Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

üheksa eurot ja üheksakümmend kaks eurosenti) eurot. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta 33% ulatuses hageja kanda ja 67% ulatuses kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga P mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

28.02.2011 Harju Maakohtusse saabunud hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping , mille kohaselt töötas hageja kostja juures tankla klienditeenindaja ametikohal alates 01.10.2006. Hageja pidevat tööstaaži vastustaja juures arvestatakse alates 14.11.2005. Hageja tööülesannete täitmise kohaks oli LEAS P tanklad. Hageja täitis tavapäraselt töökohustusi tankla hoones, mis asus XXX. Alates 02.12.2010 oli hageja kohustatud ajutiselt täitma töökohustusi soojakus seni kuni valmib uus tankla. Kostja arvestuste kohaselt oli soojakus töötamise perioodiks neli kuud. Kostja töötajate (sh hageja) jaoks olid tingimused soojakus töötamiseks ebainimlikud. Soojakus valitses ettenähtust madalam õhutemperatuur, puudus jooksev vesi ja tualettruum. Kuna hageja töökohustuste hulka kuulus tankla klientidele söögi valmistamine (hamburgerid, võileivad) ja müümine, siis oli jooksva vee olemasolu hügieenist ja sanitaarnõuetest lähtudes äärmiselt oluline. Soojakus olev temperatuur oli päeval +14 kuni +16 kraadi ja öösel + 9 kraadi. Hageja pidi töökohustusi täitma ka ööajal. Olukorras, kus töökohustuste täitmine oli oluliselt häiritud pöördus hageja töökeskkonna kontrollimiseks Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni poole. 06.12.2010 saatis hageja inspektsioonile kirja töökeskkonna kirjeldusega ning palus abi olukorra lahendamisel.10.12.2010 saatis Lääne Inspektsiooni tööinspektor Aivar N kirja, milles teatas, et tööinspektsioon planeerib külastada LEAS P tanklaid, et kontrollida nende töökeskkonda. 13.12.2010 pöördusid V-P tankla operaatorid VK, K T , T I , G K , P S , E P LEAS juhatuse poole. Kirjalikus pöördumises selgitasid töötajad järgmisi probleeme: Soojakus puudub igasugune soojustus, kui väljas on temperatuur enam kui -10 kraadi ja tuul, on soojakus sees öösel +9 kraadi ja päeval ei tõuse temperatuur üle + 15 kraadi. Teenindame kliente kasukad seljas, mis ei ole väga normaalne. Kuigi lisati juurde üks puhur, külmetavad jalad ikkagi. Kuna külmem aeg on alles ees, siis kardame, et meie tervised sellistes oludes vastu ei pea. Ronides ülesse mahuti otsa puudub meil igasugune turvalisus seal kütust mõõta, kuna seal on väga libe. Luuk, mille kaudu teenindame kliente ei käi kinni ja vahetevahel kukub üldse eest ära. Seoses sellega puudub ka meil igasugune turvalisus. Viimastel aegadel on meie töötasu oluliselt vähenenud ja antud olukorras, kus töötame soojakus, väheneb palk veelgi.

Tankla töötajate otsene juht ES vastas töötajate poolt 13.12.2010 edastatud kirjale järgmiselt: Tahtsin seda öelda, et viriseme siin, et palk on väike ja tingimused kehvad jne. Aga tegemata on ka kõige elementaarsed asjad. Vahetuse lõpetamisel lastakse välja ka panga-aruanne! Kuupäevad on vaatamata juba mitu kuud jne. Küll on hea, et mina kõike jõuan, ei ole ma väsinud, ei ole külm, ei taha koju minna ja kõik asjad pean meeles pidama! Võiksite siiski asjasse rohkem pühenduda. Kõigil kergem. Või tuleb tõesti rakendada seda, et kellel töö tegemata astub ise ära. Nagu teistes tanklates. 20.12.2010 andis hageja kostjale töölepingu ülesütlemisteate, milles palus lõpetada oma tööleping TLS § 91 alusel põhjusel, et töö jätkamine on võimatu reaalse ohuga hageja tervisele. 23.12.2010 saatis hageja kostjale e-kirja, milles viitas veelkord oma töölepingu ülesütlemise aluseks olevatele põhjustele. Hageja kirjutas reaalsetest ohtudest enda elule ja tervisele. Nimetatud kirjas viitas hageja ka sellele, et on kartnud võtta töövõimetuslehte tööandjapoolsete ähvarduste tõttu. 30.12.2010 saatis kostja personalijuht LK hagejale kirja, milles teatas, et hageja töölepingu ülesütlemiseks TLS § 91 alusel ei ole alust. Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni inspektori poolt 23.12.2010 läbiviidud kontrolli tulemusena selgus, et hageja poolt väidetud ohtu tervisele ja elule ei ole. 20.01.2011 saatis kostja hagejale e-kirja, milles teatas, et hagejat ei õnnestu kätte saada ning hageja on kuu aega tagasi saadetud L tanklasse tööle. Kirja kohaselt oli hageja graafikujärgseks tööpäevaks reede, 21.01.2011. 21.01.2011 saatis kostja esindaja IH hagejale ekirja, milles teatas, et hageja töölepingut TLS § 91 alusel kostja ei lõpeta ja hageja on tema poolt esitatud ülesütlemise avalduse alusel üle viidud L tanklasse. Kuna hageja ei ole esitanud avaldust töölepingu ülesütlemiseks omal soovil, siis on hageja töökohustuste mitte täitmine käsitletav tööluusina. 26.01.2011 saatis kostja hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise teate. Teate kohaselt oli VP klienditeenindaja VK vormistatud korralisele puhkusele ajavahemikul 16.12.2010 kuni 05.01.2011. Tankla juhataja kutsus hageja puhkuselt tööle 17.12.2010 ja 18.12.2010 seoses tööl oleva klienditeenindaja haigusega. Töö toimus ajutises konteineris, kuna tankla hoone oli remondis. 20.12.2011 esitas hageja töölepingu ülesütlemise avalduse vastavalt TLS § 91 kuid ei näidanud vastavat lõiget, mille alusel ülesütlemine pidanuks toimuma. Ülesütlemise avalduses oli kirjutatud abstraktselt mingisugusest ohust töötaja tervisele ja elule. Regionaalmänedžer KK, kes kureerib P tanklaid kutsus 23.01.20101 kohale Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni tööinspektori AN, kes kontrollis töökeskkonna olukorda. Kontrollaktist ei tulenenud, et töötajatele oleks mingit ohtu tervisele ja elule. 20.12.2010 tegi KK kirjaliku korralduse V -P juhatajale paigutada hageja pärast puhkust ümber L tanklasse (vastavalt töölepingu punktile 3.4). Puhkuse lõppemisel 08.01.2011 hageja tööle ei ilmunud. L tankla juhataja Irina Hunt sai hagejaga meili teel ühendust 21.01.2010, milles tankla juhataja küsib, miks ta ei ole ühendust võtnud. Hageja vastus oli, et tema loeb töösuhte lõppenuks LEAS . Arvestades eeltoodut, et hageja puudub töölt põhjuseta ütles LEAS erakorraliselt üles hageja töölepingu alates 26.01.2011 tuginedes TLS § 88 lg 1 p 3 (on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlike korraldusi või rikkunud töökohustusi). Hageja on seisukohal, et hageja töösuhe lõppes erakorraliselt TLS § 91 lg 2 p 3 alusel 20.12.2010. Kostja avaldus töölepingu erakorraliselt ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 3 alusel on tühine ja õiguslike tagajärgi mitte omav avaldus. TLS § 105 lg 1 kohaselt peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. TLS § 105 lg 2 kohaselt kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval.

