Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

1 (7)

2-08-88176

2-08-88176 siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. - Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Käesolev määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Pankrotimenetluse kulud

2-08-88176 PankrS § 153 lg.1 p.2. esitatud tunnustatud nõuete rahuldamiseks väljamakseid ei tehtud. III rahuldamisjärgus väljamakseid ei tehtud. Haldur leiab, et võimalused pankrotivara täiendavaks moodustamiseks on ammendatud. Lõpparuande koostamise kuupäevaks Alar Jaanson’i (pankrotis) pankrotimenetluses on müüdud kõik võlgnikule kuulunud vara, müümata pankrotivara ei ole ja puuduvad andmed teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Pankrotimenetluse käigus oli pankrotihalduri tegevus seotud võlgniku vara müügiga ja võlgniku tehingute uurimisega võimalike tagasivõitmise tehingute ja nende võimaluste analüüsimisega ja menetlustoimingute nõuete kaitsmise koosoleku korraldamine, jaotusettepaneku koostamine ja suhtlemine võlausaldajatega ja võlgnikuga. Vara müügiga seonduvalt viidi läbi enampakkumised seaduses ettenähtud korras ja enampakkumise hinnad kooskõlastati pankrotitoimkonnaga. Vara müük kestis ca. 1,8 aastat, millega kaasnesid vara haldamisega seotud kulud, elekter, pankrotimenetluse büroo kulud 2009.aastal ja transpordikulud. Menetluse käigus hagisid esitatud ei ole, kuna perspektiivsed hagi esitamise alused puudusid, haldur ei kavatse ka edaspidi hagisid esitada. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks võlgniku ebaõnnestunud ettevõtjana tegevust, võlgnik võttis enda nimel kohustusi, mida hilisemalt seoses OÜ Estera Baltic pankrotistumisega tuli võlgnikul isiklikult täita. Selgituseks võlgnik oli OÜ Estera Baltic juhatuse liige ja ainuomanik, OÜ Estera Baltic suhtes välja kuulutatud pankrot 16.12.2008.a, millega kaasnesid kohustused käenduslepingutest tulenevalt, lisaks oli võlgnik laenanud võlausaldajatelt raha OÜ Estera Baltic väljatoomiseks majandusraskustest, pankrotiga seonduvat raha enam tagasi ei saadud, kuid kohustusi tuli täita. Pankrotihaldur on seisukohal, et antud juhul puuduvad halduril piisavad alused väita, et võlgniku käitumises esineks kuriteotunnustega tegu seoses laenude võtmisega. Pankrotihaldur palub lõpetada Alar Jaanson’i (pankrotis) pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega, vabastada pankrotihaldur tema kohustustest ning otsustada Alar Jaansoni võlgadest vabastamise menetluse algatamine. Haldur palub kinnitada pankrotihalduri tehtud vajalikud kulud ning määrata pankrotihalduri lõpliku tasu suurus. Menetluse käik 27.03.2009.a. on Alar Jaanson (pankrotis) esitanud Pärnu Maakohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. Oma avalduses kinnitas Alar Jaanson, et talle pole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Sellega seoses märgib haldur lõpparuande kinnitamise taotluses, et on nõus enda usaldusisikuks määramisega. 07.02.2011.a võlausaldajate üldkoosolekul võlausaldaja AS Swedbank leidis, et juhul, kui kohus peab põhjendatuks kohustustest vabastamise menetluse algatamise, on ta nõus R. Piirla nimetamisega võlgniku usaldusisikuks (üldkoosoleku protokoll on kohtule esitatud 30.03.2011.a). Kohus informeeris 30.03.2011.a ja 02.06.2011.a kirjadega võlausaldajaid ka Alar Jaanson’i avaldusest kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja võimalusest PankrS § 171 lg 1 teise lause kohaselt esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite. 5 võlausaldajat 15-st on esitanud A. Jaanson’i kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Võlausaldaja I.R. 28.06.2011.a avalduses on viidanud, et Alar Jaanson’il on veel võlausaldajaid, kes ei ole pankrotimenetluses nõuet esitanud s.o. R.T., E.T., U.V. ja J.V. Samuti, 4 (7)

