Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kostja vastuväited Kostja võttis hagi õigeks põhivõla osas 4473,81 eurot ja viivise osas osaliselt 2236,90 eurot. Kostja taotles kohtult viivise vähendamist, kuna ta on maksejõuetu ja töötu. Samal põhjusel palus kostja määrata kohtul võla tasumiseks maksegraafik kümneks aastaks. Kohtuotsuse põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kuna kostja on hagi põhivõla osas täies ulatuses õigeks võtnud, siis kuulub hagi põhivõla 4473,81 € nõudes rahuldamisele ning kohtuotsust ei ole vaja TsMS §-st 444 lg 4 põhivõla väljamõistmise osas täiendavalt põhjendada. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja võlgnikult nõuda viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu punktis 1.5.1 leppisid pooled kokku viivise määras 0,5% päevas, mis moodustab tasumata summalt 22,369 € päevas. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS § 162, mille lõike 1 järgi võib kohus leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada tasumisele kuuluvat leppetrahvi mõistliku suuruseni arvestades kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja taotles makseraskuste ja töötuks jäämise tõttu viivise vähendamist poolele põhinõudest 2236,90 €. Kohtupraktikas on asutud muuhulgas seisukohale, et kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu seaduses sätestatust suuremas ulatuses. VÕS § 113 sätestatud viivisemäär on käesoleval hetkel 8,25% aastas, mis on oluliselt väiksem poolte vahel kokkulepitud viivise määrast. Hageja ei ole esile toonud, et tal oleks võla mittetagastamise tõttu tekkinud kahju. Kohus asub seisukohale, et väljamõistetavat viivist tuleb vähendada poolele põhivõla suurusest, mis ei ole kahju puudumist arvestades ülemäära suur viivis. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 2236,91 €. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. Kostja taotles võla tasumiseks määrata kohtul maksegraafik 10 aastaks. Kohus leiab, et võla tasumine 10 aasta jooksul kahjustab võlausaldaja huve ebaproportsionaalselt palju võrreldes kostja huvidega tasuda võlg maksegraafiku järgi. Et kostja ei ole kohtule esitanud andmeid oma majandusliku olukorra ja maksevõime või maksevõimetuse kohta, siis puudub kohtul alus muu maksegraafiku määramiseks ja kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 4473,81 € ja viivis 2236,90 €, kokku 6710,71 €. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte kanda. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, seega tuleb 75% jätta kostja ja 25% hageja

kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.