Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

tekiks võlgniku jooksvast majanduskäibest vahendeid olemasolevate kohustuste täitmiseks mõistliku aja jooksul. Haldur peab tõenäoliseks, et võlgnik suudab olemasolevad kohustused täita majandustegevusega jätkamise abil. Haldur palub määrata tasuks 2 400 eurot, millele lisandub käibemaks 480 eurot tasumisega Advokaadibüroo Sirel & Partnerid kasuks. Haldur on töötanud täiendavalt 8 tundi tunnitasumääraga 96 eurot tund. 22.09.2011 esitas võlausaldaja vastuväited halduri aruandele. Võlgnik ei ole esitanud registripidajale 2010a majandusaasta aruannet, mistõttu ei saa hinnata ka bilanssi. Paberile võib kirjutada mida iganes. Bilansi tõesust on võimalik hinnata ainult järjepidevuses eelnevate aastate majandusnäitajatega. Seetõttu ei ole võimalik väita, et bilanss kajastaks tegelikku majandusseisu. Võlgniku väidetav ettemaks Venemaale 14 000 eurot olevat tehtud 2008 aastal, kuid see ei kajastu 2009a majandusaasta aruandes. Tegemist on olematu nõudega. Samuti ei ole reaalne, et see kohustus täidetakse. Ebareaalne on küttepuude müügi kasum. Haldurile on võlgnik esitanud dokumendid üksnes marginaalse küttekoguse soetamise eest. Haldur on jätnud arvestamata, et võlausaldaja on 13.05.2011 üürilepingu üles öelnud. Võlgnik ei ole lepingu objekti üle andnud ja jätkab kasutuseeliste tarbimist, mille eest võlgneb võlausaldajale täiendavalt 4 000 eurot. Võlgnik kasutab parklateenuse osutamisel tööjõudu, milleks vajab vähemalt 5 töötajat. Tõenäoline on see, et võlgnik hoiab kõrvale maksude tasumisest. Maksevõime kordaja 1,17 on mitterahuldav. Võlausaldaja palub esitada temale täiendavaid dokumente ning kaaluda halduri vabastamist. Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde. Haldur jäi oma aruande juurde ja selgitas, et tal on võlatunnistus/garantii 14 000 euro osas, küttepuude müügi kohta on sõlmitud lepingud. Kui arvestada võlausaldaja nõuet võlgniku vastu koos kõrvalnõuetega, on võlgniku maksevõime napilt mitterahuldav, kui arvestada ainult põhivõlga, siis on see rahuldav. Haldur täpsustas, et õige halduri tasu on 2 649,60 eurot. Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu ja väitis, et autoparkla ei tööta. Võlgnik palus arvestada investeeringuid autopesulasse. Kohtu seisukoht Pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 1 kohaselt „võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu.“ Sama paragrahvi 2. lõike 1. punkti järgi „võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul.“ Võlausaldaja nõue tuleneb 07.05.2009 mitteeluruumi üürilepingust, mille sõlmimist ei ole võlgnik vaidlustanud (t lk 10-19). Võlausaldaja on üürilepingu 13.05.2011 üles öelnud (t lk 7980). Võlgnik on jätnud võlausaldaja poolt esitatud arved tasumata, ka selles puudub vaidlus (t lk 20-38). Võlgniku vastuväide arvete tasumata jätmise kohta seisneb selles, et võlgnik ei saanud vara sihtotstarbeliselt kasutada, sest üüriobjektil puudus kasutusluba. Samas nähtub lepingust, et pooled on kokku leppinud just kasutusloata objekti üürimise ning seega oli kasutusloa puudumine võlgnikule teada. Sellise objekti kasutamise eest kohustus võlgnik tasuma üüri ja kommunaalkulusid. Antud võlgniku vastuväide ei muuda võlausaldaja nõuet ebaselgeks pankrotiseaduse tähenduses. Võimaliku kahju hüvitamise ja tasaarvelduse kohta ei saa kohus midagi märkida, sest tasaarveldusavaldust ei ole võlausaldajale tehtud ning see väide jääb seetõttu paljasõnaliseks. Seetõttu ei saa kohus arvestada võlgniku väidet autopesulasse tehtud investeeringute arvestamisega (t lk 63-75). Kohus leiab, et võlausaldaja nõue on selge ning see on PankrS § 10 lg 2 p 1 järgi põhistatud.

