Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

vara, millel oleks väärtust. Võlgnikul on kohustusi summas 34 870,12 eurot, sh kohustus Eesti Vabariigi ees Maksu-ja Tolliameti kaudu kogusummas 34 860,21 eurot ja kohustus AS SEB Pank ees summas 9,91 eurot. Arvestades väärtust omava vara puudumist ja kohustuste suurust, on üheselt mõistetav, et võlgniku vara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Ajutine haldur on tuvastanud, et esinevad rahaliste kohustuste täitmise tagasivõitmise võimalused võlgniku juhatuse liikme KS ja viimasele kuuluva äriühingu OÜ KK(endine ärinimi VIP K ) vastu. Rahalise kohustuse täitmise nõude aluseks võlgniku juhatuse liikme KSvastu on asjaolu, et KS kui võlgniku lähikondsele on tagasi makstud võlgnikul makseraskuste esinemise ajal laenu summas 342 000 krooni. Nimetatud tagasimakse toimus 25.12.2010. Kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis eeldab kõnesoleva tagasivõitmise võimaluse realiseerimine võlausaldajate poolt pankrotimenetluse finantseerimist. Seetõttu on antud nõude rahuldamise tõenäosus vähetõenäoline. Haldur leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Raske juhtimisvea või pankrotikuriteo toimepanemist ei ole tuvastatud. Ajutise halduri arvamuse kohaselt on võlgniku makseraskused alalise iseloomuga, puuduvad vahendid ja võimalused ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja saneerimiseks. Ajutine haldur palub määrata halduri tasuks 1 276,08 eurot, millele lisandub käibemaks. Halduri tunnitasu suurus on 77 eurot ning teatud toimingute puhul 51,13 eurot, haldur töötas 16,45 tundi. Haldur palub kulutuste katteks talle hüvitada 136,38 eurot. 21.09.2011 toimunud kohtuistungil leidis ajutine haldur, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks tuleks tasuda deposiit. Haldur palus pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) teha ettepanek deposiidi tasumiseks summas 3 500 eurot. 26.09.2011 määrusega määras kohus pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi suuruseks 3 500 eurot. Kohus tegi ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda deposiit 15 päeva jooksul ning esitada selleks tähtpäevaks kohtule maksekorraldus või andmed deposiidi kontrollimiseks. Määrus avaldati väljaanded Ametlikud Teadaanded 26.09.2011. Kohtul puuduvad andmed deposiidi tasumisest. Vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Kohtul puuduvad andmed kohtu deposiiti tasutava summa kohta. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara väärtuses 0 eurot ja kohustusi kogusummas 34 870,12 eurot, sh kohustus Eesti Vabariigi ees Maksu-ja Tolliamet kaudu summas 34 860,21 eurot ja kohustus AS SEB Pank ees summas 9,91 eurot. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei esine, mille realiseerimise tulemusel oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Olemasolevatel andmetel ei kata võlgniku vara pankrotimenetluse kulusid. Seega on haldur tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad reaalsed vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolud PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutine haldur ei ole tuvastanud rasket juhtimisviga ega pankrotikuriteo tunnuseid.

Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Ajutine haldur palub määrata töötasuks 1 276,08 eurot, millele lisandub 20% käibemaks summas 255,22 eurot. Võlgnik ei vaielnud ajutise halduri tasule vastu. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 16,45 tundi. Halduri tunnitasu määr on 77 eurot ning teatud toimingute puhul 51,13 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Seetõttu on põhjendatud haldurile välja maksta 1 276,08 eurot. Tasule lisandub käibemaks summas 255,22 eurot. Haldur palub välja mõista hüvitis vajalike kulutuste katteks summas 136,38 eurot. Kulud tulenevad bürookuludest. Kohus peab neid kulutusi vajalikeks ja põhjendatuks. Kohus mõistab haldurile välja kulutuste katteks 136,38 eurot. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale võlgniku seaduslikule esindajale. Antud sätte kohaselt tuleb dokumentatsioon anda OÜ VS seaduslikule esindajale KS.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.