Hageja esitas kostjale töölepingu erakorralise ülesütlemise teate TLS § 91 lg 2 p 3 alusel 20.12.2010 ning luges töölepingu erakorraliselt lõppenuks samast päevast. Kostja kinnitab hageja teate kättesaamist 20.12.2010. Seega oli kostjal võimalus esitada hagi/avaldus ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks hiljemalt 19.01.2011. Kostja ei esitanud avaldust seaduses sätestatud korras ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Järelikult, tuginedes TLS § 105 lg 2 on hageja töölepingu ülesütlemine TLS § 91 lg 2 p 3 alusel algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval ehk 20.12.2010. Kuna hageja töösuhte lõpetamine TLS § 91 lg 2 p 3 alusel on algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval ehk 20.12.2010 on kostja poolt edastatud avaldus hageja töösuhte lõpetamiseks TLS § 88 lg 1 p 3 alusel tühine. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslike tagajärgi. Järelikult ei lõppenud hageja tööleping TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Hageja leiab, et hageja töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 91 lg 2 p 3 alusel on põhjendatud. Hageja töösuhe lõpetamise põhjuseks oli töökeskkonnas valitsenud reaalne oht hageja tervisele ja elule. Reaalne oht tervisele ja elule väljendus ebasobivas töökeskkonnas töökohustuste täitmiseks liiga madal õhutemperatuur ning turvameetmete puudumine. Madal õhtutemperauur seisnes selles, et alates 02.12.2010 pidi hageja töötama soojakus, kus õhutemperatuur päeval oli +14 kuni +16 kraadi ja öösel + 9 kraadi. Madal õhutemperatuur oli reaalseks ohuks hageja tervisele. 2010 aasta detsembrist alates on Eestis valitsenud õhutemperatuur olnud eriti madal. Hageja peamiseks töökohustuseks oli tankla klientide teenindamine. See hõlmas kütuse müüki, esmatarbekaupade ja erinevate toidukaupade müüki ning kiirtoidu valmistamist. Töökohustuste täitmine eeldas, et soojakus valitseb temperatuur, mis võimaldab hagejal täita oma ülesandeid selliselt, mis ei häiri ega takista hageja tööd. Soojakus olev temperatuur pidi olema selline, mis ei kahjusta hageja tervist ega loo vastavat ohtu hageja tervisele. Madala temperatuuri tõttu külmetasid hagejal pidevalt jalad ja käed. Hageja oli sunnitud soojakus kandma välisriideid (mantlit, jopet) ja kindaid. See omakorda takistas hagejal töökohustuste täitmist nõutaval viisil. Hageja üheks töökohustuseks oli väljas asuvates kütusemahutites kütuse mõõtmine. Kütusemõõtmine toimus väljas mahutite peal, st hageja pidi redelit kasutades ronima mahuti katusele. Redeli abil mahuti katusele ronimine oli ebaturvaline, mis oli reaalseks ohuks hageja elule ja tervisele. Lisana esitatud fotolt on näha kuidas toimus mahuti katusele ronimine. Hageja pidi metallist redeli toetama lumisele ja jäisele pinnale ning redelile astumine ja sellel ülesronimine oli ohtlik. Redelit ei olnud võimalik kinnitada või toetada selliselt, mis oleks taganud selle kindla paigaloleku. Redeli tasakaalust väljamineku oht oli reaalne, mille tagajärjena oleks hageja saanud tõsiseid tervisekahjustusi. Mahutile ronimine ja kütuse mõõtmine toimus ilma igasuguse julgestuseta. Seega oli kütuse ebaturvaline mõõtmine mahutitel reaalne oht hageja elule ja tervisele. Töötajatele (sh hagejale) kasutamiseks mõeldud tualett asus soojaku kõrval, mille kasutamine eriti öisel ajal oli ebaturvaline. Tankla juures viibisid erineva taustaga inimesed ning hagejal puudusid igasugused enesekaitse vahendid. Kuna hageja puhul on tegemist naisterahvaga, siis oli tema hirm väljas asunud tualeti kasutamise osas põhjendatud. Hageja üheks tööülesandeks oli tankla klientidele kiirtoidu valmistamine. Soojakus puudus jooksev kraanivesi, kus hageja oleks saanud klientidele toidu valmistamise eel ja pärast pesta käsi. Käte pesuks oli kostja soojakusse toonud ca 20 liitrise veetünni, mis kaalub ca 20 kilogrammi. Naisterahva jaoks sellise raskuse pidev tõstmine ei ole tavapärane. Hageja tööülesandes hõlmasid muuhulgas sularahaarveldust. Hageja kohustuseks oli tagada kostja vara säilimine. Hagejal ei olnud võimalik seda kohustust täita. Soojaku luuk, mille kaudu toimus müük, ei olnud lukustatav. Kostja sularaha asus luugi vahetus läheduses. Lukustamata luugi olemasolu oli reaalseks ohuks hageja elule kui ka kostja varale.