2-08-88176 et Alar Jaanson laenas paljudelt raha, aga tagasi ei maksnud, ainult lubas. Samuti lubas võlgnik tagatiseks elamu, kuid kuna laenu oli kähku vaja pidi vormistamine jääma hiljemaks, korduvalt lubas igasuguseid variante ja väitis, et on ainukesena talle võlgu, aga tegelikult oli võlausaldajaid rohkem. I.R. on kategooriliselt vastu võlgadest vabastamisele. Võlausaldaja OÜ Wenkaru 15.06.2011.a kirjalikus vastuväites leidis, et Alar Jaanson on kahtlustatav maksualase kuriteo toimepanemises (kriminaalasi nr 06930000057), mille menetlus on pooleli Pärnu Maakohtus, samuti esitas A. Jaanson pahatahtliku hagi OÜ Wenkaru vastu (ts.asi nr 2-08-14570) eesmärgiga takistada OÜ Wenkaru poolt alustatud täitemenetluse läbiviimist, millega takistas võlgnik enne pankrotimenetluse algatamist tahtlikult võlausaldaja nõude rahuldamist. Võlausaldaja M.K. ei ole vastuväiteid põhjendanud. Võlausaldaja J.K. märkis, et võlgnik tasus viimati osa võlast 2007 aastal ja hiljem lubas võlgnevuse tasuda, kuid lõpuks ei vastanud ka kõnedele. Võlausaldaja K.K`i väitel Alar Jaanson võlga tagasi ei maksnud, kuigi tal olid selleks võimalused. 13.07.2011.a teatas pankrotihaldur vastuseks kohtu järelpärimisele, et OÜ Wenkaru poolt viidatud maksualase kuriteoga seotud kriminaalasjas nr. 1-08-7666 on 29.04.2010.a. määrusega menetlus Alar Jaanson suhtes lõpetatud. Haldurile oli teada ka kriminaalasi nr.07267001129 (KarS §201 lg.1 tunnustel), mille kohta on prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 22.03.2011.a., andmed edasikaebamise kohta halduril puuduvad. Kõigis eelmärgitud kriminaalasjades süüdimõistvat otsust teadaolevalt tehtud ei ole. I.R.’i avalduses märgitu osas esitas haldur järelpärimise võlgnikule, kes oma kirjalikus vastuses kinnitas kohustusi R.T.’ile summas 50 000.-krooni ja E.T.’le summas 25000.-krooni (nimetatud isikud ise nõudeavaldusi pankrotimenetluses esitanud ei ole). Varade ja võlgade nimekirjas pole Alar Jaanson nimetatud isikuid ära märkinud, põhjendades seda sellega, et on tarvitanud kangeid rahusteid ja seepärast on jätnud isikud märkimata. Pankrotiseaduse § 171 lg.2 p.5 kohaselt võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi, sellisel juhul kohus ei algata kohustustest vabastamise menetlust. Antud olukorras, jätab pankrotihaldur kohtu otsustada ja hinnata võlgniku käitumist (tahtlust selles osas), kas esineb alus jätta algatamata võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Muude isikute osas võlgnik eitab laenukohustuste olemasolu. 04.08.2011.a avalduses võlgnik Alar Jaanson tunnistas kohtule, et inimliku eksimuse tõttu on unustanud esitada andmed võlausaldajate R.T. (võlg 50 000 EEK) ja E.T. (võlg 25 000.- EEK) kohta, sest on haige ja kipub asju unustama. Võlgnik kinnitab, et U.V.’le ja J.V.’le ta midagi võlgu ei ole, esitades kohtule nende isikute allkirjastatud kinnitused. Kohtu seisukoht Pankrotimenetluse lõpetamine. Kohus, tutvunud pankrotihalduri ettepanekuga ja uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega vastavalt PankrS § 163 on põhjendatud. Halduri poolt esitatud lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotihaldur vabastada tema ülesannetest. Vastavalt PankrS § 163 lg.4 märkida määruses, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata ja Ametlikes Teadaannetes avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta. Kohus ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku ebaõnnestunud tegevus ettevõtjana, kus võlgnik võttis endale kohustusi, mida hilisemalt seoses OÜ Estera Baltic pankrotiga tuli võlgnikul seoses käenduskohustusega isiklikult täita. 5 (7)

2-08-88176 Pankrotihalduri poolt tehtud vajalikud kulud on kokku summas 1187.84 eurot s.o. menetluse büroo kulud 2009-2010.a., elekter, vara haldamiskulud, transpordikulud, riigilõivud, teadaannete avaldamise kulud ja panga ülekannete kulud. Tegemist on vajalike ja põhjendatud kuludega, mis tuleb kohtu poolt kinnitada. Masskohusena on tasutud maamaks 9,24 eurot. Samuti on tasutud ajutise halduri tasu 843.63 eurot. Pankrotihalduri tasu nõue summas 11 440.18 eurot (lisandub sotsiaalmaks 3775.26 eurot) on põhjendatud ja halduri aruandest nähtuvalt halduri tegevuse mahtu arvestades tegelikkusele vastav. Tasu määr vastab PankrS § 651 sätestatule. Pankrotivaralt suurusega 115 040.97 eurot (64 001- 128 000) on halduri tasu alammäär 7861 eurot + 7% halduri tasu pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt s.o. 3573 eurot.

