Võlaõigus › Muud

1(6)

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses. Riigilõivu ei tasuta menetlusabi taotluselt. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks võu kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu on esitanud 19.01.2010.a hagiavalduse kostjate Nurmus Grupp OÜ ja osaühing Marga Roosikasvatus vastu, milles palub tunnistada kehtetuks kostjate vahel 04.02.2009.a sõlmitud kinnistute registriosa nr. 37535, 603335, 603435, 22873235 müügileping ning tuvastada kostja II nõusoleku andmise kohustus nimetatud kinnistute omandiõiguse tagasi andmise ning omanikuna kostja I sissekandmiseks. Hagiavalduse kohaselt Nurmus Grupp OÜ ja osaühing Marga Roosikasvatus vahel sõlmitud 04.02.2009.a müügileping kahjustab hageja kui sissenõudja huvisid, tehing oli tehtud teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks ning tehingu teine pool teadis või pidi teadma sissenõudja huvide kahjustamisest. Kinnistute võõrandamise tehing oli tehtud kolm kuud enne s.o. 04.02.2009.a. kostja Nurmus Grupp OÜ arvete arestimist maksuhalduri poolt (12.05.2009.a.). Kostja Nurmus Grupp OÜ ei ole täitnud oma maksukohustusi summas 1 055 184.77 krooni hageja eest, sest tema varadest ei piisa hageja nõude rahuldamiseks. Kinnistute müügilepingu alusel ei ole osaühing Marga Roosikasvatus tasunud kostjale Nurmus Grupp OÜ müügilepingus märgitud kinnistute müügihinda, kuid samal ajal on kinnistud Nurmus Grupp OÜ omandist välja läinud. Kuna OÜ Nurmus Grupp muutus päras kinnistute võõrandamistehingut sisuliselt varatuks, siis ei ole sissenõudja nõuete rahuldamine võimalik. Vaidlustatud tehingu puhul on tegemist lähikondsete isikutega, mistõttu kostja II oli teadlik kostja I ähvardavast maksejõuetusest ja oli teadlik võlausaldaja huvide kahjustamisest. Kuna kostjate vaheline tehing tuleb tunnistada kehtetuks, siis kaasneb kostja II kohustus müügilepingu eseme omandi tagasikandmiseks ja kinnisomandi tagasikandmiseks tuleb kanda kinnistusraamatusse endine omanik kostja I. Seoses kostja osaühing Marga Roosikasvatus 23.02.2010.a ühinemisega osaühinguga Elikante, kostja osaühing Marga Roosikasvatus oli kustutud äriregistrist ning vaidlusaluste kinnistute omanikuks sai osaühing Elikante, siis peab tagastama kinnisomandi ja andma nõusoleku kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks osaühing Elikante. 20.01.2010.a Viru Maakohtu määrusega hagi tagamisena seati kinnistusraamatusse kostja osaühing Marga Roosikasvatus omandis olevatele kinnistutele registriosa nr. 37535, 603335, 603435, 22873235 hageja kasuks käsutamise keelumärge. 17.06.2011.a Viru Maakohtu määrusega senine kostja osaühing Marga Roosikasvatus oli asendatud uue kostjaga osaühing Elikante seoses OÜ Marga Roosikasvatus (ühendatav ühing) ja OÜ Elikante (ühendav ühing) ühinemisega. Kostja Nurmus Grupp OÜ hagi ei tunnista. Kostja OÜ Elikante oma seisukohti esitanud ei ole.

2(6)