Hageja koos teiste töötajatega pöördus kostja poole teavitades põhjustest, mis on takistuseks töökohustuste täitmisel. Töötajad palusid kostjal tegeleda probleemide lahendamisega, et töökohustuste täitmine toimuks selleks ettenähtud tingimustes. Hageja otsese juhi ES kiri ei sisaldanud vastuseid töötajate poolt adresseeritud töökeskkonna probleemidele. ES kirja põhjal sai hageja aru, et töötajate poolt esile toodud probleemid ei ole kostja jaoks olulised. Hageja pöördus tekkinud olukorras Tööinspektsiooni poole, kus teatati, et kontrollitakse kostjale kuuluvaid tanklaid. Kostja on oma töölepingu ülesütlemise teates (esitatud 26.01.11) viidanud, et Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor A N kontrollis kostja tanklaid kuid koostatud kontrollaktist ei tulenenud, et töötajatele oleks otsest ohtu tervisele ja elule. Kostja ei ole nimetatud kontrollakti hagejale esitanud, seega ei saa hageja teada, milliseid ettekirjutusi kontrollakt sisaldab. Hageja palub lugeda hageja tööleping lõppenuks TLS § 91 lg 2 p 3 alusel ja tuvastada, et kostja avaldus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 3 alusel on tühine ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1 799,88 eurot. 12.07.2011 on hageja esitanud kohtule täiendavad seisukohad kostja 03.05.2011 vastusele. Oma täiendavates seisukohtades hageja väidab, et kostja väite kohaselt oli uue tanklahoone tähtajaks 5 kuud, s.o 01.12.2010 kuni 30.04.2011. Hageja töötas V-P tanklahoones 01.12.2010. Seega uue tanklahoone ehitus ei alanud nimetatud kuupäevast. Hagejale ei teavitatud perioodist, mis planeeriti uue tanklahoone ehituseks. Kostja väite kohaselt oli tankla personal nõus ajutiselt töötama uutes tingimustes, teades, et tööandja ehitab töötamiseks uue ning mugava tanklaruumi. Hagejale, kui ka teistele töötajatele, oli kuni 2010 aasta novembri keskpaigani teada, et seniks kuni ehitatakse uus tanklahoone, on kõik tankla operaatorid puhkusel. Ajutises tanklas (soojakus) töötamisest sai hageja teada ca nädal enne soojaku kohale toimetamisest. Kostja ei küsinud hageja ega teiste töötajate käest nõusolekut või arvamust soojakus töötamise kohta. Seega on kostja sellekohane väide vale. Kostja väite kohaselt ei osalenud hageja ajutise tankla parendustöödes. Hageja ei saanud soojaku parendus-ja koristustöödes osaleda, sest 01.12.2010 töötas hageja V-P tanklas. Hageja täitis töökohustusi soojakus alates 02.12.2010. Kostja väite kohaselt väljendub hageja ebalojaalsus kostja suhtes hageja pöördumises Lääne Tööinspektsiooni poole seoses muutunud töötingimustega. Kostja sellekohane järeldus jääb hagejale arusaamatuks. Hageja pöördus tööinspektsiooni poole kõikide kostja töötajate nimel. Tööinspektsiooni poole pöördumist töötingimuste kontrollimise eesmärgiga ei saa käsitleda kostja suhtes ebalojaalsuse väljendamisega. Ebaõige on kostja järeldus selle kohta, et tankla töötajate poolt 13.12.2010 saadetud pöördumise põhisisu seisnes palves vaadata ümber töötajate töötasud. Ebaõige on kostja järeldus, et kirja autor ei esitanud nõudeid tööandjale ega palveid ajutiste ebamugavuste kõrvaldamiseks. 13.12.2010 pöördumises LEAS juhatuse poole, esitasid töötajad esmalt kolm töökohutuste täitmisega seotud probleemi. Probleemiks oli soojakus olev liiga madal temperatuur, turvalisuse puudumine mahutitele ronides, turvalisuse puudumine tankla luugi mitte sulgumisega. Viidatud probleemidele lisaks juhtisid töötajad kostja juhatuse tähelepanu oluliselt vähenenud palgale. Nimetatud pöördumise lõpus jäid töötajad lootma mõistvale suhtumisele ning jäid ootama juhatuse poolsele kiirele tagasisidele. Seega on arusaamatu ja ebaõige kostja väide nagu oleksid töötajad pöördunud kostja poole vaid palga küsimuses ning, et töötajaid ei esitanud palveid ajutise ebamugavuse kõrvaldamiseks. Iga mõistlik, heas usus ja töötajate huve arvestav tööandja saab viidatud töötajate pöördumisest üheselt aru, et töötajad soovivad töökorralduse lahendamist ning töötasu küsimus oli pöördumises teisejärguline. Kostja poolt viidatud hageja väidetav ütlus

