Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja tasus kostjale 130 eurot. Peale teenuse eest tasumist esitas kostja hagejale info vabadest töökohtadest. Inglise töövahendusagentuuri aadress oli XXX ja kontakttelefon XXX. Hageja tellis samal päeval lennupiletid Inglismaale. Hageja otsustas infot kontrollida. Kostja antud telefoninumbritega hageja töövahendusagentuuriga kontakti ei saanud. Kumbki numbritest ei olnud kasutusel. Hageja palvel sõitis hageja Inglismaal elav tuttav 17.03.2011 kostja antud aadressil ning tema visiidi tulemusena selgus, et aadressil asub eraomand, mille omanikul ei olnud mingit infot, et aadressil asuks töövahendusagentuur. Kuna kostja esitatud andmed osutusid valeks, ütles hageja 28.03.2011 lepingu üles. Hageja nõuab kostjalt vahendusteenuse tasu tagastamist summas 130 eurot ja kahju hüvitamist summas 105,60 eurot, kuna hageja oli välja ostnud lennupiletid Inglismaale ning ta tasus oma tuttava sõidukulud Worthingi linna.

Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu. Poolte vahel oli 07.03.2011 sõlmitud käsundusleping. Kostja osutas hagejale teenust esitades talle Inglismaal olevate vakantsete töökohtade nimekirja, samuti agendi, kes teostab tööle vormistamist. Hageja maksis kostjale 130 eurot. Lepingu järgi jäid kulud hageja kanda. Seetõttu puudub hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist. Inglismaa agentuuri telefoninumbrite trükkimisel ilmnes tehniline viga – telefoninumbrites puudub üks number. Hageja tuttav käis aadressil 7 XXX, kuid kostja andis aadressiks 7 XXX. Seetõttu ei tõenda hageja tuttava kohalkäik seda, et agenti kostja antud aadressil ei asunud. Agent ei ole teavitanud kostjat oma tegevuse lõpetamisest. Kostja leiab, et hageja väited seoses tekkinud kahjuga ei ole põhjendatud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtu põhjendused Puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 07.03.2011 vahendusteenuse osutamise lepingu, mille kohaselt kohustus kostja esitama hagejale Inglismaal, Worthingi linnas olevate vabade töökohtade nimekirja, töövahendusega tegeleva agendi kontaktandmed ja tegelikkusele vastavat infot töötasu, tööaja ja elamispinna maksumuse kohta. Hageja kohustus kostjale tasuma teenustasu 130 eurot (t lk 8-12). Hageja tasus kostjale lepingu alusel 130 eurot (t lk 13-14). Kostja esitas hagejale lepingus märgitud info, sh agentuuri aadressi 7 XXX ja kaks telefoninumbrit (t lk 15-16). 28.03.2011 ütles hageja lepingu üles, kuna kostja antud telefoninumbrid ei olnud kasutusel ning hageja palvel kohapeal käinud JJ ei leidnud antud aadressilt töövahendusagentuuri (t lk 19-27). Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Kohus kvalifitseerib antud suhte käsundisuhteks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 järgi „käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.“ Hageja nõuab lepingu alusel tasutud tasu tagastamist ning kahju hüvitamist. Kostjapoolse lepingurikkumise tõttu on hageja lepingu üles öelnud. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu. Hageja nõude põhjendatuse hindamiseks peab kohus analüüsima, kas hagejal oli õigus leping üles öelda. Vastavalt VÕS § 631 „kumbki lepingupool võib nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu üles öelda käesoleva seaduse §-s 630 sätestatut järgimata, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid

arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni.„ Teenuste sisuks oli tõeste töökoha andmete esitamine Inglismaal ühes agendi kontaktide (aadress ja telefon) esitamisega. Lepingu ülesütlemise põhjuseks oli asjaolu, et kostja antud töövahendusagendi andmed ei olnud õiged. Kostja nõustub, et tema antud telefoninumbrid olid vigased. Samas vaidleb kostja vastu veas agendi aadressi osas. Hageja on esitanud tõendi, mille kohaselt kinnitab JJ, et tema sõitis 17.03.2011 aadressile 7 XXX ega leidnud sellel aadressil eest mingit töövahendusagentuuri. Ukse avas keskealine naisterahvas, kes vastas, et elamu on tema eraomand ning mingist agentuurist ei ole tema kunagi midagi kuulnud (t lk 1718). Hageja on esitanud koopia 17.03.2011 rongipiletist (t lk 30). Esitatud on ka internetiväljatrükk antud aadressiotsingust. Kohus ei saa internetiväljatrükile antud juhul tugineda, sest selle tõendi allikas ja sealt tulenev usaldusväärsus ei ole kohtu jaoks selge (t lk 28-29). Siiski on kohtu jaoks kinnitust leidnud hageja väide, et kostja näidatud aadressil töövahendusagentuuri ei asunud. Esitatud tõendite pinnalt ei ole kohtul kahtlust, et hageja on oma tuttava kaudu kontrollinud aadressi õigsust kohapeal. Samas ei lükka kostja vastuväited hageja seisukohta ümber – kostja vaidleb vastu mitte konkreetsele aadressile 7 XXX, vaid indeksina käsitatavale infole, samas, kui kostja antud aadressis indeks täielikult puudus (t lk 15-16). Seetõttu ei saa kostja seda hagejale ette heita. Indeks võiks tähendust omada juhul, kui tegemist oleks olnud poolte kirjavahetusega (vaidlus sellest, kas kiri jõudis õige või ebaõige indeksi tõttu kohale vms), kuid antud juhul pidi hageja minema kohapeale ning ka hageja tuttav käis ise kohapeal. Indeks ei oma seetõttu tähendust. Samuti on kostja võtnud õigeks, et teatud vead tema poolt antud andmetes esinesid – 1 number oli telefoninumbrist puudu. Kohus leiab, et kostja andis hagejale töövahendusagentuuri ebaõiged telefoninumbrid ja aadressi. Seetõttu jäi leping kostja poolt kohaselt täitmata. Kohus leiab, et hagejal oli VÕS § 631 järgi õigus leping üles öelda, kuna hagejal kadus huvi kostja poolt pakutava informatsiooni vastu. Hageja ütles lepingu üles mõistliku aja jooksul ülesütlemise asjaoludest teadasaamisest. VÕS § 196 lg 4 ja 189 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda üleantu tagastamist. Hageja andis kostjale üle 130 eurot. Kostja peab hagejale 130 eurot tagastama. Kohus rahuldab selle hageja nõude. Hageja nõuab kostjalt ka kahju hüvitamist. Kahjuks on lennu- ja rongipiletite maksumus 105,60 eurot. Kahju hüvitamise eelduseks on kahju olemasolu. Kohus leiab, et hageja ei ole suutnud tõendada kahju olemasolu. Hageja on küll esitanud info lennupileti kohta (t lk 32), kuid sellest ei nähtu selle maksumust ega maksumuse kandmist hageja poolt. Hageja esitatud rongipiletitest nähtub küll nende maksumus (t lk 30-31), kuid pileteid kasutas mitte hageja, vaid kolmas isik ning hageja ei ole tõendanud nende kulutuste kandmist enda poolt. Kohtuistungil juhtis kohus nendele asjaoludele tähelepanu. Hageja väitis, et lennupileti eest tasus ta lennujaamas sularahas, piletit ennast ei ole. Rongipiletite raha kandis hageja oma tuttavale interneti kaudu, kuid tõendit selle kohta esitada ei ole. Tõendite puudumisel leiab kohus, et kahju tekkimine hagejale on jäänud tõendamata. Kahju hüvitamise nõue jääb rahuldamata. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt – rahuldab nõude summas 130 eurot ja jätab rahuldamata nõude summas 105,60 eurot.

Menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel mõlema poole kanda vastavalt nõuete rahuldamise proportsionaalsusele. Hageja kanda jäävad menetluskulud 45% ulatuses ja kostja kanda 55% ulatuses. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.