Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista poolte vahel 13.06.2008 sõlmitud laenulepingust tulenev võlgnevus 1842.52 eurot (28 829.20 Eesti krooni), millest põhivõlgnevus moodustab 921.29 eurot (14 415.10 Eesti krooni), intress 128.23 eurot (2006.29 Eesti krooni) ja viivis 793.00 eurot (12 407.81 Eesti krooni). Samuti palub hageja kostjalt välja nõuda menetluskulud 507.41 eurot, s.o hagimenetluses tasutud riigilõivu 191.73 eurot (3000.00 Eesti krooni), õigusabikulu 287.60 eurot (4500.00 Eesti krooni), kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest 26.76 eurot ja tasu menetlusdokumentide avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.78 eurot ja viivise menetluskuludelt. Kostja vastuväited Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 317 lg 5 alusel 25.09.2011. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. Kohtuotsuse põhjendus TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 ja § 113 lg 1. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb menetluskulud: hagimenetluses tasutud riigilõiv, õigusabikulud, kohtutäiturile tasutud summa ja tasu menetlusdokumentide avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded jätta kostja kanda. Kuna hageja on vastavalt TsMS § 1741 lgle 3 esitanud menetluskulude nimekirja, siis kohus määrab tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja on tasunud kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest 26.76 eurot. Rahandusministeeriumi poolt tagastati 11.46 eurot, mistõttu mõistab kohus kostjalt välja 15.30 eurot. Võttes arvesse asja keerukust ja töömahtu on kohus seisukohal, et vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 tuleb kostjalt mõista välja hageja lepingulise esindaja vajalikud ja põhjendatud kulutused, mis kohtu hinnangul on 63.91 eurot (1000.00 Eesti krooni). Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p-st 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.