Võlausaldaja pankrotihoiatuses märgitud nõuet ei ole võlgnik seni rahuldanud. Vastavalt PankrS § 1 lg 2 ja 3 „võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.“ Seega tuleb maksejõuetuse hindamisel tuvastada, kas võlgnik suudab rahuldada võlausaldaja nõudeid. Eitava vastuse korral tuleb täiendavalt vastata küsimusele, kas suutmatus võlausaldaja nõudeid rahuldada on ajutine või mitte (§ 1 lg 2). Vaid alalise maksejõuetuse korral tuleb pankrot välja kuulutada. Sõltumata võlausaldaja nõudest tuleb pankrot välja kuulutada siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund on alaline (§ 1 lg 3). Esmalt hindab kohus, kas võlgnik on suuteline rahuldama võlausaldaja nõudeid. 14.03.2011 pankrotihoiatuses märgitud nõue on 15 221,48 eurot (t lk 40-42). Kuivõrd pankrotiseadus seab võlausaldaja nõude sõltuvusse pankrotihoiatusest (PankrS § 10 lg 1 ja lg 2 p 1), lähtub kohus võlausaldaja nõudest, mis on esitatud pankrotihoiatuses. Pankrotihoiatusest väljuvaid võlausaldaja nõudeid saab kohus arvestada võlgnike üldiste kohustuste kontekstis PankrS § 1 lg 3 järgi. Võlgnik on esitanud tõendid, et sellest nõudest on tasutud 409,80 eurot (t lk 91, 26, 29, 31). 14.12.2010 maksekorraldus 29571,20 krooni tasumise (t lk 92) ja 07.01.2011 maksekorraldus 331,58 euro tasumise kohta (t lk 93) võlausaldaja käesolevat nõuet ei puuduta, kuna maksekorralduses viidatud arved ei ole pankrotihoiatuse esitamise ajendiks. Seega on võlausaldaja nõue (15 221,48 – 409,80) 14 811,68 eurot. Haldur leiab, et võlgnikul on vara 24 714 euro ulatuses. Raha on võlgnikul 2 182 eurot, varusid 495 eurot, nõudeid on 22 037 eurot ja materiaalset põhivara 35 812 eurot, mida haldur ei pea põhjendatuks ja arvesse ei võta. Nõuetest 22 037 eurot moodustab suurema osa 20.05.2008 OOO A A S direktor IS võlatunnistus summas 14 000 eurot. Võlausaldaja ei pea võlgniku bilanssi usaldusväärseks. Peamine vaidlus on 14 000 euro võlatunnistuse arvestamise üle. Seega peab kohus sellele võlatunnistusele andma hinnangu, ka seda pidada usaldusväärseks võlgniku vara hindamisel või mitte. Haldur on 14 000 euro suurust võlgniku nõuet arvestanud võlgniku varana, kuna halduri valduses on vastav võlatunnistus/garantiikiri. Kohtule on halduri positsioon mõistetav, võlgnik on haldurile dokumendi nõude kohta esitanud ning haldur on seda arvestanud. Võlausaldaja on aga selle dokumendi suhtes tõstatanud probleemi ning kohus selle lahendab. Kohus ei arvesta võlatunnistust/garantiikirja võlgniku vara hulka, kuna peab seda ebausaldusväärseks tõendiks. Esmalt puudub kohtul võimalus kontrollida avalike registrite kaudu, kas võlatunnistuses/garantiikirjas märgitud juriidiline ja füüsiline isik tegelikult eksisteerivad. Antud tõend on seega kontrollimatu. Kuigi reeglina ei oleks põhjust esitatud tõendites sh välisriikide isikuid puudutavates tõendites kahelda, on selle põhjuse tekitanud võlgniku enda käitumine – antud ettemaks ei kajastu võlgniku 2009a majandusaasta aruandes (t lk 181-195). Samuti ei ärata kohtus usaldusväärsust võlgniku majandusseisu raamatupidamislik kajastamine – esitamata 2010a majandusaasta aruanne, raamatupidamisbilansi koostamine menetluse ajal (t lk 85), raamatupidamisdokumentide haldurile esitamine alles pärast halduri esialgse aruande esitamist (t lk 162). Seetõttu leiab kohus, et 14 000 eurost nõuet tulenevalt 20.05.2008 võlatunnistusest/garantiikirjast ei tule võlgniku vara hulka arvestada. Kohus leiab, et võlgnikul on vara 10 714 eurot. Võlausaldaja nõue ületab võlgniku vara. Võlgnik on esitanud lepingu puidu tarnimiseks Ukrainasse, kuid kohus ei saa seda võtta arvesse

