaldusele alla. Kxxxxx Sxxxx kirjutas blanketile nime ja kuupäeva. Hageja esitas argumente selle kohta, et koos tööle võtmise avaldusega kirjutas ta alla ka lahkumisavalduse blanketile, kuupäev ja nimi blanketil ei ole tema kirjutatud. Kohus leiab, et tunnistaja R.Sxxxx ütlustega on tõendatud, et hageja tegelikult esitas soovi töölt lahkumiseks 15.detsembril ja kinnitas seda allkirjaga vastaval avaldusel. Hagejal oli järelemõtlemisvõimalus. Tööandja on töölt vabastamise avalduse aktsepteerinud alates 15.12.2010 (märge avaldusel). See tähendab, et Kxxxx Uxxx töösuhe oli 16.detsembril 2010 juba lõppenud. Järelikult töölepingu lõpetamine Töölepingu seaduse § 85 lg.1 alusel oli seaduslik ja Töölepingu seaduse § 107 lg.1 kohaldamiseks ei ole alust. TsMS § 230 lg.1 sätestab: kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu või tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on loobunud (keeldunud) ekspertiisi tegemisest oma väidete tõendamiseks. Esmalt (töövaidluskomisjonis) on hageja keeldunud ekspertiisist põhjusel, et puudusid dokumentide originaalid. Kohus nõudis tööandjalt ekspertiisi tegemise tarbeks välja dokumentide originaaleksemplarid. Seejärel asus hageja tegema omaalgatuslikku „uurimistööd“, et näidata ekspertiisi tegemise võimatust (tl.53,54). Kohus märgib siinjuures, et kohus määrab ekspertiisi tõendamisvajadusest lähtudes ja võttes arvesse ekspertiisil kasutatavate metoodikate ja tehniliste vahendite taset. Kohtu informatsioon selliste metoodikate ja tehniliste vahendite võimaluste kohta pärineb EKEI-lt (Eesti Kohtuekspertiisi Instituut) ja just neid ekspertiise tegevatelt ekspertidelt. Seetõttu on asjakohatu hageja väide, et taolist ekspertiisi pole võimalik teha. Kostja on tõendanud, et hageja on esitanud avalduse töölepingu lõpetamiseks just 15.12.2010. Hagejal lasub tõendamiskoormis tõendada tema poolt esitatud väide (et ta ei ole lahkumisavaldust 15.detsembril kirjutanud). Hageja on loobunud kasutamast võimalikku tõendiliiki- eksperdiarvamust. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, kuidas hagejale arvestati töötasu 2010 detsembrikuu eest (tl.23), tõend hagejale kogu töötamisperioodil makstud tasude kohta (tl.24) ja tööandja tõendi kindlustatule temalt kinni peetud maksete kohta (tl.25). Palgateatisest (tl.23) nähtub, kuidas on hagejale arvutatud puhkusekompensatsioon (hageja etteheide töövaidluskomisjonile esitatud avalduses): 14 päeva eest 178,71 krooni päev, kokku 2502 krooni. Pooled kinnitavad ühetaoliselt, et 17.12.2010 on hagejale kantud üle lõpparve. Sellega on täidetud Töölepingu seaduse § 71 nõue. Hagiavalduses esitatu ei ole leidnud tõendamist ja hagi tuleb jätta rahuldamata.