2-11-17504/10 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbimata - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

seletuses. Hageja on oma seisukohta muutnud hilisemas hagiavalduses, kus ta arvab, et ta püüdis kokkupõrget ja kahju tekitamist ära hoida sõites vastassuunavööndisse. Kostja ei nõustu taolise seisukohaga, kahju tekitamine oleks olnud ära hoitav oma sõidusuunas püsimise ja aegsa pidurdamisega, hageja rakendas valesid juhtimisvõtteid ametijuhendi vastaselt. Oma ametijuhendi punkti 3.9 järgi peab töötaja kasutama tööülesannete täitmisel õigeid ja ohutuid töövõtteid. Seega oli hageja käitumine, millega põhjustati suur kahju tööandjale, süüline. Põhjustades 23.03.2011. a süüliselt kahju tööandja varale, rikkus töötaja oma töökohustusi ning ametijuhendit. Kaks kallurit said töötaja tegevuse tulemusel kahjustusi, remonditava kalluri asemele tuli tootmise vajadusteks üürida töövõtja alltöövõtjalt teine kallur, mille ühe tunni üür on 22,37 eurot. Esimene hageja poolt kahju tekitamise tõttu tööandja kasutusest väljas olnud kallur saabus pärast remonti tööle 08.04.2011. a kell 20.00. Selle päeva ja kellaaja seisuga oli alltöövõtja auto töötanud 365 tundi, millega selleks hetkeks oli tööandjale tekitatud kahju summas 8 165,05 eurot (ilma käibemaksuta). Kuna teise töötaja poolt kahjustatud kalluri remont pole lõppenud, siis kasvab kahju veel. Mõlema kalluri remondikalkulatsioonid tõendavad, et hageja tekitatud kahju oli suurem, kui hageja arvab või püüab väita. Kalluri 970BCF remondikulu on 5 259,97 eurot, juhul kui tööandja kindlustus ei hüvita seda kahju, ning kalluri 003BCJ remondikulu on 4 059,36 eurot, juhul kui tööandja kindlustus ei hüvita seda kahju. Kahju hüvitamisel on tööandja kahju lepingujärgne omavastutus ühe auto eest summas 639,11 eurot ehk kahe kalluri peale kokku 1 278,22 eurot. Seega on töötaja V. R. tekitanud töötajale otsest kahju vähemalt 8 165,05 + 1 278,22 = 9 443,27 eurot, kaudseid kahjusid tegelikult aga veelgi rohkem. Kahjusumma lõplik suurus selgub pärast teise kalluri remondi lõppu, sest remondi ajal on vajalik üürida alltöövõtjalt teist kallurit. Kostja märgib, et hageja pole vabatahtlikult asunud tekitatud kahju hüvitama, kuigi lubas oma seletuses seda kirjalikult teha.

vältida otsest kokkupõrget, jõudsin käigu sisse lülitada ja sõitsin umbes pool masina keret edasi (mõtlen et tegin õieti), tekitatud kahjum: ukse deformeerumine, peeglite vasakud korpused kohustun hüvitama omal kulul. Teine liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuht (Ivan Kuznetsov) kirjeldas oma 24.03.2011. a seletuses (tl 40, 43) õnnetuse toimumise asjaolusid järgmiselt: 23.03.2011. a vedasin poolkoksi, kell 23.15 laadisin peale ning sõitsin maha laadima, mahalaadimine toimus tõusul, kus asuvad maa-alused kaablid ja tee kitsenduskoht, vastu tuli tühi auto, mis ei andnud teed kallurile 970BCF, mille tulemusena juhtus avarii, lõhutud peeglijalg ja küljeukse klaas. Kohus märgib hagejale, et hagiavalduses ja kohtus on hageja liiklusõnnetuse toimumise asjaolusid kirjeldanud teisiti kui oma esialgses seletuskirjas tööandjale, nimelt, et ta püüdis vältida kokkupõrget vastu tuleva kalluriga, kuid see ei õnnestunud, kuigi hageja esialgu peatas auto, siis sõitis võimalikult paremale tee äärde, kuid vastu sõitnud kallur põrkas hageja juhitud autoga külgepidi kokku, hageja pole kunagi andnud seletusi, et hageja juhitud auto kaldus vastassuunavööndi, pigem vastupidi – vastu sõitnud auto ei võimaldanud teise auto läbisõitu. Kohtuistungil selgitas hageja veel, et teisel kallurijuhil oli ruumi möödasõiduks, kuid teine juht liikus keset teed. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud I. K.`i ütlustest (tl 80) tuleneb, et kui tunnistaja jõudis oma juhitud kalluriga nn tee kitsasse kohta, nägi ta et kallaku peal seisab auto, tal jäi umbes 2 meetrit sinnani sõita, kuid auto, mida juhtis V. R., hakkas liikuma ja toimus kokkupõrge. Teed pidi andma tühi auto, ta pidi ülesse jääma ja tunnistaja juhitud auto läbi laskma ning seejärel sõitmist jätkama, kaks autot poleks sõites teineteisest mööda mahtunud. Kohus leiab, et peale liiklusõnnetust antud esimest hageja seletuskirja tuleb lugeda õigeks, sest see on antud vahetult peale õnnetuse toimumist, hageja hilisemad selgitused võivad tugineda ajendist, et temaga sõlmitud tööleping öeldi ülesse ning hageja on seda kohtus vaidlustanud ning taotleb ka tööandjalt hüvitise väljamõistmist. Võrreldes mõlema õnnetuses osalenud autojuhi seletusi, ei saanud tööandjal tekkida kahtlust selles, kes põhjustas liiklusõnnetuse (* samuti pole ka kohtul sellest kahtlust). Hageja väide selle kohta, et teda sunniti sellist kirjaliku seletust andma, dikteeriti seletuskirja ja kästi lisada seletusse kahju hüvitamise nõusolek, ei ole mitte millegagi tõendatud ning ümber lükatud tunnistaja Ülo Mänd ütlustega (tl 81). Juhul, kui hageja oleks 23.03.2011. a ilmutanud auto juhtimisel vajalikku hoolsust ning täitnud tööandja juhist, mille kohaselt oli tuhamäelt alla laskuval kallurijuhil kohustus nn kitsastes kohtades lasta läbi mäkke tõusvad kallurid (* hageja kinnitas kohtuistungil, et talle on selline korraldus teada, tl 26 p), ei oleks kokkupõrget ning seeläbi ka tööandjale kahju tekkinud. Asja materjalide kohaselt (tl 57-74) on tööandja korraldanud hagejale väljaõppe tööks ning andnud juhiseid töökorralduseks. Asja materjalidest nähtub, et poolte vahel sõlmitud töölepingu (tl 29-32) p 3.3 järgi sätestatakse töötaja tööülesannete kirjeldus ametijuhendis. Autojuhi ametijuhendi (tl 34-36) p 3.9 järgi oli töötaja kohustuseks mh kasutama tööülesannete täitmisel õigeid ja ohutuid töövõtteid. Poolte vahel sõlmitud täieliku individuaalse materiaalse vastutuse lepingu (tl 3739) p 2.1.1 ja 2.1.8 kohaselt kohustus töötaja tööandjale kuuluva vara korrasoleku tagamiseks mitte tekitama ja/või põhjustama varale kahju ja rakendama abinõusid varale kahju tekkimise vältimiseks ning täitma tööandja juhendeid, eeskirju ja korraldusi vara kasutamise ja valdamise suhtes.