võlgniku varana. Tegemist on tulevikku suunatud kokkuleppega, mis jõustub alles arve või lisade esitamisega kauba nimetuse, koguse, hinna, tarne ja aja kohta (p 2.3) (t lk 94-100). Lepingu näol on tegemist võlgniku võetud kohustuse ja omandatud õigusega, mitte käesoleval hetkel reaalselt hinnatava varaga. Pankrs § 31 lg 1 kohaselt „kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.“ Kuivõrd võlgnik ei suuda rahuldada käesoleva võlausaldaja nõuet, puudub vajadus analüüsida maksevõime kontekstis ka võlgniku ülejäänud kohustusi. Haldur on võlgniku maksevõimet hinnanud võimalikult positiivselt. Kohus nõustub halduri põhimõttelise seisukohaga, mille järgi tuleks kaaluda alati lahendust, mis võimaldaks ettevõtjatel majandustegevust jätkata. Selline võimalikkus esineb aga siis, kui võlgniku maksevõime näitaja on väga lähedal ebarahuldavale. Kuivõrd kohus aga arvas võlgniku varast maha 14 000 eurot, sellist kaalumise kohta enam ei eksisteeri ning võlgnikku tuleb pidada alaliselt maksevõimetuks ning pankrot välja kuulutada. Võlgnikule on menetluse jooksul olnud piisavalt võimalusi oma võlgnevuse likvideerimiseks. 31.05.2011 eelistungil arutasid pooled võimalikku kompromissi, mille järgi võtaks võlausaldaja avalduse tagasi, kui võlgnik tasub 50% võlgnevusest. Võlgnik vajas järgmise päeva õhtuni aega kompromissi sõlmimiseks. Kohtule kompromissi siiani laekunud ei ole. Kohus leiab, et võlausaldaja pakkumine 31.05.2011 eelistungil oli mõistlik. Võlgniku käitumine võla mittetasumisel näitab kohtu hinnangul seda, et võlgnikul puudub vara, millest võlausaldaja nõue rahuldada. Seetõttu leiab kohus, et võlgniku maksevõimetus on alalise iseloomuga. Võlgniku lepinguid puidutarnimiseks võib vaadelda kui võimalust maksejõuetusest väljatulekuks, seda pidas võimalikuks ka haldur. Samas ei ole see piisav pankroti välja kuulutamata jätmiseks. Võlgniku tegelik käitumine võlausaldaja nõude tegelikul täitmisel näitab, et tema prognoosid kohustuse täitmiseks ei pruugi olla reaalsed. Pankrotimenetluse käigus ei ole välistatud võlgniku majandustegevuse jätkamine ja võlgniku saneerimine. Kohus leiab, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ning see suutmatus on alalise iseloomuga. Kohus rahuldab võlausaldaja pankrotiavalduse ja kuulutab võlgniku pankroti välja. Võlgnik esitas pärast kohtuistungit taotluse mitte avaldada võlgniku lepinguid võlausaldajale. See taotlus on aga lahenduse leidnud kohtuistungil, kus ajutine haldur lubas esitada kohtuistungi päeval võlgniku dokumendid võlausaldajale ja kohus seda võimaldas. Seetõttu on taotlus hilinenud ja põhjendamatu. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS § 31 lg-ga 6 vandeadvokaat Rajar Milleri. Kohtul puuduvad etteheited ajutise pankrotihalduri tegevusele. Erinev õiguslik seisukoht võlausaldajast ei anna alust halduri mittenimetamisele. Arvamuse kujundamises on menetlusosalised vabad ning arvamus ei ole etteheidetav. PankrS § 85 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandusvõi kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust.

Haldur ei ole käesoleval juhul taotlenud võlgnikult vande võtmist. Haldur ei ole hetkel üheselt tuvastanud rasket juhtimisviga või kuriteo tunnustega teo toimepanemist (t lk 153). Kohus asub seisukohale, et maksejõuetuse põhjus tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada, samuti vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Praegu peab kohus maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 23 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri arvestatud tunnitasu 96 eurot mahub tunnitasu piirmääradesse. Seetõttu on põhjendatud haldurile välja maksta 2 208 eurot, millele lisandub käibemaks 441,60 eurot, kokku 2 649,60 eurot. Antud menetluses on võlgnik haldurile esitanud pidevalt uusi dokumente, mis on suurendanud tavapärast töömahtu ning halduril on tulnud koostada aruanne kaks korda. Vastavalt halduri taotlusele ja tuginedes PankrS § 23 lg 6 mõistab kohus halduri tasu ja kulutused välja büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 määrab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.