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et 04.02.2009.a. notariaalse müügilepinguga võõrandas OÜ Nurmus Grupp 1 470 750 krooni eest kinnistu XXX, registriosa nr 37535, aadressiga XXX, registriosa nr 603335, aadressiga XXX; kinnistu XXX, registriosa nr 603435, aadressiga XXX küla ja kinnistu registriosaga nr 2287235, aadressiga XXX. Müügilepingu p. 3.3. järgi kohustus ostja müüjale tasuma müügihinna hiljemalt 06.04.2009.a. (t.l. 33-42). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lõike 1 kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (tagasivõitmine). TMS § 187 lõike 2 järgi võib sissenõudja tagasivõtmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. TMS § 188 lg 1 alusel tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Pooled ei vaidle, et maksukorralduse seaduse (MKS) § 129 alusel kohustas maksuhaldur tasuma OÜ-t Nurmus Grupp maksuvõlga 10 päeva jooksul korralduse saamise päevast arvates tehes 16.04.2009.a. korralduse nr 13-11/2655 maksuvõla tasumiseks summas 211 230 krooni (t.l. 1719) ning 27.08.2009.a. korralduse nr 13-11/12967 summas 691 918 krooni (t.l. 20-22). Pooled ei vaidle, et kostja OÜ Nurmus Grupp korraldusi maksuvõla tasumiseks ei täitnud. Kuna OÜ Nurmus Grupp ei tasunud maksuhalduri poolt korraldustega nõutud maksesummasid, alustas maksuhaldur MKS § 130 lg 1 alusel võla sundkorras sissenõudmist. 12.05.2009.a. koostas maksuhaldur korraldused, millega kohustas Eestis asuvaid krediidiasutusi arestima maksukohustuslase olemasolevad pangakontod võlasumma ulatuses (t.l. 23-28). Pooled ei vaidle, et seoses maksuhalduri poolt läbi viidud täitetoimingutega ei õnnestunud OÜ Nurmus Grupp maksuvõlga sisse nõuda ning hageja MKS § 130 lg 2 alusel pöördus kohtuäituri poole edastades 02.10.2009.a. täitmisavaldusega nr 13-5/1437-1 OÜ-le Nurmus Grupp 16.04.2009.a. tehtud korralduse nr 13-11/2655 summas 211 230 krooni ning 27.08.2009.a. tehtud korralduse summas 691 918 krooni (t.l. 29-31). Vaidlust ei ole, et kohtutäitur Andrei Krek alustas maksuhalduri avalduse alusel täitemenetluse ning avas maksuhalduri korralduste alusel täitetoimikud nr 066/2009/3552 ning 066/2009/3525. Pooled ei vaidle, et täituri poolt sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud hageja nõude rahuldamist. Vaidlust ei ole, et OÜ Nurmus Grupp poolt registripidajale esitatud 2007.a. majandusaasta aruande kohaselt omas OÜ Nurmus Grupp materiaalset põhivara bilansilise väärtusega 14 246 581 krooni (t.l. 63). Pooled ei vaidle, et maksuhaldur on 16.12.2009.a. koostanud OÜ-le Nurmus Grupp korralduse nr 13-7/117-2 teabe ja dokumentide saamiseks (t.l. 43-48), millega kohustati OÜ Nurmus Grupp esitama dokumente äriühingu varalise seisukorra kohta ning esitama 01.10.2008.a.-14.12.2009.a. pangakontode väljavõtted. Vaidlust ei ole, et seisuga 14.01.2010.a. on OÜ Nurmus Grupp maksuvõlg 1 055 184.77 krooni, millest põhivõlg on 911 256.80 krooni ja intressivõlg 143 927.97 krooni (t.l. 16). Hageja on veenvalt põhjendanud, et sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud rahuldamist ja sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni, sest OÜ Nurmus Grupp 3(6)

