Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Marget Henriksen
Otsuse avalikult teatavaks
13. oktoober 2011.a, kell 15.00, kohtukantselei kaudu
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-11-6454
Tsiviilasi
SKhagi OÜ K vastu töövaidluses
Asja läbivaatamine
05. oktoober 2011.a, avalikul kohtuistungil
Menetlusosalised ja nende
Hageja: SK(isikukood XXX elukoht XXX)
esindajad
Hageja esindaja: Sergei Postnikov (Negonovsky Law Office OÜ, Kopli 27, 10412 Tallinn) Kostja: OÜ K (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja esindaja: Vladimir Buldakov (Kentmanni 18-30, 10116 Tallinn)
(ükssada
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. TsMS § 472 lg 3 kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Asjaolud ja hageja nõue SK esitas töövaidluskomisjonile avalduse OÜ K vastu töölepingu TLS § 91 lg 2 p 2 alusel lõppenuks tunnistamise, hüvitise, saamata jäänud töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitise nõudes. Töövaidluskomisjon rahuldas 11.01.2011 otsusega töövaidlusasjas nr 9.4-2/2019-10 SK avalduse. OÜ K esitas 16.02.2011 kohtule taotluse töövaidluskomisjonis SK avalduse alusel lahendatud töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluses. Menetluse käik Kohus loeb kohtukutse 05.10.2011.a toimunud kohtuistungile kostja esindajale TsMS § 307 lg 1 alusel kätteantuks 31.05.2011.a. Kostja 05.10.2011.a toimunud kohtuistungile ei ilmunud ja mitteilmumise põhjustest kohut ei teavitanud. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja palus asjas teha tagaseljaotsuse. Kohtu põhjendused TsMS § 410 tulenevalt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu kohtuistungile. TsMS § 413 lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagi rahuldamine tähendab TsMS § 413 lg 1 tähenduses hagis esitatud nõuete rahuldamist. Hagiväliste taotluste rahuldamine ei ole tagaseljaotsuses võimalik. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 kohaselt teeb töölepingu alusel füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 28 lg 2 p 1 ja p 2 kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi ning maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 91 lg 2 p 2 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige
kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. TLS § 84 lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. TLS § 71 kohaselt töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. TLS § 100 lg 4 alusel kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus tunnistab SKja OÜ K vahel 04.01.2010.a sõlmitud tööleping lõppenuks TLS § 91 lg 2 p 2 alusel 24.05.2010.a ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 2010.a märtsi ja aprilli kuude eest igakuiselt 278.02 eurot (4 350.00 krooni) ja mai kuu eest 207.07 eurot (3 240.00 krooni), kasutamata puhkuse hüvitise 134.98 eurot (2 112.00 krooni) ning hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel 834.05 eurot (13 050.00 krooni). Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 144 lg-le 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja on esitanud ka menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuludeks on hageja lepingulise esindaja kulud 120.00 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja menetluskulud summas 120.00 eurot hageja kasuks.
Kohtunik Marget Henriksen
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.