2-10-15098/18 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

1.Eve Laane esitas hagi OÜ Hendrikson ja Ko vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tunnustamiseks ja hüvitise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled töölepingu 07.12.2000. a sekretäri ametikohale. 01.07.2005. a töölepingut muudeti (koostati töölepingu uus redaktsioon) ja hageja töötas kostja juures juhiabina. 2006. a detsembris läks hageja lapsehoolduspuhkusele. 30.08.2009. a esitas hageja kostjale avalduse lapsehoolduspuhkuse lõpetamiseks ja tööle naasmiseks alates 21.09.2009. a. Samal päeval esitas kostja tööandjana hagejale töölepingu ülesütlemisavalduse, mille kohaselt lõpetas hagejaga töölepingu TLS § 89 lg 1 alusel alates 21.09.2009. a. Hageja esitas töövaidluskomisjonile 10.10.2009. a avalduse, milles palus tunnistada töölepingu ülesütlemine ebaseaduslikuks ja hüvitada talle kuue kuu saamata jäänud töötasu brutosummas 60 324 krooni. Tööle ennistamist hageja ei soovinud. Töövaidluskomisjon rahuldas 08.12.2009. a otsusega E. Laane avalduse osaliselt, tunnistas töölepingu ülesütlemise tühiseks ja mõistis talle välja hüvisena viie kuu keskmise töötasu 50 270 krooni. Hagimenetluses jäi hageja oma nõude juurde. Tööandja poolne rikkumine seisnes selles, et vaatamata tööülesannete säilimisele ja võimalusele pakkuda hagejale nii finantsassistendi kui ka sekretär-büroojuhi ametikohta, mis vastanuks hageja kogemustele ja kvalifikatsioonile, tööandja seda ei teinud, eelistades hagejale hetkel nimetatud ametikohtadel töötavaid isikuid. Sellega rikkus tööandja TLS § 89 lg-t 5, mille kohaselt on tööle jäämise eelisõigus töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Hageja leidis, et antud juhul on olemas alused TLS § 109 lg 1 teise lause kohaldamiseks ja pidas õigeks kostjalt kuue kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise väljamõistmist kogusummas 60 324 krooni, kuna töölepingu lõpetamise viis oli mitte ainult vastuolus seadusega, vaid ka äärmiselt ebaõiglane, solvav ja valmistas hagejale vaimseid üleelamisi ja kannatusi, mis on

3.Tartu Maakohtu 30.12.2010. a otsusega jäeti Eve Laane hagi OÜ Hendrikson ja Ko vastu rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda ja 06.04.2010. a määrusega seatud hagi tagamine jäeti muutmata. Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kuidas määratleda koondatavate ringi ehk kas töölepingu ülesütlemise ajal töötas kostja juures ka teisi töötajaid, kellega hagejat valiku tegemisel töölepingu ülesütlemiseks võrrelda. Vaidlust selles, et 21.09.2009. a töölepingu ülesütlemise ajal oli hageja laps alla kolme aasta vana, pooltel ei ole. Hageja leidis, et teda tulnuks võrrelda finantsjuhi ja sekretär-büroojuhi ametikohtade töötajatega, kelle suhtes ei kehtinud TLS § 89 lg-s 5 sätestatud eeliseid. Kostja leidis, et enne lapsehoolduspuhkusele minekut 2006. a detsembris täitis hageja üksi juhiabi (finants) ametikohustusi, 2009. a seda ametikohta enam ei olnud, töö oli ümber korraldatud. Kostja ei pidanud töölepingu ülesütlemisel hagejat kellegagi võrdlema. TLS § 89 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõpetamise juhul (koondamine). Käesolevas asjas oli kostja lepingu ülesütlemist põhjendanud töö sellise ümberkorraldamisega, et juhiabifinantsalal tööülesanded on jagatud kolme uue ametikoha vahel: haldusjuht, sekretärbüroojuht ja finantsjuht. Juhiabi (finants) töölepingu p 2.2 kohaselt olid