Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Resolutsioon

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnev menetluse käik 09.09.2008 esitas OÜ A hagi TL, MK, MT, AL, SR, AA, KL, AP, AS, ÜS, AT, IP, TT, IL, KV, ML(L ), KK, RA, DRCC, AE, EK, CNOÜ, JM, NPD, MP, IM, EP, KJ(J ), OÜ F , OÜ V (endine ärinimi OÜ AH), AK, NSSG, AH(H ), AA, KM, EÕL, MJ(J ), JL, MI, MA, EA, AJ, JJ, AJSJ’, AV, TV, OÜ H ja OÜ PH vastu kahju hüvitamiseks. 06.11.2008 kohtumäärusega Harju Maakohus lõpetas menetluse kostjate MJ, AK, MI, TL, MK, AT, NSSG, KK, AH, NPD, ML(L ), KJ(J ), AS, ÜS osas seoses hageja loobumisega hagist nimetatud kostjate vastu. 01.02.2011 kohtumäärusega Harju Maakohus kaasas menetlusse kolmanda isikuna kostjate poolel osaühingu Pindi Kinnisvarahaldus. 23.05.2011 kohtumäärusega Harju Maakohus lõpetas menetluse AL osas seoses hageja loobumisega hagist tema vastu.

29.06.2011 kohtumäärusega Harju Maakohus lõpetas menetluse IP, AJ, JJ osas seoses hageja loobumisega hagist nimetatud kostjate vastu. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt 11.03.2008 kella 12.00 paiku sisenes hagejale kuuluv sõiduk Toyota J12 (EU) Land Cruiser 120 kostjatele kuuluvate korteriomandite oluliseks osaks oleva XXX Tallinnas asuva ehitise garaaži, kui sõidukile langes peale garaažiuks, mis tekitas mõlgi sõiduki katuse esiserva ja katusereelingute ette ning purustas katusereelingute esimesed poldikatted. Sõiduki taastusremondiks kulus 15 242 Eesti krooni. Lisaks tekkis hagejal kahju asjatundja hinnangu küsimise eest summas 2360 Eesti krooni. Hageja palub kahju hüvitada võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1059 või 1058 või § 1056 või 1043 alusel. Hageja palub kostjatelt välja mõista solidaarselt kahju 17 602 Eesti krooni ja sellelt viivise alates 13.03.2008 VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras ning jätta menetluskulud kostjate kanda. Kostjate I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XI, XII, XV, XVI, XVII, XIX, XX, XXI, XXII, XXIII, XXIV, XXV, XXVI, XXVII, XXVIII, XXIX vastuväited Kostjad nõuet ei tunnista. XXX Tallinnas asuv garaažiuks on paigaldatud ja hooldatud nõuetekohaselt. Uks jätkas töötamist ka pärast hageja poolt nimetatud sündmust. Hageja sõiduk sisenes garaaži kostja XIV nõusolekul. Hageja tekitas endale ise kahju, kui sõitis sisse enne ukse täielikku avanemist. Kostjad ei vastuta kahju tekkimise eest. Kostja VIII täiendavad vastuväited Kostja nõuet ei tunnista. Hageja sõidukil puudus õigus siseneda garaaži. Kostja XIV vastuväited Kostja nõuet ei tunnista. Garaažis toimusid remonttööd, uks oli lahti, tehniliselt ei ole võimalik ukse sulgumine olukorras, kui ukse vahel on sõiduk. Kostja ei saa vastutada remonttööde või tehnilise rikke eest. Kostja XV täiendavad vastuväited Kostja nõuet ei tunnista. Kostja selgitab, et hagejale kuuluval sõidukil puudus luba viibida nende kinnisasjal, ta püüdis siseneda omal riisikol. Kostja XVIII vastuväited Kostja nõuet ei tunnista. Temale ei kuulu parkimiskohta maa-aluses parklas, samuti ei kuulu talle panipaika, mistõttu puudub tal vastutus kahju eest. Kolmanda isiku seisukoht Kolmas isik toetab kostjate I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XI, XII, XV, XVI, XVII, XIX, XX, XXI, XXII, XXIII, XXIV, XXV, XXVI, XXVII, XXVIII, XXIX seisukohti ning selgitab, et hagejale kuuluva sõiduki juht tekitas endale ise kahju, mistõttu ei kuulu hagi rahuldamisele. Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus järgmises: - 11.03.2008 kella 12.00 paiku sisenes hagejale kuuluv sõiduk Toyota J12 (EU) Land Cruiser 120 (I kd tl 19) kostjatele kuuluvate korteriomandite oluliseks osaks oleva XXXTallinnas asuva ehitise garaaži, kui sõidukile langes peale garaažiuks, mis tekitas hagejale kahju; - XXXTallinnas asuva kinnisasja omanike hulka kuulusid 11.03.2008. a seisuga kostjad. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad vastutavad hagejale tekkinud kahju eest.

Korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 1 lg 2 alusel tuleb lugeda XXXTallinnas oleva ehitise garaažiuks kõigi korteriomandi omanike kaasomandi osaks. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Järgnevalt kohus hindab kahju hüvitamise võimalikkust riskivastutuse sätete (VÕS § 1059, 1058, 1056) ning süül põhineva deliktivastuse (VÕS § 1043) järgi. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et antud vaidluse puhul kuulub kohaldamisele VÕS § 1059, kuna garaaži ukse kinnilangemine ei kvalifitseeru ehitise kokkuvarisemiseks või ehitise osa eraldumiseks. Samuti ei nõustu kohus hagejaga selles, et antud vaidluse puhul kuulub kohaldamisele VÕS § 1058, kuna asjaoludest nähtuvalt ei ole kahju tekkinud ehitises toodetava, ladustatava või edastatava energia või tule-, kiirgus- või plahvatusohtlike, mürgiste või sööbivate või keskkonnaohtlike ainete tõttu või muul põhjusel ehitisest lähtuva erilise ohu tagajärjel. Kohus on seisukohal, et kohaldamisele ei kuulu ka VÕS § 1056, kuna ust ei saa lugeda suuremaks ohuallikaks. Seega kuuluvad kohaldamisele deliktivastutuse üldsätted. VÕS § 1043 kohaselt peab kahju tekitaja kannatanule õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumist. Seega kontrollib kohus esmalt, kas on tõendatud kostjate tegu (sh tegevusetus), kahju ja põhjuslik seos kostjate teo ja kahju vahel. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja kannatas kahju 11.03.2008 kella 12.00 paiku, kui sõiduki Toyota J12 (EU) Land Cruiser 120 ja kostjate kaasomandisse kuulunud garaažiukse kokkupõrkel sai sõiduk mõlgi katuse esiserva ja katusereelingute ette ning purunesid katusereelingute esimesed poldikatted (I kd tl 18). Samuti puudub vaidlus kahju suuruses: sõiduki taastusremont 15 242 Eesti krooni ja asjatundja hinnang 2360 Eesti krooni (I kd tl 11, 14, 15). Hageja heidab kostjatele ette nende tegevusetust, s.o üldise käibekohustuse rikkumist, mis tõi kaasa tema asja kahjustamise. Järgnevalt kohus kontrollib, kas kostjad järgisid üldist käibekohustust. Kostjad on tõendanud ukse paigaldamist ja selle iga-aastast hooldamist (I kd tl 77-80, II kd tl 153). Samuti on tõendatud tunnistaja ütlustega (II kd tl 122-124), hageja seletusega (II kd tl 119-120) ja kostja XXIII seletusega (II kd tl 154 pöördel - 155) 11.03.2011 garaažis toimunud remonttööd, mistõttu hageja sõidukile garaaži sisenemiseks ust ei avatud, vaid hagejale kuuluv sõiduk sisenes garaaži eeldades ukse talle avatust. Tunnistaja ütlustega (II kd tl 122-124) ja kostja XXIII seletusega (II kd tl 154 pöördel - 155) on tõendatud ukse töötamine samal päeval enne ja pärast intsidenti. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kummutaksid kostjate üldise käibekohustuse järgmist.

Tulenevalt eelnenust kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kostjate tegevuse (tegevusetuse) ja kahju tekke põhjuslikku seost. Seega puudub objektiivne teokoosseis ning kohus ei anna hinnangut õigusvastasuse ja süü kohta. Kohus ei loe usaldusväärseks ÕM kirjalikku selgitust, kuna tegemist ei ole ekspertarvamusega ning seda ei saa lugeda asjatundja arvamuseks paigaldatud AS-i Saku Metall ukse osas (I kd tl 12-13). Kohus ei arvesta asja lahendamisel tõendina allkirjastamata dokumente (I kd tl 75, II kd 54-57) ja hageja seadusliku esindaja vabakäelist joonist (I kd tl 230). Samuti ei hinda kohus tõenditena tunnistaja kirjalikku seletust (I kd tl 10), kuna kohus on vahetult tunnistaja üle kuulanud ning hageja seadusliku esindaja kirjalikke seletusi (I kd tl 228-229), kuna kohus on hagejalt vahetult suulise seletuse võtnud. Tuginedes eelnenule, kohus leiab, et OÜ A hagi MT, SR, AA, KL, AP, TT, IL, KV, RA, DRCC, AE, EK, CNOÜ, JM, MP, IM, EP, OÜ F , OÜ V (endine ärinimi OÜ AH), AA, KM, EÕL, JL, MA, EA, AJSJ’, AV, TV, OÜ H ja OÜ PH vastu kahju hüvitamiseks ei ole põhjendatud ja tõendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jätab kohus menetluskulu hageja kanda. Kostjatel on õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.