telefonivestluses KK „oleks võimalik töötada ka samades ajutistest tanklaruumi tingimustest kui töötasu tõstetakse“ on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja väite kohaselt on ta veendunud selles, et 2010 detsembriks otsustas hageja lõpetada oma töösuhte kostjaga. Kostja sellekohane veendumus on kostja arvamus, mis ei tugine mitte ühelegi tõendile. Kostja käsitlus hageja väidetavast plaanist lõpetada töösuhe seoses sooviga mitte töötada P ei vasta tõele. Hageja omas elamispinda ka P , mistõttu ei olnud hageja jaoks probleemiks töötada P . Ebaõiged on ka samas punktis kostja viited hageja lahkumisele seoses kostja poolt põhitasu suurendamata jätmisega. Nimetatud kostja seisukohtade näol on tegemist kostja arvamusega, mis ei tugine ühelegi faktilisele tõendile ning seega ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Hageja põhjuseks töösuhte lõpetamiseks oli töötingimuste oluline halvenemine, mis seadis ohtu hageja elu ja tervise, mis andis hagejale aluse töösuhe erakorraliselt üles öelda TLS § 91 lg 2 p 3 alusel. Kostja viitab hageja poolt esitatud ebapiisavalt põhistatud 20.12.2010 avaldusele töölepingu lõpetamiseks TLS § 91 alusel, millega kostja ei nõustunud. TLS § 95 lg 2 alusel peab töötaja erakorralist ülesütlemist põhjendama. TLS § 95 lg 3 kohaselt lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust. Hageja poolt esitatud ülesütlemise avalduses viitas hageja sellele, et töö jätkamine on võimatu reaalse ohuga hageja elule ja tervisele. Kostja ise viitab vastuses, et ei nõustunud hageja lahkumisavalduse hilisema (23.12.2010) põhjendusega. Järelikult pooled ei vaidle selle üle, mis oli hageja põhjuseks töösuhte ülesütlemisel. Kostja väite kohaselt sisutati ajutine tankla kostja poolt võimalikult mugavalt, paigaldades sinna televiisori, raadio, bioWC jne. Hageja rõhutab, et hageja tõi soojakusse oma isikliku televiisori, teine kostja töötaja tõi soojakusse isikliku raadio. Temperatuur soojakus olenes sellest kui külm oli välisõhu temperatuur. Seoses külmade ilmadega külmus WC-s vesi, mistõttu ei olnud WC-d võimalik ettenähtud korras kasutada. Kostja väite kohaselt ei olnud kütuse mõõtmine ebaturvaline. Hageja oli seda tööd teinud alates 2005 aastast. Kostja arvates ei ole kütuse mahuti peale ronimine ca 2,8 m kõrgusele seotud ohuga elule kui töötaja paigaldab redeli kohaselt ning eriti siis, kui teine isik hoiab redelit . Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded § 122 lõike 2 kohaselt tuleb redel paigaldada nii, et see kasutamise ajal seisaks kindlalt. Redel peab seisma tugeval sobiva suurusega liikumatul alusel nii, et redelipulgad püsiksid horisontaalasendis. Lõike 5 kohaselt tuleb redelit kasutada nii, et töötaja saaks sellest kogu aeg kinni hoida ja sellele kindlalt toetuda. Kostja selgitus viitab üheselt sellele, et kostja ei järgi töövahendi kasutamiseks ettenähtud töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Hageja pidi kasutama redelit, millel ei olnud käsipuud ja metallredeli pulkade vahe oli väga suur. Redel oli libe. Teise töötaja poolt redeli kinni hoidmine ei tee redelil ronimist turvaliseks. Asjaolu, et hageja on sama tööd teinud alates 2005 aastast ei õigusta olukorda, kus kinnituseta redeli kasutamine (eriti talvel) on iseenesest ebaturvaline ning äärmiselt ohtlik. Kütusemahuti pind, kus toimus kütuse mõõtmine oli väga väike, Kumisoht palju suurem võrreldes V-P tankla mahutiga, mis asus siseruumis ning mille pind oli suurem, mis võimaldas selle peal vabalt käia. Ajutise mahuti pind oli libe ja mõõtmine toimus siis kui kostja seda määras ning tihti toimus see öösel hageja poolt üksinda, paar tundi enne vahetuse üle andmist. Kostja väite kohaselt oli soojak varustatud häirepuldiga, mis võimaldas ohu korral kutsuda kohale patrulli. Hagejale teadaolevalt oli häirepult V-P tanklas kuid mitte soojakus. Seega on kostja sellekohane väide ebaõige. Kostja väite kohaselt loobus kostja soojakus toidu valmistamise teenuse osutamisest ning seetõttu pidi mis iganes toidu müük toimuma ainult tootja poolt pakendatuna. Seega on kostjale arusaamatu hageja väide pidevast käte pesemise vajadusest. Hageja kinnitab, et tema töösuhte ajal soojakus oli hageja kohustuseks valmistada klientidele toitu. Hagejale teadaolevalt lõpetas

kostja soojakus toidu valmistamise pärast seda, kui hageja pöördus töölepingu ülesütlemise osas kohtusse. Lisaks on käte pesemine oluline ja vajalik lähtudes isiklikust hügieenist.

KOSTJA SEISUKOHT

03.05.2011 esitatud vastuses hagile kostja hagi ei tunnistanud. Kostja märgib, et alates 2010.a novembri lõpust suleti rekonstrueerimiseks kostjale kuuluv „V-P" tankla asukohaga XXX. Vastavalt kostja juhtkonna otsusele eesmärgiga säilitada töökohad V-P tankla personalile ning ka olemasolevad kliendid tankla rekonstrueerimise perioodil paigaldati ehitatava tankla ehitusplatsi kõrvale ajutine tankla. Töötajad viidi ajutiselt üle ajutisse ehitisse (soojakusse), kütuse väljastamine toimus ajutiselt paigaldatud mahutist (konteinerist). Uue tanklahoone ehitamise tähtajaks oli 5 kuud, s.o 01.detsembrist 2010 kuni 30.aprillini 2011a. Vaatamata sellele, et müügimahu järsu vähenemise tingimustes ei olnud vajadust säilitada endist töötajate arvu ajutises tanklas, antud tanklas säilitati rekonstrueerimise perioodil kõik töökohad. Nii tööandja kui ka töötajad olid huvitatud selles, et kõik olemasolevad tankla kliendid ei läheks mujale. Tankla personal oli nõus ajutiselt töötama uutes tingimustes, teades, et tööandja ehitab oma töötajate jaoks uue ning töötamiseks mugava tanklaruumi. Ajutise tankla ruumi sisemise osa ettevalmistamine tööprotsessiks lasus tankla personalil. Hageja asus ajutise tankla tingimustes tööle alates 2.detsembrist 2010.a., mil suleti lammutamiseks V-P tankla V hoone. Ajutise tankla töötingimuste parendustest hageja osa ei võtnud üldse. Seejuures juba 6.detsembril 2010.a kirjutas hageja, kes ei teavitanud tööandjat oma probleemidest või pretensioonidest seoses muutunud töötingimustega ega alustanud tööandja esindajatega läbirääkimisi, anonüümse pöördumise Lääne Tööinspektsiooni aadressile kõikide tankla töötajate nimel. Selle pöördumisega, millest kostja sai teada alles pärast tutvumist käesoleva tsiviilasja materjalidega, näitas hageja välja oma ebalojaalsust tööandja suhtes ja tekitas kahju tema ärimainele. 13 .detsembril 2010 a. saatis keegi tankla töötajatest tööandja esindajale KK faksile anonüümse (kuna töötajate poolt allkirjastamata) „kollektiivse" pöördumise tööandja juhtkonna poole. Selle dokumendi põhisisu seisnes palves vaadata ümber tankla töötajate töötasud. Loetledes raskusi, mis olid seotud töötamisega ajutise tanklaruumi tingimustes, ei avaldanud kirja autor nõudeid tööandjale ega palveid antud ajutiste ebamugavuste kõrvaldamiseks, vaid nähtuvalt pöördumise sisust oli kirja autori peamiseks sooviks palga suuruse ümber vaatamine ning nimelt seda soovi põhistatigi kirjas loetletud probleemide olemasoluga. Nagu hiljem selgus - antud kirja autoriks oli hageja. Edaspidi aga - see oli juba pärast hageja poolt lahkumisavalduse esitamist, - rääkis ta telefonikõnes tööandja esindajale –regionaalmänedžeri KK , et oleks võimalik töötada ka samades ajutise tanklaruumi tingimustes kui töötasu tõstetakse. Oma esindaja (regionaalmänedžeri) kaudu teavitas tööandja tankla kollektiivi sellest, et ajutise tankla müügimahu sundvähenemise tõttu puudub firmal võimalus suurendada tankla personali töötasufondi üheaegselt V-P uue kompleksi ehituse finantseerimisega. Eeldati, et pärast uue tanklahoone käiku andmist kasvab ka V-P tankla käive ning klientide arvu suurenemisel suureneb ka müügimaht, millega kaasnevad ka tanklatöötajate lisasissetulekud. Kahjutoova ajutise tankla töötajatele säilitati põhipalk. Seejuures tööandja võimaldas ehituse perioodil muutunud tingimuste leevendamiseks kõikidele tankla töötajatele kordamööda puhkust, sealhulgas anti puhkust perioodil 16.12.2010 kuni 05.01.2011.a ka hagejale. Saanud teavet selle kohta, et töötasu ei suurendata, võis iga töötaja 2010.a detsembris ise hinnata tööandjaga töösuhete jätkamise otstarbekust ning soovi korral lõpetada töösuhted poolte kokkuleppel, sealhulgas ka erakorraliselt TLS § 91 lg 1 alusel. Kostja on veendunud, et 2010.a detsembriks otsustas hageja lõpetada töösuhted kostjaga. Hageja töökohaks olid töölepingu kohaselt P tanklad