selle ametikoha tööülesanded järgmised: ostuarvete registreerimine, pangaülekannete tegemine juhatuse ülesandel; müügiarvete väljastamine projektijuhi või juhatuse ülesandel, palgaarvestuse teostamine, TSD, postitöötlus, kuludokumentide edastamine juhatusele ja juhatuse kinnitamisel dokumentide viseerimine ning väljamaksmine aruandvale isikule, kuludokumentide ettevalmistamine raamatupidajale. Finantsjuhi ametijuhendi (lk 75) kohaselt olid finantsjuhi põhiülesanded järgmised: palgaarvestus, maksude tasumine, müügiarvete koostamine, ostuarvete maksmine, isiklike sõiduautode taotluste kontroll ja hüvitamine, lähetuskulude arvestus ja ülekandmine, raamatupidamisfirmaga suhtlemine, büroojuhi asendamine, toimingud haigekassaga, personalialaste dokumentide vormistamine ja kontroll, kassaraamatu pidamine, ettevõtte võlgnikega tegelemine, jooksvate finantsaruannete koostamine, majandusaasta aruannete

koostamisel osalemine, kliendiprogrammi ASPIT finantsandmete sisestamine ja korrashoid, finantssüsteemi jooksev uuendamine, korrastamine. Sekretär-büroojuhi (ametijuhendi kohaselt küll büroojuhi) ametijuhendi (lk 77) kohaselt olid büroojuhi põhiülesanded järgmised: asjaajamise korraldamine, koosolekute protokollimine, suhtlemise korraldamine külastajatega, kontoritarvete jms ostmine, projektdokumentatsiooni lõplik redigeerimine, väljatrükk ja köitmine, tööohutuse- ja töötervishoiu problemaatika, firmaürituste korraldamine, reklaamkampaaniate väljatöötamine ja tellimine, kodulehe haldamine, töövõtu- ja tööettevõtulepingute ettevalmistamine, ostuarvete kajastamine programmis Aspit, arhiivi korrashoid, auto hooldus ja korrashoid, kontori kiireloomuliste haldusküsimuste lahendamine. Hageja ei ole väitnud, et finantsjuhi ja büroojuhi tegelik töö sisu ei ole kooskõlas nende ametijuhenditega. Võrreldes juhiabi, finantsjuhi ja büroojuhi tööülesandeid ei saa kohus nõustuda hageja väitega, et finantsjuhi ja büroojuhi tööülesanded kattuvad juhiabi tööülesannetega. Juhiabi tööülesanded olid nn tehnilist laadi, iseseisvat otsustuspädevust oli vähe (va palgaarvestus), ametikoht eeldas eelkõige juhatuse antud ülesannete täitmist. Finantsjuhil vastupidi oli suur iseseisev otsustuspädevus (palgaarvestus, müügiarvete koostamine, personalialased dokumendid, kassa, ettevõtte võlgnikud, finants- ja majandusaasta aruannete koostamine, finantssüsteemi jooksev uuendamine). Juhiabi tööülesannetest kattuvad finantsjuhi tööülesannetega peamiselt palgaarvestus ja toimingud müügiarvetega. Keerulisem on tõepoolest võrrelda juhiabi ja büroojuhi tööülesannete kokkulangevust. Ka büroojuhi tööülesanded on suures osas tehnilist ja korralduslikku laadi nagu juhiabilgi. Samas on büroojuhi ülesanneteks ka tööohutuse- ja töötervishoiu küsimused, reklaamkampaaniad, koduleht, töövõtu- ja tööettevõtulepingute ettevalmistamine, mis varasemalt olid teise juhiabi (juhiabi-haldus) või tegevjuhi tööülesanneteks (protokoll lk 117) ja mis nõuavad suuremat iseseisvat otsustuspädevust. Finantsküsimustega, nagu hageja juhiabina, büroojuht ei tegele üldse. Seega ei saa kõiki büroojuhi tööülesandeid kogumis hinnates väita, et need kattuvad juhiabi varasemate tööülesannetega, töö sisu on oluliselt muutunud. Seega oli kohus seisukohal, et tööandja on töö perioodil 2007 – 2009. a selliselt ümberkorraldanud, et kostjal muutus võimatuks töösuhte jätkamine hagejaga kokkulepitud tingimustel ja kostjal oli õigus TLS § 89 lg 1 