Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli mõjuvast st põhjusest. Kajale tuleb lisada tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuva lisada kõik

4 nõuetele vastav vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 39 kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 12.09.2011 esitas OÜ ICE Credit Solutions Viru Maakohtusse hagi T S`i vastu võlgnevuse ja viivise, kokku 1699.18 euro nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Kostja tellis OÜ Brenda Trade interneti kauplusest www.hansapost.ee kaupa, milleks oli motoroller Fredo 1. Tellimuses märkis kostja tellitava kauba nimetuse, oma ees- ja perekonnanime, isikukoodi, kontaktaadressi, telefoni numbri ja e-posti aadressi. Kostja soovis kauba ostmiseks järelmaksu. OÜ Brenda Trade järelmaksu pakkuja oli hageja (OÜ ICE Credit Solutions), kellele edastati andmed ja ostetava kauba väärtus ning kellel on OÜ-ga Brenda Trade sõlmitud faktooringuleping. Hageja ja kostja vahel sõlmitud järelmaksuleping on oma olemuselt laenuleping. Tellimistingimuste kohaselt lisandub järelmaksuga tellimisel kauba hinnale täiendav intress, mis on 2,67% iga järelmaksu perioodi kuu kohta. Vastavalt faktooringulepingule edastati hageja koostatud maksegraafik kostjale koos kaubaga ning selle kättesaamist kinnitas kostja oma allkirjaga Eesti Post postkontoris, kus tuvastati kostja isik tema isikut tõendava dokumendi alusel. Peale järelmaksulepingu sõlmimist on kostja tasunud 40.51 eurot. Kuna kostja ei täitnud lepinguga võetud kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja talle kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja tasumata järelmakseid kokku summas 849.62 eurot ja intresse summas 104.98 eurot. Nimetatud summa ulatuses on kostja saanud kaupa nende eest tasumata. Intresse on arvestatud vastavalt üldtingimustele 2,67% iga järelmaksu perioodi kuu kohta alates kauba väljastamisest kuni lepingu ennetähtaegse lõpetamiseni 14.10.2008. Samuti nõuab hageja kostjalt vastavalt tellimistingimustele maksmisega viivitamisest tulenevalt viivistasu 0,5% nõuetekohaselt tasumata summalt kalendripäevas. Hagiavalduses on hageja esitatud viivisnõudeks 744.58 eurot. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-dele 256, 76 lg 1, 82 lg 2, 100, 101 lg 1 ja 6 ja § 113 ning ka § 397 lg 1 sätetele ning taotleb kostjalt kokku summa 1699.18 eurot väljamõistmist ja menetluskulude hüvitamist. Hagi tõendamiseks on lisatud hagiavaldusele kirjalikud tõendid: ärakirjad kostjaga sõlmitud lepingust ja maksegraafikust, üldtingimused; ärakirjad kostjale väljastatud võlateatisest, teatisest lepingu ülesütlemise kohta ning hagihoiatusest; samuti maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta, esindaja volikiri ja menetluskulude nimekiri. II Kostja vastuväited

Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus tagaseljaotsus, jaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid kostja elukoha aadressile (xxxx) ja kohustas kostjat hagiavalduses toodud nõudele kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Hagimaterjalid on kostja isiklikult vastu võtnud 22.09.2011. Seega oli kostjal kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks 12.10.2011. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 256 kohaselt kohustub faktooringulepinguga üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvelt krediiti, nõuet faktooringu jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tasumata järelmaksuga ostetud kauba eest ettenähtud maksed. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Kostjalt kuulub seega hageja

kasuks kokku väljamõistmisele summas 1699.18 eurot, sellest 849.62 eurot moodustab põhivõlgnevus, 104.98 eurot – intressivõlgnevus ja 744.58 eurot – viivisvõlgnevus.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri, mille kohaselt moodustavad kulud kokku summa 479.33 eurot, sellest 191.73 eurot moodustab vastavalt Riigilõivuseadusele ettenähtud määras hagi esitamisel tasutud riigilõiv ning 287.60 eurot moodustab hageja kantud õigusabikulu. TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtuotsus jõustus 18.

Irma Külavee Tea Toming

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.