2-11-13300/8 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

5.Kõik menetluskulud jätta ÜK kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid T OÜ ja ÜK 23.01.2010.a töövõtulepingu Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist toetuse saamiseks. Töövõtja täitis oma lepingulised kohustused ning kostjale eraldati 854 840 krooni toetust. Töövõtja tasu oli 10 % toetuse summast ehk 85 585 krooni. Kuna kostja loobus vabatahtlikult toetusest, siis nõuab töövõtja 50 % lepingujärgsest tasust ehk 42 742 krooni. Kostja raha tasunud ei ole. Lepingu punktist 3.6 tulenevalt on töövõtjal õigus nõuda viivist 0,05 % päevas. 22.03.2011.a seisuga võlgneb kostja viivist 31 eurot. T OÜ loovutas 02.09.2010.a nõude kostja vastu hagejale. Hageja nõuab kostjalt põhivõla summas 319,55 euro ja viivise tasumist. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 319,55 eurot, viivise 22.03.2011.a seisuga 31 eurot ja viivise 0,05 % päevas alates 23.03.2011.a kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. ÜK renoveerimistööde konkursi võitnud ehitusettevõttel tekkisid majanduslikud raskused, mistõttu ehitusettevõtte peatas projekti elluviimise. Jõelähtme vald ei soovinud ehitust toetada. Kuna kostja ei loobunud toetusest vabatahtlikult, siis puudub hagejal õigus tasu nõuda. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on T OÜ ja ÜK sõlminud 22.01.2010.a töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus T OÜ valmistama kostjale taotlustoimiku Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist toetuse saamiseks. Lepingu p 2.1 järgi on tööde lõppresultaadiks töövõtja poolt tellijale ettevalmistatud ja kokkupandud dokumentatsioon ehk taotlustoimik. Tulenevalt lepingu p 3.1 on tasu 10 % toetuseks taotletavast summast. Vaidlus puudub selles, et 02.09.2010.a loovutas T OÜ oma nõude kostja vastu hagejale. Hageja ja kostja ei vaidle selle üle, et T OÜ on taotlustoimiku koostanud ja esitanud selle Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile. Samuti puudub vaidlus selles, et kostjale määrati toetus summas 854 840 krooni.

Kohtu hinnangul ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust asjaolul, kas kostja loobus toetusest vabatahtlikult või mitte. Tulenevalt lepingu p 2.1 on tasu maksmise eelduseks taotlustoimiku koostamine. See on töövõtja poolt tehtud ning sellest tulenevalt on tal ka õigus saada tasu. Ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Tulenevalt VÕS § 637 lg 3 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Lepingu p 3.3 sätestab, et kui taotleja loobub vabatahtlikult toetuse taotlemisest peale töövõtja poolt taotlustoimiku koostamist või peale teostatud tööde esitamist Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile, kohustub taotleja tasuma töövõtjale 50 % punktis 3.1 nimetatud summast. Seda punkti ei saa aga kohtu hinnangul tõlgendada nii, et kui kostja ei loobu taotlusest vabatahtlikult, siis ei ole töövõtjal üldse õigust tasu saada. Kohus nõustub hageja esindaja poolt 29.09.2011.a istungil esitatud tõlgendusega, et lepingu p 3.3 reguleerib olukorda, kus taotlusest loobutakse peale taotlustoimiku koostamist ja enne positiivse otsuse tegemist. Kohtu hinnangul ei saa pärast taotluse rahuldamist taotlemisest loobuda. Siis saab loobuda määratud toetusest. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 319,55 eurot. Tulenevalt lepingu p 3.6 peab kostja tasuma maksmisega viivitamisel viivist 0,05 % päevas. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 22.03.2011.a seisuga 31 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 0,05 % põhivõlalt (s.o 319,55 eurolt) päevas alates 23.03.2011.a kuni põhivõla tasumiseni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.