Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Oma väidete kinnitamiseks on hageja esitanud sõiduki valvega hoiukohta paigutamise akti 02.06.2007 nr XXX, 21.10.2008 kirja kostjale. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja tema vastu suunatud nõudeid ei tunnista ning palub menetluse lõpetada. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega ning palub jätta menetluskulud hageja kanda. 02.06.2007 toimus Jõelähtme vallas liiklusõnnetus, mille kannataja pooleks oli kostja. Ei ole olemas sundteisaldusakti nr XXX, vaid on sõiduki valvega hoiukohta paigutamise akt nr XXX, mis annab teisaldamise põhjuseks liiklusõnnetuse. Kostjale ei kuulu sõiduauto Ford Scorpio vaid Volkswagen Golf XXX. Hageja 21.10.2008 kirjaga seoses võttis hagejaga ühendust liiklusõnnetuse põhjustanud auto kindlustuse esindaja JM Seesam kindlustusest, kelle kinnitusel kuulub liiklusõnnetuses kannatanu auto viimine sündmuskohalt parklasse hüvitamisele liiklusõnnetuse põhjustaja poolt. Hageja kirjas on märgitud auto teisaldamine tasulisse parklasse XXX, kuhu pole autot mitte kunagi teisaldatud. Akt nr XXX näitab, et auto võeti parklasse vastu aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Hageja ei ole kostjale esitanud ühtegi arvet sõiduki teisalduse eest (arveid pole esitatud ka hagiavaldusega). Et tegemist oli liiklusõnnetusega, katab kulud süüdi oleva sõiduki kindlustus LKS § 41, § 44 lg 1 ja lg 4. Tõenditena on kostja esitanud Volkswagen Golf XXX registreerimistunnistuse, sõiduki valvega hoiukohta paigutamise akti nr XXX. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Nii hageja kui ka kostja on nõustunud kirjaliku menetlusega. TsMS § 405 lg 1 p-st 8 juhindudes pöördus kohus tõendite kogumiseks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri poole. 30.06.2011 vastuse kohaselt sõiduauto VW Golf XXX toimetati Rahumäe tee 6 asuvasse valvega hoiukohta 02.06.2011 seoses liiklusõnnetusega. Liiklusõnnetuse asjaolude selgitamiseks alustati kriminaalmenetlus nr XXX. Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja 05.12.2008 otsuse (asi nr 1-08-2947) kohaselt VT oli antud asjas kannatanu ning tema tegevuses süüteokoosseis puudus. Liiklusseaduse (edaspidi LS; avaldatud RT I 2001, 3, 6; jõustunud 01.02.2001) § 201 lg 2 p 4 kohaselt juht kõrvaldatakse sõiduki juhtimiselt, kui sõiduki rikke, heitmete saasteainesisalduse, mürataseme või muu puuduse tõttu on sellega sõidu jätkamine keelatud. LS § 202 lg 1 sätestab, et sõiduk, mille juht on kõrvaldatud selle juhtimiselt, paigutatakse, kui kohapeal puudub võimalus selle üleandmiseks omanikule, valdajale või nende seaduslikule esindajale, lähimasse valvega hoiukohta või politseiasutusse. Lõike 7 kohaselt sõiduki lähimasse valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulud hüvitab selle juht, omanik või valdaja Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras ja määrades. Kostja sõiduki teisaldamise hetkel kehtinud Vabariigi Valitsuse 27.08.2002 määruse nr 279 § 1 p 3 ja p 6 järgi sõiduki, mille registrimass ei ületa 3500 kg või millel peale juhikoha ei ole rohkem kui kaheksa istekohta toimetamine hoiukohta väljastpoolt asulat ja enam kui 20 km kauguselt valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulude hüvitamise piirmäär koos käibemaksuga on 2 000 krooni ning puksiirauto tellimise piirmäär 150 krooni. Eeltoodud sätete alusel nõuab hageja kostjalt 2 150 krooni hüvitamist.

Kohtu kogutud tõenditest (Põhja Prefektuuri 30.06.2011 vastuskiri) nähtub, et 02.06.2007 toimunud sõiduki VW Golf XXX hoiukohta paigutamise tinginud liiklusõnnetuses oli kostja kannatajaks. Kostja tegevuses ei tuvastatud süüteokoosseisu. LS § 202 lg 8 kohaselt sõiduki juht, omanik või valdaja vabastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud kulutuste hüvitamisest, kui tema tegevuses puudus süüteokoosseis. Seega on kostja VT vabastatud temale kuulunud sõiduki VW Golf XXX valvega hoiukohta toimetamise ning seal hoidmise kulude tasumisest, kuivõrd tema tegevuses puudus süüteokoosseis. Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. Lähtuvalt TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Jaanus Saaremõts kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.