oma ning

tema, kes elas enne töölt lahkumist Raplas, s.t. 65-70 km kaugusel oma töökohast, võib olla enam ei soovinudki töötada P . Kasutades olukorda, kus V-P tankla töötingimused ajutiselt muutusid (temale ebasoovitud poolele) ning tööandja ei olnud nõus põhitasu suurendamisega, võinuks hageja töölepingu erakorraliselt üles öelda TLS § 91 lg 1 alusel, mille kohaselt töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Hageja aga, nähtavasti, soovides alusetult rikastuda kostjalt sissenõutava hüvitise arvelt, teadlikult süüdistas kostjat selles, et viimane rikkus töötaja elu ja tervise eest vastutusega seotud kohustusi. Viibides perioodil 16.12.2010a. - 07.01.2011a. korralisel puhkusel (mida peatati 1718 detsembriks 2010a. ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu), esitas hageja kostjale ebapiisavalt põhistatud 20.12.2010.a avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 91 rikkumise tõttu, väites et töö jätkamine on võimatu seoses reaalse ohuga tema elule ja tervisele. Kostja ei nõustunud sellise avaldusega. Hageja ei ole nimetanud oma lahkumisavalduses, milliseid TLS §-s 91 sätestatud hageja elule ja tervisele ohustavad tingimusi on tööandja rikkunud tema suhtes, samuti ei ole hageja selgitanud, millised tegurid ohustavad töötaja elu- ja tervist. Pärast seda, kui tööandja esindaja vestles hagejaga telefoni teel, sai ta hagejalt 23.12.2010 e-kirja selle kohta, et tema põhjendused töölepingu lõpetamiseks sisalduvad 13.12.2010.a tööandja juhtkonnale esitatud tankla töötajate „kollektiivses" pöördumises. Tööandjana ei nõustunud kostja lahkumisavalduse hilisema (23.12.2010) põhjendusega, millest teavitati hagejat 30.12.2010 kirjaga. Samas kirjas pakkus kostja hagejale tema soovi korral asuda tööle mõnes muus P regiooni tanklas. Hageja puhkusel oleku aja jooksul valmistati ette ka tema üleminek P linna „L " tanklasse. Januaarikuus 2011 telefoniside hagejaga katkes, kuid teda väljamineku puhkusest tööle ikkagi oodati ning seda kuni 25.01.2011a., kuid töötaja suhtumine töösse tööandja juures ning tema ebalojaalsus tööandja vastu leidis aset tema 20.01.2011a. ekirjas „L " tankla juhatajale: „Ma andsin KK teada juba jaanuari alguses, et ma ei tule enam tööle L, /.../". Ilmselt, suhtus hageja oma edasisse töösse juba ükskõikselt ning enam ei soovinud üldse töötada L ilmselt ka sel põhjusel, et töökoht asus elukohast ~70km kaugusel. Lahkumisavalduses toodud väidetavate ohutegurite leidmiseks ja väljaselgitamiseks kutsus tööandja esindaja kohale Lääne Tööinspektsiooni inspektori, kes samal päeval, s.o 23.12.2010.a teostas ajutise tankla töötingimuste sihtkontrolli ning küsitles kontrolli teostamise ajal tanklas tööl olnud töötajaid. Läbi viidud kontrolli tulemusel ei leidnud inspektor ei 06.12.10 hageja poolt Tööinspektsiooni saadetud anonüümses pöördumises, ega 13.12.10 hageja poolt kirjutatud „kollektiivses" pöördumises kajastatud ohutegureid. Inspektor pööras tööandja tähelepanu vaid vajadusele tagada ohutu sissekäik tankla soojakusse ja tualetti (Kumise ja komistamise oht). Inspektori poolt määratud tähtajal oli see puudus likvideeritud. Hageja tervise- ja elule ohustavaid faktoreid, millest V. K teavitas nii Lääne Tööinspektsiooni, kui ka tööandjat ei ole kontrollaktis kajastust leidnud. Hagiavalduses toodud hageja väited ei vasta tõele, need on väljamõeldud ja seega ümberlükatavad. Kostja kinnitab, et soojakus olevad töötingimused olid sellised, mis ei saanud kahjustada hageja tervist ega loonud vastavat ohtu hageja tervisele. Ei vasta tegelikkusele hageja väited selle kohta, et töötingimused ajutises tankla ruumis olid ebainimlikud. Hageja ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et õhutemperatuur oli ajutises tanklaruumis niivõrd madal (päeval +14 kuni +16 kraadi ja öösel +9 kraadi). Hageja poolt tõendina esitatud fotodel, mis on tehtud talve perioodil on kujutatud tankla töötaja, kellel ei ole seljas lisariietust, s.o. mütsi, kindaid, mis tähendab seda, et ruumi sees on töötamiseks vastuvõetav temperatuur. Seega hageja poolt väidetud asjaolude kinnitamiseks tõendid puuduvad. Vaatamata sellele, et ajutise tankla ruumis oli termomeeter hageja ei ole mingil

