2-11-38492/5 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

8.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded ning edastada kohtumäärus Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja avaldus 16.08.2011 esitas OÜ PE avalduse pankroti algatamiseks ja pankroti välja kuulutamiseks. 06.09.2011.a. määrusega algatas kohus OÜ PE pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Maire Arm’i. Ajutise halduri aruanne Pankrotiavalduse kohaselt asutati OÜ PE 2006. aastal eesmärgiga pakkuda noortele erinevaid klubiüritusi ning firmadele kliendiüritusi suvepäevade näol. Pidusid korraldati nii Tartu ööklubis I kui ka Tallinna ööklubis HM kõrghetkel korraldati 1-2 üritust kuus. Kui majandus langes, muutusid ka tarbijate eelistused ja vähenes ööklubide külastatavus ja omanikud pöörasid suuremat rõhku klubiürituste asemel firmaürituste, suvepäevade ja sünnipäevade korraldamisele. Mida rohkem olukord majanduses langes, seda vähem korraldati firmaüritusi ja sünnipäevi. Negatiivse majandusliku fooni taustal püüdis OÜ PE juhatus ettevõtte tegevust restruktureerida, kuid antud tegevus ei andnud loodetud tulemust ja ettevõtte juhtkond oli sunnitud esitama pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt puuduvad ettevõttel võlgnikud kui varad, mille arvelt saaks võlgnevusi tasuda. Avalduse kohaselt on ainsateks võlausaldajateks Swedbank Liising AS ja Maksu- ja Tolliamet, kelle nõuded kokku moodustavad 7 312,33 eurot. Võlgnevus AS-i Swedbank Liising ees tekkis sõiduki liisinglepingust, mida võlgnik makseraskuste ilmnemisel soovis liisinguandjale tagastada, kuid liisinguandja ei olnud nõus sõidukit tagasi võtma, vaid soovitas leida uus liisingu ülevõtja. Huviliste puudumisel jäeti sõiduk esialgu võlgniku valdusesse, kuid võeti poole aasta möödudes Inkasso poolt ära. Võlgniku esindaja kinnituse kohaselt põhikohaga töötajad võlgnikul puudusid, kuna OÜ-ga PE seotud isikud said tasu vastavalt projektidele töövõtulepingute alusel. Võlgnik nõustub, et on muutunud maksejõuetuks ning maksejõuetus ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust seisundist ajutine. Võlgniku esindaja täiendava selgituse kohaselt tekkisid esimesed märgid püsivast maksejõuetusest 2009 aastal seoses klubiürituste külastatavuse vähenemisega. Kuna vähenes ka kliendiürituste korraldamise arv ja avanes võimalus teha üritust Venemaal, proovis juhtkond sedagi võimalust, mis aga vähese rahvusvahelise kogemuse ja osaliselt ka keele eripära tõttu muutus kokkuvõttes kulukaks õppetunniks, kus loodetud kasum hoopis saamata jäi. Võlgniku viimane majandusaasta aastaaruanne on esitatud 2009 aasta eest, millest nähtuvalt oli äriühingu kahjumiks 27 000 krooni. Võlgniku selgitust arvesse võttes ja dokumentidega tutvudes võib teha järelduse, et püsiv maksejõuetus kujunes välja 2010 aastaks.

Ajutise halduri ettekande koostamise aja seisuga on võlgnikul teadaolevaid kohustusi kokku 9 647,14 eurot. Maksu- ja Tolliameti 19.09.2011.a. vastuse kohaselt on OÜ PE maksude ja maksete võlg seisuga 19.09.2011.a. kokku 3 761,00 eurot. Kohustus Swedbank Liising AS-i ees 31.12.2010.a. seisuga on summas 5 886,14 eurot. Ajutise halduri ettekande koostamise aja seisuga võlgnikul igasugune vara puudub. Maanteeameti 21. septembri 2011.a. vastuse kohaselt PEOÜ nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid ega väikelaevu liiklusregistris registreeritud ei ole ja viimase kolme aasta jooksul ei ole olnud. Äriregistri teabesüsteemi andmetel OÜ-l PE osalus teistes äriühingutes puudub. Elektroonilise kinnistusraamatu andmete kohaselt võlgniku nimele kinnisasju registreeritud ei ole. Pangakontode ülevaatamise juures ebaharilikke või tavapärasest majandustegevusest kõrvale kalduvaid ülekandeid ei ilmnenud. Ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval juhul mingit selget tehingut või tehingute loetelu mis oleksid kindlasti tagasivõidetavad. Kokkuvõttes on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus kujunes välja 2010 aastaks. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku püüdlused müüki elavdada ja uusi projekte otsida tegevuse jätkamise eesmärgil võimaldavad anda hinnangu, et äriühingu tegevuse jätkamise ja olukorra stabiliseerumise lootus oli juhatusel olemas, kuid olukorda arvestades tundub, et pankrotiavaldus on sisse antud hilinemisega, sest viimane aastaaruanne on esitatud 2009 majandusaasta eest ja informatsioon ning ülevaade ettevõtte edaspidise tegevuse kohta puudub. Juhtimisviga ajutise menetluse raames esile tuua ei ole võimalik. Kuna võlgnikul puudub vara menetluse jätkamiseks ja tagasivõitmise võimalusi ei ole, leiab ajutine haldur, et pankroti väljakuulutamine ei ole põhjendatud ning menetlus tuleks lõpetada raugemisega. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval juhul mingit selget tehingut või tehingute loetelu mis oleksid kindlasti tagasivõidetavad. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku kohustuste suuruseks 9 647,14 eurot ja igasugune vara puudub, seega on võlgnik maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur leiab, et hetkel puudub võlgnikul arvestatav vara, mille arvelt oleks võimalik peale pankroti väljakuulutamist rahuldada võlausaldajate nõudeid. Seega puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras 03.10.2011 määrusega OÜ PE pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul OÜ PE pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu.

Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 712,50 eurot 7,5 töötunni eest ning vajalike kulutuste katteks 160 eurot (lisandub käibemaks), kokku koos käibemaksuga 904,50 eurot. Haldur palub tasu välja mõista riigilt ning ülejäänud osa võlgnikult. Ajutine haldur palub kanda ajutise halduri tasu ja kulutused Advokaadibüroo Kraavi ja Partnerid arvelduskontole . Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ning riigilt tuleb välja mõista ajutise halduri tasu summas 397 eurot. Ülejäänud summa, ajutise halduri tasu 315,50 eurot ning vajalike kulutuste katteks 160 eurot (lisandub käibemaks), tuleb välja mõista Advokaadibüroo Kraavi ja Partnerid kasuks võlgnikult OÜ-lt PE. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule juhatuse endisele liikmele AP (isikukood XXX).