pangakontod on arestitud ja nendel puudub raha; avalike registrite andmete kohaselt puudub OÜ-l Nurmus Grupp likviidne vara, mille arvel võiksid maksunõuded olla rahuldatud; viimane OÜ Nurmus Grupp käibedeklaratsioon, mis viitab juriidilise isiku tegevusele, on esitatud 2009.a. augustikuu eest; viimane tulu- ja sotsiaalmaksude, kohustusliku kogumispensioni- ja töötuskindlustusmaksete deklaratsioon on esitatud 2009.a. novembrikuu eest (t.l. 49-52). Hageja on veenvalt põhistanud, et vaidlustatava tehinguga kahjustati sissenõudja huve, kuna tehinguga läks OÜ Nurmus Grupp omandist välja kinnisvara. Kuna teist vara OÜ-l Nurmus Grupp ei ole, siis tehingu tagajärjel muutus OÜ Nurmus Grupp täiesti varatuks. Kinnisvara olemasolu OÜ-l Nurmus Grupp oli ainuke garantii sissenõudjale, et tema nõuded kasvõi osaliselt rahuldatakse olemasoleva kinnisvara arvelt. Kuna OÜ Nurmus Grupp muutus pärast kinnistute võõrandamistehingut sisuliselt varatuks, siis ei ole sissenõudja nõuete rahuldamine võimalik. Makseraskustes oleva äriühingu vara müük enampakkumiseta ja bilansil oleva kinnisvara võõrandamine kahjustasid sissenõudja huvisid, kuna selle tagajärjel ei ole sissenõudja poolt algatatud sundtäitmist võimalik lõpule viia. OÜ Nurmus Grupp ja osaühing Marga Roosikasvatus vahel lepingu sõlmimise momendiks oli OÜ Nurmus Grupp makseraskustes. Tehingu tegemise hetkeks 04.02.2009.a. moodustas OÜ Nurmus Grupp maksuvõlg 195 089.25 krooni ning tehingu tagajärjel muutus sissenõudja nõuete rahuldamine oluliselt raskemaks või koguni võimatuks, sest ilma müügilepinguta oleks hagejal olnud võimalik läbi vara müügi täitemenetluses maksuvõlga kustutada. Pooled ei vaidle, et OÜ Marga Roosikasvatus on OÜ-le Nurmus Grupp kandnud müügilepingu 04.02.2009.a. alusel 176 500 krooni, mis on 1 294 250 krooni võrra vähem kui lepingus märgitud (t.l. 119-129). Vaidlust ei ole, et ajavahemikul 13.02.2009.a.-06.04.2009.a. toimus OÜ Nurmus Grupp kontole raha laekumine OÜ Marga Roosikasvatus poolt summas 515 000 krooni selgitusega „laen“. Hageja leiab, et kui eeldada, et Marga Roosikasvatus OÜ ülekanded selgitusega „laen“ on kaudselt või otseselt seotud kinnistute eest müügihinna tasumisega, moodustaks lepingus märgitust ostuhinna vahe 780 750 krooni. OÜ Nurmus Grupp endise juhatuse liikme Hillar Kalda poolt 25.05.2011.a. Põhja maksu- ja tollikeskusele antud selgituste kohaselt müügihinna tasumist ei ole juhatuse liige kontrollinud (t.l. 130-133). Seega arvestades OÜ Nurmus Grupp majanduslikku seisu müügilepingu sõlmimise ajal ja osaühing Marga Roosikasvatus poolt ostuhinna täielikku mittetasumist, kandis OÜ Nurmus Grupp tehinguga kahju. TMS § 188 lg 2 kohaselt eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Vaidlust ei ole, et kinnistute võõrandamise tehing tehti 04.02.2009.a., ehk kolm kuud enne 12.09.2009.a. OÜ Nurmus Grupp arvete arestimist. Seega on tõendatud, et TMS § 188 lg 2 järgi eeldus, et osaühing Marga Roosikasvatus teadis või vähemalt pidi teadma, et müügilepinguga kahjustab võlausaldaja huvisid. Kuna tuvastatud on, et OÜ Nurmus Grupp ei saanud osaühingult Marga Roosikasvatus kokkulepitud hinda müügilepingute alusel, siis on kahjustatud sissenõudja huve, sest tehinguga läks OÜ Nurmus Grupp omandist välja suure väärtusega kinnisvara. Hageja on veenvalt põhistanud, et vaidlustatav tehing oli tehtud teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks. Äriregistri andmete (t.l. 56-62) kohaselt on ajavahemiku 23.12.2003.a.01.01.2008.a. OÜ Nurmus Grupp osanikuks OÜ Elikante, kus juhatuse liikmeteks Rein Kilk, Meelis Virro ning Andres Kilk, ja osanik Rein Kilk. Perioodil 01.01.2008.a.-29.06.2009.a. OÜ Nurmus Grupp osanikuks on AS Pere Leib, kus aktsionärideks Vambola Raig ning Neeme Raig.

4(6)