põhjusel seda pildistanud ega esitanud sellist fotot, millest oleks võimalik näha madal temperatuur, mis väidetavalt oli ruumis. Samas möönab kostja, et esimesel kui teisel tööpäeval ajutise tankla ruumis olev temperatuur võis olla madalam, sest äsja kohale toimetatud soojak pidi läbi soojuma, kuid sellegi poolest ei saanud tööandja keelata oma töötajatele end soojemalt riidesse panna. Tankla personalile võimalikult mugavate töötingimuste loomiseks ajutises -30 m3 ruumis (soojakus) sisustati ruumi elektriga, telefoni- ja internetiühendusega, sinna paigaldati televiisor, mikrolaineahi, raadio, pandi üles kaks soojapuhurit kumbki võimsusega 1 kWh, lisaks nendele osteti 3.detsembril 2010.a tankla juhataja poolt tööandja kulul täiendav soojapuhur. Ajutise tanklaruumi sisekujunduse loomine tehti ülesandeks tankla juhatajale, keda vabatahtlikult aitasid mitu töötajat. Hageja ei osutanud kolleegidele ajutisse ruumi kolimisel mingit abi ning ei võtnud selles osa. Pärast ruumi sisustamist, millega tankla personal pidi teostama oma jõududega (porivaipade ja lisa soojapuhuri paigaldus) tõusis ruumis õhutemperatuur isegi talvekuudel kuni 21-24 soojakraadini. Seoses talvekülmaga otsustati, et ajutisse ruumi ei tehta ühisveevarustust ja kanalisatsiooni. Ajutise tanklaruumi kõrvale paigaldati seest soojendatav bioWC kabiin; ajutise tanklaruumi ja bioWC varustamine veega toimus selle kohale vedamise teel. Sellel põhjusel ei kuulunud hageja kohustuste hulka tema ajutises tanklaruumis töötamise perioodil klientidele toidu valmistamine (s.o. võileivad ja hamburgerid), nimetatud kaubad oli müügil tootja pakendites. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kütuse mõõtmine oli ebaturvaline ja julgestamata. Hageja töötas tööandja juures sarnastes tingimustes (kus kütuse mõõtmine toimus V-P tankla konteinerikatuse kaudu) alates 2005.a, s.o 5,5 aastat. Kütuse mõõtmine -2,8 m kõrgusel oli tema jaoks harilik protseduur. Metallist redeliga ronimine 2,8m kõrgusele metallist konteineri katusele ei ole seotud ohuga elule tingimusel, kui töötaja paigaldab redelit kohaselt ning eriti sel juhul, kui teine isik hoiab redelit. Kütuse mõõtmiseks ei ole tööandja ette kirjutanud tankla personaalile konkreetsemat aega, tavaliselt teostavad operaatorid seda vahetuste vastuvõtmisel, s.o ajal, kui tanklas on vähemalt 2 töötajat. Seega ajutise tankla tingimustes võiks hageja, konteineri katusele ronides, alati paluda kaastöötaja abi, kes hoiaks redelit. Kostja ei ole nõus hagis toodud asjaoludega keskkonna ebaturvalisuse kohta. Nii tankla põhihoones, kui ka ajutises soojakus olid töötajad varustatud häirepuldiga, mis võimaldaks ohu korral kutsuda kohale patrulli. Töökoht oli varustatud telefonisidega ning kahtlase olekuga isikute saabumise korral võinuks hageja alati pöörduda politseisse. Kostja möönab, et jooksva kraanivee puudumine soojakus annab hagejale alust väiteks, et sanitaartingimused soojakus olid madalamad võrreldes endise tanklahoonega. Tekkinud tingimustes, kus puudus ühisveevarustus ja puudusid ka ruumikitsikusest tingitud muud tehnilised võimalused, loobuski tööandja klientidele toidu valmistamise teenuse osutamisest. Seetõttu pidigi mis iganes toidu müük toimuma ainult tootja poolt pakendatuna. Seega on kostjale arusaamatu hageja väide pidevast käte pesemise vajadusest. Kostja arvates, tankla ajutise ümberpaigutamise tingimustes jooksva vee puudumine kuid kohale toodava veega käte pesemise võimaluse olemasolul ei saa see olla hageja poolt töölepingu erakorralise üles ütlemise aluseks tööandja süül. Kostja peab vajalikuks kinnitada ka seda asjaolu, et 2010/2011 talveperioodi jooksul ei ole keegi V-P tankla töötajatest esitanud tööandjale ühtki haiguslehe, mis oleks vormistatud seoses ajutise tankla tingimustes töötades saanud haigusega. Seega hageja väited tema töötamisest ebainimlikes tingimustes, mis ohustavad hageja elu- ja tervist on palja sõnalised ja ümberlükatavad. Sellepärast ei saa põhjendada nende tingimustega kostja vastu esitatud hageja süüdistusi tööandja poolt töötingimuste tagamise kohustuste

rikkumises. Kostja püüdis luua ning lõi hagejale kõik võimalikud hageja töötamiseks vastuvõetavad tingimused. Seega kostja leiab, et hageja nõue töölepingu lõpetamiseks TLS § 91 lg 2 p.3 on alusetu. Kostja seisukohast ei kuulu rahuldamisele hageja avaldus hüvitise osas. Hageja käitumine kostja - tööandja suhtes oli ebalojaalne. Vastavalt TLS § 16 lg l töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Hageja ei näidanud vajaliku hoolsust tingimustes, kus tankla personaal koos juhatajaga oli hõivatud tankla tegevuskoha kolimisega, ei arvestanud ka tööandja vajadustega ning ajutiselt muutunud tingimustega ega aidanud uue tegevuskoha ettevalmistamisel tööks. Tema ennetav, tööandjat eelnevalt teavitamata, otsene pöördumine Tööinspektsiooni kus väidetakse, et tankla otsene juhataja „... võimetu L suuremate ülemuste ees" ning „Soovime anonüümsust, kuna firma hakkab taga kiusama töötajaid, kes tema vastu julgevad hakata. Oleme seda varem kogenud." — on oma olemuselt tööandja seisukohast otseses mõttes kahjustatava ning laimatava informatsiooni levitamine. Kostja tegi kõike, et välistada konflikti hagejaga, pakkudes hagejale paremat töökohta tingimustes, kus oleks hagejale töötada meeldivam võrreldes soojaku tingimustega V-P tanklas ning oleks välistatud igasugune eeldatav oht hageja tervisele (P linnas). Konflikti lõpetamise eesmärgiga otsis kostja hagejaga läbirääkimiste pidamise võimalusi isegi 1 kuu aja möödudes pärast tema poolt lahkumisavalduse esitamist. Kostja arvates hageja motiivid on algusest peale olnud omakasupüüdlikud ning reaalsusega mitte arvestavad. Kostja peab vajalikuks veel kord korrata, et juhul, kui arvestades mõlemapoolset huvi, ei olnud hageja huvitatud 2010.a detsembris tööandjaga töösuhete jätkamisest, oleks ta võinud mõistlikult töölepingu erakorraliselt üles öelda TLS § 91 lg 1 alusel.

