2-11-11037/9 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud 18.08.2009. a Valdu Klee, olles alkoholijoobes, võttis omavoliliselt Emmaste vallas Emmaste külas asuva eramu ette pargitud sõiduki * registreerimismärgiga * ning juhtides seda joobeseisundis sõitis Käina-Kõpu maanteelt Kõrgessaare – Hüti – Püksi tee 12. kilomeetril teelt välja, mille tagajärjel sai sõiduk ulatuslikult kahjustada. Sõiduk kuulus kahjujuhtumi hetkel Swedbank Liising AS-le ning oli kindlustatud vabatahtliku kaskokindlustuse lepingu alusel Swedbank P&C Insurance AS-is, mille kinnituseks oli väljastatud kaskokindlustuse poliis nr *. Nimetatud juhtumi kohta alustati 19.08.2009. a kriminaalmenetlust KarS § 215 lg 1 tunnuste alusel, millekohane otsus tehti Pärnu Maakohtus 30.11.2009. a, milles Valdu Klee end ka süüdi tunnistas. Swedbank P&C Insurance AS hinnangul ei olnud sõiduki taastamine tehniliste ja majandusliku otstarbekuse seisukohast põhjendatud, mistõttu luges hageja sõiduki hävinuks ja kindlustusjuhtumi täiskahjuks. 24.09.2009 hüvitas Swedbank P&C Insurance AS sõiduki omanikule sõiduki täiskahju 01.09.2009 hüvitusotsuse alusel summas 6654,91 eurot (104 126,68 krooni), s.o sõiduki väärtus summas 7532,11 eurot, millest lahutada omavastutus summas 753,21 eurot ning lahutada veel kindlustusmakse tasumata osamaksed summas 123,99 eurot. 24.09.2009 hüvitas Swedbank P&C Insurance AS sõiduki vastutavale kasutajale * sõiduki avariipaigalt teisaldamise kulud OÜ Mameta H 19.08.2009. a kviitung/arve nr * alusel summas 57,52 eurot. Sõiduki jäänuki müügist laekus Swedbank P&C Insurance AS-le 20.10.2009. a 1406,06 eurot (koos käibemaksuga), mida tõendab maksekorraldus nr *. 22.10.2009 hüvitas hageja OÜ-le Moneklar sõiduki realiseerimise kulu 21.10.2009. a arve nr * alusel summas 456,33 eurot. Eelnevast tuleneb, et Swedbank P&C Insurance AS kandis sõiduki hävinguga seoses kulusid summas 5997,03 eurot. Valdu Klee ei ole tänaseni kostja nõuet täitnud. 11.03.2011 esitas Swedbank P&C Insurance AS (edaspidi hageja) kohtule hagiavalduse Valdu Klee (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse nõudes.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 11.03.2011. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 1-3/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja 5997,03 euro väljamõistmist kostjalt. Hageja on kohtule esitanud nõude tõendamiseks: poolte vahel 16.12.2008 sõlmitud kindlustuslepingu väljavõtte /tlk 4/; sõiduki registreerimisnumbriga * fotod /tlk 5/; kahjuteate /tlk 6-7/; tehnilise passi koopia /tlk 8/; Eesti Liikluskindlustuse Fondi väljavõtte /tlk 9-10/; Lääne Politseiprefektuuri vastuse Swedbank AS-i päringule /tlk 11/; sõiduki ostu-müügi lepingu /tlk 12/; hüvitisotsuse /tlk 13/; sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akti /tlk 14/; OÜ Memeta H kviitung/arve nr * /tlk 15/; puksiirteenuse maksekorralduse nr * /tlk 16/; OÜ Moneklar arve nr * /tlk 17/; Arve nr * maksekorralduse nr * /tlk 18/; sõiduki registreerimisnumbriga * täiskahju maksekorralduse nr * /tlk 19/; Lääne Politseiprefektuurile tehtud päringu kriminaalasjas /tlk 20/; Pärnu Maakohtu kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-0919671 /tlk 21-23/; 03.02.2011. a tagasinõude kirja Valdu Klee’le /tlk 24-25/ ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu maksekorralduse /tlk 26/. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud dokumentidega tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 491 lg 1 kohaselt kui kindlustusandja peab hüvitama tekkinud kahju, peab ta hüvitama sealhulgas kindlustusvõtja poolt kahju kindlakstegemise ja selle suuruse määramisega seoses kantud vajalikud kulud. VÕS § 492 lg 1 alusel läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Valdu Klee’lt hageja Swedbank P&C Insurance AS kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 5997,03 eurot. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 639,11 eurot /tlk 26/. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 639,11 eurot. 01.1ˇ1.2011 kohtule esitatud avalduse Loobus hageja esinduskulude väljamõistmisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.