Harju Maakohus
Kohtunik
Lukiina Vismann
Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
13.oktoober 2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Menetlusosalised ja nende esindajad
2-10-48563 IPAS-i pankrotiavaldus OÜ HG pankroti väljakuulutamiseks Võlausaldaja: IPAS (reg kood XXX asukoht XXX), Võlausdaldaja esindaja: Diana M Võlgnik: OÜ HG( reg kood XXX, XXX) Võlgniku juhatuse liige: OL, XXX Ajutine pankrotihaldur: Peeter Allikvere
Kohtuistungi toimumise aeg
11.08.2011
Kohtuistungil osalejad
Võlausaldaja esindaja Diana M Võlgniku juhatuse liige OL Ajutine pankrotihaldur Peeter Allikvere.
Tsiviilasi
Ajutise halduri sõnul on võlgnikul endiselt täitamata dokumentide üleandmise kohustus, võlgnik edastas istungieelsel päeval elektrooniliselt vaid pangakonto väljavõtte, 2009.a. majandusaasta aruande ja põhivarade nimekirja 2007.a. Ülejäänud dokumendid, sh 2010.a. bilanss, puuduvad. Võlgnik on oma kohustused oluliselt täitmata jätnud. Halduri hinnangul on võlgnik pahatahtlik, mistõttu teeb haldur kohtule taotluse trahvida võlgnikku 2000 euroga ja palub määrata uued tähtajad. Võlgniku esindaja sõnul kulub 2010-2011.a. aruannete tegemiseks raamatupidajal aega kuni 01.04.2011. Kohus määrab võlgnikule materjalide haldurile esitamise tähtajaks 01.04.2011 ja teatab, et määratud tähtajaks dokumentide esitamata jätmise korral rahuldab kohus halduri taotluse võlgnikule trahvi 2000 eurot määramiseks. Kohus lükkas istungi edasi, määrates uue istung ajaks 19.04.2011. 04.04.2011 määrusega määras kohus OÜ HG(pankrotis) juhatuse liikmele OLile (isikukood XXX) rahatrahv ́i summas 2000 eurot, kohustusega tasuda trahv hiljemalt 7 päeva jooksul määruse kättesaamisest ning kohustas OL esitama pankrotihaldurile vajaminevad dokumendid. 19.04.2011 toimunud kohtuistungil osalesid võlausaldaja esindaja DM, võlgniku juhatuse liige OL ja ajutine pankrotihaldur Peeter Allikvere, kes teatas kohtule, et võlgnik ei ole esitanud kassaraamatut. Võlgnik on 2009.a. võtnud raha suurtes kogustes. Ajutine haldur pole ikka veel saanud kõiki dokumente. Võlausaldaja esindaja palus kohtul istung edasi lükata, et ajutine haldur saaks vajalikud dokumendid ning palus võlgnikku trahvida. Võlgniku esindaja teatas, et on 01.04.11 saatnud kõik nõutud dokumendid, kassaraamatut küsis haldur alles täna. Ajutine haldur avaldas istungil seisukoha, et välja on selgitatud mitmed võlgniku tehingud, mis vajavad kontrollimist. Täpsustamist vajavad läti firmale üle kantud summad. Võlgnikul esitada kassaraamatud ja kõik tehingud, mis puudutavad firmat
Kohus määras võlgnikul esitada vajalikud materjalid haldurile 29.04.11, kohtule tuleb esitamisest teatada. Esitamata jätmise korral kohus rahuldab ajutise halduri ja võlausaldaja trahvitaotluse võlgnikule 2000 euro suuruse trahvi määramiseks. Võlgniku esindaja teatas istungil, et peab minema Venemaale haiglasse. Kohus määras ajutise halduri ja võlausaldaja taotlusel ning seoses võlgniku haigusega seotud protseduuridega väljaspool Eestit, uueks istungi aja 02.06.11 02.06.2011 toimunud kohtuistungil osalesid võlausaldaja esindaja DM, võlgniku juhatuse liige OL ja ajutine pankrotihaldur Peeter Allikvere, kes teatas, et sai eelmisel päeval võlgnikult toimiku, vastustega ainult halduri neljale küsimusele, võlgnik pole endiselt päringule täielikult vastanud. Kohus määras võlgnikule trahvimääruse tegemise ja uue istungi aja 11.08.2011. 03.06.2011 määrusega kohus määras OÜ HG(pankrotis) juhatuse liikmele OLile (isikukood XXX) rahatrahv ́i summas 2000 eurot, kohustusega tasuda rahatrahv hiljemalt 7 päeva jooksul määruse kättesaamisest ning kohustas OLit esitama pankrotihaldurile vajaminevad dokumendid. Võlgnik sai määruse kätte 11.06.2011. 11.08.2011 toimunud kohtuistungil osalesid võlausaldaja esindaja DM, võlgniku juhatuse liige OL ja ajutine pankrotihaldur Peeter Allikvere. Ajutine haldur esitas kohtule ajutise pankrotihalduri aruande koos lisadega. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik varatu, püsiv maksejõuetus tekkis hiljemalt 2009.a. I poolel. Võlgnik pole ikka veel esitanud haldurile piisavalt dokumente majandustegevuse kohta. Tuleks läbi