kohus võib võlgniku kohustusest vabastamise menetluse jätta

1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380 – 381.1 nimetatud kuriteo toimepanemises, 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist v. pärast seda andnud tahtlikult v. raske hooletusega ebaõigeid v. ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi v. muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsuselt v. sihtasutuselt v. vältida maksude maksmist, 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist otsustanud võlgniku kohustusest vabastada v. jätnud võlgniku avalduse kohustusest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on toime pannud pankrotikuriteo, 4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist v. pärast seda tahtlikult v. raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muuhulgas vara raiskamist, 5) võlgnik on tahtlikult v. raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid v. mittetäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute , võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult v. raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. Pärnu Maakohtu määrusega 29.04.2010.a. on Alar Jaanson`i suhtes kriminaalmenetlus KarS § 386 lg.1 (alates 15.03.2007.a. KarS § 389.1 lg.1) järgi lõpetatud. Prokuratuuri loal on lõpetatud 22.03.2011.a. määrusega kriminaalmenetlus kriminaalasjas 07267001129 KarS §201 lg.1 järgi Alar Jaanson`i suhtes. Seega võlgnik ei ole süüdi mõistetud PankrS § 171 lg.2 p.1 sätestatud kuritegudes ja võlausaldaja OÜ Wenkaru vastuväited selles osas ei ole põhjendatud. Kohus ei ole tuvastanud, et võlgnik Alar Jaanson on OÜ Wenkaru vastu esitanud pahatahtliku hagi (tsiv. asi 2-07-22305), millega on takistanud tahtlikult võlausaldaja nõude rahuldamist. Antud asjaolud ei ole tõendatud. 6 (7)

2-08-88176 Kohus ei ole ka tuvastanud, et võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist v. pärast seda tahtlikult v. raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist v. vara raisanud. J.K. (K.) vastuväites toodud asjaolud, et võlgnik maksis viimati võlast osa 2007 aastal ja vaatamata korduvatele lubadustele ei ole midagi rohkem tasunud ja lõpuks ei vastanud ka kõnedele , ei anna alust jätta võlgniku kohustusest vabastamise menetlus algatamata. Samuti K.K.`i väited, et Alar Jaanson võlga tagasi ei maksnud , kuigi võimalused tal selleks olid ja I.R.i väited, et võlgnik lubas võlgnevust tasuda ja anda tagatiseks kinnistu ning kinnitas , et teisi võlausaldajaid ei ole. Kohustusest vabastamise menetluse saab jätta PankrS § 171 lg.2 p.4 järgi algatamata, kui võlgnik on tahtlikult v. raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Selle kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud. Võlausaldaja M.K. ei ole vastuväiteid üldse põhjendanud. Asjas on tõendamist leidnud , et võlgnik on jätnud pankrotimenetluses kohtule esitama andmed kahe võlausaldaja kohta. Võlgnik ise tunnistab, et on jätnud esitama andmed võlausaldajate R.T.`i (nõue 3195.58 eurot) ja E.T. (nõue 1597.79 eurot) kohta inimlikust eksimusest, need isikud ei pöördunud ka ise kohtu poole ja kuna ta on haige inimene siis kipub asju unustama. Kohus ei ole tuvastanud, et võlgnik jättis andmed esitamata tahtlikult v. raske hooletuse tõttu. VÕS § 104 lg.1 järgi seaduses v. lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuste rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. VÕS § 104 lg.2 järgi süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Lg.3 järgi hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Lg.4 järgi raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Lg.5 järgi tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel v. lõpetamisel. Seda, et Alar Jaanson jättis 2 võlausaldajat pankrotimenetluses nimetamata tahtlikult soovides õigusvastast tagajärge, ei ole kohtus tõendamist leidnud. Kohus leiab, et kuna pankrotimenetluses on nõuete kogusumma väga suur s.o. 1 068 767.08 eurot ning võlausaldajaid on palju ja võlgnik on jätnud kohtule esitamata kahe võlausaldaja andmed, kelle nõuded ei ole suured ( kokku 4793.37 eurot) võrreldes nõuete kogusummaga ja kes ise ei ole samuti pankrotimenetluses nõudeavaldust esitanud ning võlgniku tervisliku seisundit ,siis ei saa seda käsitleda raske hooletusena s.o. käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmisena. Kohus leiab, et tegemist on küll hooletusega s.o. käibes vajaliku hoole järgimata jätmisega, kuid see ei ole aluseks kohustusest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Antud võlausaldajate õigused ei ole ka rikutud, kuna nad ise ei ole oma nõuet pankrotimenetluses üldse esitanud. Võlgnik kohtule esitanud avalduses on põhjendanud 2 võlausaldaja kohta andmete esitamata jätmist oma tervisliku seisundiga. Kohus on krim.asjas 1-08-7666 29.04.2010.a. määrusega lõpetanud krim. menetluse, kuid pannud isikule kohustuse 6 kuu jooksul hüvitada krim. menetluse kuluna 1937 krooni ja maksta riigituludesse 50 000 krooni. Seoses sellega, et Alar Jaanson`il on olnud haiguse näol kaalukas takistus kohustuse mittetähtaegseks täitmiseks on kohus nimetatud tähtaega kahel korral määrusega pikendanud s.o. kuni 31.12.2011.a. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Seega kohus algatab võlgniku kohustusest vabastamise menetluse. PankrS § 172 lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Võlausaldajate üldkoosolek nõustus sellega, kui usaldusisikuks nimetatakse pankrotihaldur Raivo Piirla. Seega kohus nimetab Alar Jaanson`i usaldusisikuks võlgadest vabastamise menetluses Raivo Piirla.

Ivika Sillaots Kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.