KOHTUOTSUSE PÕHEJNDUSED

Kohus, kuulanud ära tunnistaja ja hageja vande all, uurinud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid igakülgselt ja objektiivselt ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Pooled ei vaidle alljärgnevate asjaolude üle: -

Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tööleping , mille kohaselt töötas hageja kostja juures tankla klienditeenindaja ametikohal alates 01.10.2006.

-

Hageja tööülesannete täitmise kohaks oli LEAS P tanklad. Hageja täitis tavapäraselt töökohustusi tankla hoones, mis asus XXX.

-

Alates 01.12.2010 oli hageja kohustatud ajutiselt täitma töökohustusi soojakus kuni valmib uus tankla.

-

20.12.2010 saatis hageja kostjale avalduse, mille kohaselt palus töölepingu lõpetada TLS § 91 alusel.

-

Kostja ei lõpetanud hagejaga töölepingut TLS § 91 alusel.

-

26.01.2011 saatis kostja hagejale avalduse, mille kohaselt ütles hagejaga töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel.

Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja poolt töölepingu ülesütlemine on seaduslik või mitte. Kõigepealt võtab kohus seisukoha hageja nõude osas tunnistada tööleping üles öelduks hageja poolt TLS § 91 lg 2 p 3 alusel. Hageja on seisukohal, et tööleping on üles öeldud TLS § 91 lg 2 p 3 alusel. Kostja leiab, et tööleping on kostja poolt üles öeldud TLS § 91 lg 1 alusel. TLS § 91 lg 1 alusel töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. TLS § 91 lg 2 p 3 järgi töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele. Vastavalt TLS § 95 lg-le 2 töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kuna töölepingust tuleneva õigussuhte puhul on tegemist ka võlasuhtega, kuuluvad vastavalt võlaõigusseadusele (VÕS) §-le 1 kohaldamisele võlaõigusseaduse üldosa normid (VÕS §-d 1-207) muuhulgas töölepingule. Kuivõrd VÕS § 196 ei esita ülesütlemisavaldusele sisulisi nõudeid, oluline on vaid lepingut ülesütleva poole tahte selgumine, on TLS § 95 lg 2 puhul tegemist erinormiga, mille eesmärgiks on lihtsustada ülesütlemise vaidlustamist. Ülesütlemise põhjendamine võimaldab teisel poolel hinnata, kas ülesütlemine on toimunud kooskõlas seadusega või mitte, mistõttu võib põhjendamata jätmise tagajärjena eeldada, et ülesütlemist ei vaidlustata (vt Töölepinguseaduse seletuskiri). Kohus leiab, et kui töötaja esitab avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, siis ta ei pea teadma täpset seaduslikku alust, kuid ta peab oskama nimetada põhjuse, miks ta soovib töölepingut lõpetada. Eeltoodu põhjendamine ei sõltu juriidilistest teadmistest. Seega töölepingu lõpetamisel TLS § 91 lg 2 p 3 alusel on vajalik tööandjale põhjendada, milles seisneb tööandja kohustuste oluline rikkumine. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja ei ole põhjendanud, milles seisneb tööandja poolne kohustuse rikkumine. 20.12.2010 saatis hageja kostjale avalduse, mille kohaselt palus tööleping lõpetada TLS § 91 rikkumise tõttu. Avalduse kohaselt töö jätkamine on võimatu seoses reaalse ohuga hageja tervisele (tlk 31). 23.12.2010 saatis hageja kostjale e-kirja, milles viitas töötajate poolt kostjale 13.12.2010 saadetud pöördumisele (tlk 29) ning täpsustas kostja poolset töölepingu rikkumist, mis seisnes alljärgnevas: ronides ülesse mahutite otsa kütust mõõtma, puudub turvalisus; öösel õue WC-sse minnes, puudub samuti turvalisus, kuna ei tea iialgi kes kusagilt nurga tagant välja võib karata, samuti ei käi luuk, mille kaudu müüme, lukku, rahad on sahtlis vabalt kättesaadaval, soojakus töötades on talvel külm, jalad külmetavad kogu aeg (tlk 63). Kohtu hinnangul sisaldub ülesütlemisavalduses ning hageja poolt 23.12.2010 kostjale saadetud e-kirjas põhjendus TLS § 95 lg 2 mõttes, sest on piisavalt määratletud ning arvestades osundatud normi eesmärki on tööandjal võimalik aru saada, mis asjaoludel tööleping töötaja poolt erakorraliselt üles öeldakse. Ka ei tooks ülesütlemisavalduse põhjenduse puudumine iseenesest kaasa avalduse tühisust, vaid annaks juhul kui pool kaotas põhjenduse puudumise tõttu õiguse ülesütlemisavalduse edukaks vaidlustamises, vastavalt TLS § 95 lg-le 3 aluse nõuda kahju hüvitamist. Vastuseks hageja avaldusele saatis kostja personalijuht 30.12.2010 hagejale kirja, milles teatas, et hageja töölepingu ülesütlemiseks TLS § 91 alusel ei ole alust. Nimetatud e-kirja kohaselt pärast hageja avalduse saamist kutsus kostja Tööinspektsiooni Lääne Tööinspektori 23.12.2010 kohapeale olukorda kontrollima ning kontrolli tulemusena selgus, et hageja poolt väidetud ohtu tervisele ja elule ei ole (tlk 34). Eelnimetud e-kirjast nähtub, et kostja sai aru, et hageja poolt esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks hageja hinnangul on oht hageja elu ja tervisele (TLS § 91 lg 2 p 3). Sellest tulenevalt kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja on töölepingu üles öelnud TLS § 91 lg 1 alusel.