alusel tööleping hagejaga erakorraliselt üles öelda. Kuna võrreldavad ametikohad ja töötajad puudusid, ei kuulunud kohaldamisele ka TLS § 89 lg 5 ja kostja ei pidanud arvestama asjaoluga, et hageja kasvatab alla kolmeaastast last. Pooltel puudub vaidlus, et vabu töökohti, mida hagejale TLS § 89 lg 3 alusel pakkuda, kostjal töölepingu ülesütlemise ajal ei olnud. Kuna võrreldavate ametikohtade hulka ei kuulunud finantsjuhi ja büroojuhi ametikohad, siis jättis kohus tähelepanuta poolte väited ja vastuväited selles, kas hageja oleks kvalifitseerunud nimetatud ametikohtadel töötama. Nimetatud küsimus oleks tõusetunud, kui need ametikohad oleksid olnud lepingu ülesütlemise ajal vabad ja tööandjal oleks tekkinud kohustus pakkuda koondatavale töötajale TLS § 89 lg 3 alusel teist tööd. Kohus pidas vajalikuks märkida, et kui töötaja esitab kvalifikatsiooni tõendava dokumendi (haridust tõendav dokument, keeleoskust tõendav dokument jms), siis vaidluse korral peab töötaja sobimatust teist tööd tegema tõendama tööandja. Kuna töölepingu erakorraline ülesütlemine hagejaga oli seaduspärane, siis tuleb jätta rahuldamata ka hageja hüvitise nõue.

Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti märkinud hagihinnaks 50 270 krooni. Apellant esitas töövaidluskomisjonile avalduse vastustajalt 60 324 krooni väljamõistmiseks ja seega on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 24 lg 5 kohaselt 60 324 krooni (3 855.41 eurot); 2) on maakohus ebaõigesti tõlgendanud TLS § 89 sätteid ning lähtunud ainuüksi vastustaja ametijuhendite võrdlemisest. Vaidlus on selle üle, kas vastustajal oli võimalus ja kohustus apellant tööle jätta või mitte; 3) puudus vastustajal seaduslik alus apellandi koondamiseks. 2007. a novembris võeti tööle sekretär-büroojuht ja finantsassistent. Mõlema ametikoha tööülesanded kattusid täies ulatuses apellandi töölepingus märgitud tööülesannetega. Apellandi haridusele ja võimetele vastavad tööülesanded ei olnud töö ümberkorralduste tõttu kadunud. Vastustaja ei ole tõendanud, et apellant ei oleks saanud töötamist jätkata büroojuhi või finantsjuhina; 4) toimis maakohus ebaõigesti, kui võttis ametikohtade võrdlemisel aluseks apellandi 01.07.2005. a töölepingus fikseeritud tööülesanded ning finantsjuhi ja sekretär-büroojuhi 2009. a aprillis koostatud ja oluliselt detailsemad ametijuhendid. Kuni 2009. a ei kasutanud vastustaja töölepingute juures ametijuhendeid. Võrdlemisel tuleks aluseks võtta igapäevatöö tegelik sisu, mis on jäänud samaks; 5) oleks vastutaja pidanud arvestama apellandi tööle tagasitulekuga ning võtma ka tema asemele tööle teise isiku tähtajalise töölepinguga; 6) ei ole vastustaja tõendanud, et apellandile oleks finantsjuhi ülesanded osutunud ülejõukäivateks. Vastustaja on 18.06.2010. a kirjaliku vastuse p-s 25 võtnud omaks, et 2008. a teostas palgaarvestust apellant ja vastustaja ootas tema töölenaasmist. Kui apellant oleks naasnud 2008. a tööle, oleks ta käesoleval ajal jätkanud suure tõenäosusega finantsjuhi ametikohal; 7) on vastustaja rikkunud TLS § 89 lg 5. Vastustaja oleks pidanud töölejätmisel eelistama apellanti, sest töö vastas apellandi võimetele ning apellant kasvatas alla kolmeaastast last; 5) on olemas alused TLS § 109 lg 1 kohaldamiseks. Apellant peab õigeks vastustajalt kuue kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise väljamõistmist summas 60 324 krooni, kuna töölepingu lõpetamise viis oli vastuolus seadusega.