OÜ Pere Leib nõukogu liikmeteks on Anne Vainikko, Kaie Raig ning Neeme Raig. Kinnistute ostja OÜ Marga Roosikasvatus juhatuse liikmeks on Sander Kilk, nõukogu esimees Rein Kilk, nõukogu liikmed Meelis Virro ja Andres Kilk, osanikuks OÜ Elikante. Maksuhaldur on tuvastanud, et alates 01.01.2008.a. OÜ Nurmus Grupp uueks omanikuks on OÜ Pere Leib omanik Rein Kilgi äi Neeme Raig ja viimase vend Vambola Raig (t.l. 53-55). Pankrotiseaduse (PankrS) § 117 lg 2 p 5 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku lähikondseks füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine majanduslik huvi. PankrS § 117 lg 3 lubab kohtul lugeda võlgniku lähikondseks ka seaduses otse nimetamata võlgnikule lähedase isiku. Põhjendatud arvata, et osaühingu Marga Roosikasvatuse ja OÜ Nurmus Grupp on lepingu sõlminud lähikondsetena, sest müügilepingu sõlmimise ajaks oli OÜ Nurmus Gruppi majanduslik tegevus Rein Kilgi kontrolli all, kuna äriregistri andmete kohaselt OÜ Marga Roosikasvatus omanikeringi kuulub Rein Kilk ja tema poeg Sander Kilk, kes on juriidilise isiku juhatuse liige. Hageja on veenvalt põhjendanud, et OÜ-l Nurmus Grupp ja osaühingul Marga Roosikasvatus oli ühine majanduslik huvi, ühed ja samad isikud teostasid äriühingute majandustegevuse kontrolli, mistõttu on põhjust eeldada, et nad olid kursis teise äriühingu majandusliku olukorraga. Kostjad ei ole vaidlustanud, et nad ei ole lähikondsed või et neil ei oleks olnud ühine majanduslik huvi tehingu müügilepingu sõlmimise ajal. Veenvalt on hageja poolt põhistatud, et kuna OÜ Nurmus Grupp deklareeritud kohustused olid müügilepingu sõlmimise ajaks täitmata ning osaühing Marga Roosikasvatus oli teadlik OÜ Nurmus Gruppi ähvardavast maksejõuetusest, siis on põhjendatud arvata, et osaühing Marga Roosikasvatus oli teadlik võlausaldaja huvide kahjustamisest. Arvesse võttes, et hageja huve kahjustatava tehingu teine pool on OÜ Nurmus Grupp lähikondne, siis kehtib eeldus, et OÜ Marga Roosikasvatus teadis ja pidi teadma, et müügilepingu sõlmimine kahjustab teise võlausaldaja huvisid. Kui tehingu teinud teisele poolele on teada, et võlgnik ei ole eeldatavalt võimeline täitma oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise hetkel, teab ta ka seda, et tehing võib kahjustada tulevaste võlausaldajate huve. Lähtudes eeltoodust tuleb tunnistada kehtetuks Nurmus Grupp OÜ (registrikood 10884939) ja osaühing Marga Roosikasvatus (registrikood 10051702) vahel 04.02.2009.a sõlmitud müügileping Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna Jõgeva Kinnistusjaoskonna kinnistusraamatus registriosa number 603335, 603435, 2287235 ja 37535 all registreeritud kinnitute suhtes. TMS § 195 lg 1 järgi kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. TMS § 195 eesmärgiks on taastada lepingueelset olukorda ning tagastada võlgniku vara, mis on läinud tema omandist välja tagasivõidetava tehingu abil. Müügilepingu kehtetuks tunnistamisega kaasneb seega OÜ Elikante kohustus müügilepingu eseme omand tagasi kanda. Kinnisomandi tagasikandmiseks tuleb kanda kinnistusraamatusse endine omanik OÜ Nurmus Grupp. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 järgi kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 62 lg 1 kohaselt kinnistusraamatu kanne tehakse, sealhulgas muudetakse või kustutakse kinnistamisavalduse alusel. Kinnistamisavaldus on ühepoolne avaldus, milles on väljendatud soov teha kanne kinnistusraamatusse. AÕS § 62 lg 2 kohaselt jõustunud kohtuotsuse või –määruse alusel tehakse kinnistusraamatu kanne jõustunud

5(6)

kohtulahendi ärakirja alusel. Kinnistusraamatuseaduse § 34-1 lg 1 sätestab, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõige 7 sätestab, et puudutatud isiku nõusolek ei ole nõutav, kui kande tegemist taotletakse jõustunud kohtuotsuse- või määruse või kohtutäituri avalduse alusel. Kohus tuvastas, et 06.11.2009.a osaühing Marga Roosikasvatus ja osaühing Elikante vahel on sõlmitud ühinemisleping (t.l. 134). Ühendatav osaühing Marga Roosikasvatus ühines osaühinguga Elikante. Äriseadustiku (ÄS) § 391 lg 4 kohaselt ühinemisel läheb ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. Seega osaühingule Elikante on üle läinud osaühing Marga Roosikasvatus vara ja kohustused. See on tõendatud hageja nõue, et kostjal OÜ Elikante kui osaühing Marga Roosikasvatus õigusjärglasel on kohustus tagasi anda kinnistute omand kostjale OÜ Nurmus Grupp ning kinnistusraamatu kande muutmiseks tuleb tuvastada osaühing Marga Rooskiasvatuse õigusjärglase OÜ Elikante nõusolek OÜ Nurmus Grupp omanikuna kandmiseks kinnistusraamatusse kinnistute registriosadesse nr 37535, 603335, 603435 ja 2287235. Kohus ei hinda tõenditena ajalehtede Maaleht ja Äripäev artikleid internetist, sest nendel ei ole asja lahendamisel tähtsust pealegi kostjad ei ole vaidlustanud, et neil oleks olnud ühine majanduslik huvi tehingu sõlmimise ajal. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis jäävad menetluskulud 50 % ulatuses Nurmus Grupp OÜ kanda ja 50 % ulatuses osaühing Elikante kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.