TLS kohaselt võivad vastavate asjaolude olemasolul töölepingu üles öelda mõlemad pooled, nii tööandja kui töötaja. TLS § 95 lg 1 sätestab, et ülesütlemine toimub ülesütlemisavalduse esitamisega teisele poolele. TLS § 105 lg 2 kohaselt kohtule peab hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse tähtaja esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemise avaldus kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Kostja 30.12.2010 kirjalik vastamine hageja töölepingu ülesütlemisavaldusele ei ole ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude esitamine TLS § 105 mõttes. Käesoleval juhul kostja ei ole vaidlustanud ei töövaidluskomisjoni esitatud avaldusega ega kohtusse esitatud hagiga hageja avaldust töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. TLS §-st 105 tulenevalt on töölepingu ülesütlemine kehtiv kuni pole tuvastatud selle tühisus. Kuivõrd hageja on töölepingu üles öelnud 20.12.2010 ja kostja ei ole töölepingu ülesütlemist vaidlustanud, siis on hageja poolt töölepingu ülesütlemine selle vaidlustamata jätmise tõttu kehtiv. Eeltoodust tulenevalt tuleb pooltevaheline töösuhe lugeda lõppenuks hageja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemisega alates 20.12.2010, sest eelpool nimetatu alusel ei pea töötaja TLS § 98 lg 2 kohaselt töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette teatama kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole tegemist sisulise vaidlusega tuvastamaks erakorralise ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid, vaid tegu on kostja tegevusetusega ülesütlemisavalduse saamisel TLS § 105 lg 1 mõistes, mille tulemusena hageja poolt esitatud avaldus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 p 3 alusel on kehtiv TLS § 105 lg 2 mõistes, siis kohtul puudub alus tuvastada, kas hageja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise materiaalsed eeldused olid täidetud ehk kas hageja poolt ülesütlemine tugineb õiguslikule alusele. Sellest tulenevalt kohus ei hinda hageja ja kostja poolt esitatud tõendeid hageja töötingimuste kohta töötamisel 02.12.2010-20.12.2010 V-P ajutises tanklas ning ei võta seisukohta, kas kostja poolt on oluliselt rikutud tööandjapoolseid kohustusi või mitte. Järgmisena võtab kohus seisukoha hageja nõude osas tuvastada, et kostja avaldus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 3 alusel on tühine. Seadusest tulenevalt on vaidlustamata ülesütlemisavaldus kehtiv algusest peale. Seega lõppes hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping 20.12.2010. Kostjal ei olnud võimalik 26.01.2011 tehtud omapoolse erakorralise ülesütlemisavaldusega enam töölepingut lõpetada. Sellest tulenevalt on kostja poolt esitatud töölepingu ülesütlemise teade hagejaga töölepingu ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 3 alusel tühine. Viimasena võtab kohus seisukoha hageja nõude osas välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1 799,88 eurot. Töösuhte lõpetamisel TLS § 91 lg 2 p 3 alusel on tööandja kohustatud TLS § 100 lg 4 alusel maksma töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1799,88 eurot. Hageja on välja toonud, et tema keskmine töötasu oli 599,96 eurot (tlk 46) ja kolme kuu keskmine töötasu on seega 1 799,88 eurot, mida kostja ei ole vaidlustanud. TLS § 100 lg 4 teise lause kohaselt kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kohus ei pea põhjendatuks kostjalt välja mõista kolme kuu töötasu suurust hüvitist. Hageja vande all antud ütluste kohaselt (tlk 101) enne lahkumisavalduse esitamist töötas hageja konteinertanklas 6-7 päeva. Pärast lahkumisavalduse esitamist hageja enam ei töötanud ja tanklat ei külastanud. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja KK ütlustega (tlk 96) on leidnud tõendamist,

et kohe pärast hageja poolt töölepingu ülesütlemisavalduse esitamist pöördus tööandja Lääne Tööinspektsiooni poole, et välja selgitada, kas hageja poolt lahkumisavalduses esitatud väited vastavad tõele. Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni inspektori A N poolt 23.12.2010 läbi viidud ajutise tankla töötingimuste kontrolli kohaselt on tuvastatud, et ajutisse konteinertanklasse ja konteinertualetti sisenemisel ja väljumisel ei ole tagatud töötajate ohutus (Kumise ja komistamise oht) (tlk 64). Tööinspektor muid 13.12.2010 kostja kollektiivses pöördumises kajastatud ohutegureid tuvastanud ei ole. Samuti leidis tunnistaja KK ütlustega tõendamist, et pärast hageja poolt töölepingu ülesütlemise avalduse esitamist ja inspektori külastamist tegi kostja pakkumise hagejale asuda tööle L tänava tanklasse (tlk 96). Kuivõrd hageja töötamine ajutises konteinertanklas oli lühiajaline (6-7 päeva) ning kostja pakkus hagejale võimalust asuda tööle teises tanklas, kus on paremad töötingimused võrreldes soojaku tingimustega V-P tanklas ning kus oleks välistatud igasugune oht hageja elu ja tervisele, kuid hageja ise ei olnud enam kostjaga töösuhte jätkamisest huvitatud, siis selles tulenevalt peab kohus põhjendatuks ja õiglaseks kostjalt välja mõista hageja kasuks hüvitis kahe kuu keskmise palga ulatuses, s.o. summas 1 199,92 eurot. Järgnevalt lahendab kohus kostja taotluse protokolli parandamiseks. Vastavalt TsMS § 442 lg-le 5 lahendab kohus otsusega veel lahendamata taotlused. 10.10.2011 esitas kostja taotluse 05.10.2011 toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks, kus palub parandada enda poolt öeldut. TsMS § 53 lg 2 kohaselt menetlusosalistel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kohtule kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Protokoll kirjutati alla 06.10.2011 ja edastati kostjale 07.10.2011, seega on taotlus esitatud tähtaegselt. Kohus leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Protokoll ei ole stenogramm. TsMS §-s 50 on sätestatud protokolli kohustuslik sisu, vastavalt mille lõikele 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Sama paragrahvi lõike 1 punkti 8 kohaselt peab protokollis olema kirjas menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Seega peab protokollis olema kirjas vaid kostja seisukohtade põhisisu, mitte kogu kostja esindaja poolt istungil räägitu. Kohus leiab, et 05.10.2011 toimunud istungi protokoll sisaldab antud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist ja kostja seisukohtade põhisisu, mistõttu tuleb kostja taotlus protokolli parandamiseks jätta rahuldamata. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, käesoleval juhul 1 799,88 eurot. TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on mittevaralise nõude puhul hagihind 1595 eurot ning TsMS § 134 lg 3 sätestatust, mille kohaselt juhul kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Eeltoodust tulenevalt on hagihinnaks käesolevas asjas 1 799,88 eurot.

Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud

keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajadusel määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldas hagi 67% ulatuses, jätab kohus menetluskulud 33% ulatuses hageja kanda ja 67% ulatuses kostja kanda. Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.