viia raamatupidamise erikontroll. Ajutine haldur palub kohtul lõpetada pankrotimenetlus raugemisega, kui keegi pankrotimenetlusest huvitatud isikutest pankrotimenetluse ja erikontrolli kulude katteks deposiiti 7000 eurot ei tasu. Võlausaldaja esindaja nõustus halduri poolt pankrotimenetluses tuvastatuga kuid leidis, 7000 eurot menetluskulu on ettenägematult suur. Varasemalt on deposiiti tasutud 32 000 krooni, so 2045,17 eurot. Ka menetluse kestel saab deposiiti määrata. Nii suure deposiidi summaga kahjustatakse võlausaldaja huve. Kohus leidis, et võlgnik peaks isiklike vahendite arvelt kandma ajutise halduri tasu ja kulud 951.65 eurot. Võlgniku esindaja ütles, et ei ole raamatupidajatelt pabereid kätte saanud, nõustus ajutise halduri järeldustega aruandes, kuid teatas, et ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 951.65 euro maksmiseks tal raha puudub. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande ajutise halduri kohustuste täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta, taotlusega lõpetada OÜ HG pankrotimenetlus raugemisega pankrotimenetluse kulude katteks vajaliku vara puudumise tõttu, otsustada osaühingu likvideerimine ja äriregistrist kustutamine ning ajutise halduri kohustustest vabastamine, määrata OÜ HG dokumentide hoidjaks juhatuse liige OL ning määrata ajutise halduri tasu ja hüvitis ajutise halduri arvamusele lisatud aruande kohaselt. Kohtule esitatud OÜ HG ajutise pankrotihalduri aruanne sisaldab järgmisi andmeid : I. Võlgniku üldandmed Äriühing kanti äriregistrisse 25.08.2005 ärinimega OÜ V , alates 08.05.2006.a. ärinimi OÜ HG. Osakapital 40 000 Eesti krooni, põhitegevusala - elamute ja mitteeluhoonete ehitus. Juhatuse liige alates 08.05.2008.a. OL. Osaühingu realiseerimise netkäive ja kasum (kahjum): 2006.majandusaastal käive 22.578.000.- krooni, kasum 1.949.000.- krooni; 2007.majandusaastal käive 86.816.000.krooni, kasum 1.026.000.- krooni; 2008.majandusaastal käive 4.394.000.- krooni, kahjum 658.000.- krooni; 2009.majandusaastal käive 3.290.000.- krooni, kasum 14.000.- krooni; 2010.a. käive 265.000.- krooni, kahjum 676.000.- krooni, omakapital bilansi kohaselt seisuga 31.12.2010.a. 1.345.000.- krooni. Raamatupidamise korraldamise eest vastutab juhatuse liige OL. II Esialgne hinnang majandusarvestusele Võlgnik on esitanud äriregistrile majandusaasta aruanded 2006.a. -2008.majandusaastate kohta. 2009.majandusaasta aruande ja seisuga 31.12.2010.a. kasumiaruande ja bilansi koostas ja esitas võlgnik ajutise halduri nõudel. Ajutise halduri hinnangul ei vasta 2010.a. bilanss, aga ka 2009.majandusaasta aruanne raamatupidamisseaduse ja hea raamatupidamistava nõuetele, kuna seal pole hinnatud varasid konservatiivsuse põhimõttest lähtuvalt, bilansist pole välja kantud kuludesse suures väärtuses debitoorseid nõuded, mistõttu aruanded ei kajasta õigesti ja õiglaselt võlgniku majanduslikku seisu. Ajutise halduri mitmetele bilansi kirjeid täpsustavatele päringutele (kohustuste, suuremate maksete jms. kohta) vastas võlgnik vaid osaliselt, suur osa sularahakulutusi, mis on kajastatud kassaraamatutes või mille kohta on tehtud sularaha kanded pangakontolt, on põhistamata ja ajutisele haldurile asjakohaseid kuludokumente ei esitatud. III Varad Võlgniku poolt koostatud 31.12.2010.a. bilansi kohaselt (väidetavalt kajastab ka praegust majandusseisu) on võlgnikul varasid 4.170.000.- krooni väärtuses, s.h. muud lühiajalised
nõuded summas 4.036.000.- krooni. Varade hariliku väärtuse hindamisel konservatiivsuse põhimõttest lähtuvalt, võttes aluseks ka võlgniku selgitused, on ajutine haldur seisukohal, et võlgnikul põhivarad puuduvad, käibevarad, mis koosnevad vaid nõuetest kolmandate isikute vastu, tuleb kogu mahus kanda bilansist välja kuludesse. Võlgniku enda kinnituse kohaselt on debitoorsete nõuetena käsitletavad vaid kaks nõuet: AS K vastu summas 2.737.000.- krooni, ja OÜ S vastu summas 1.299.000.- krooni. Võlgnik tunnistab, et nõue AS K vastu on vaieldav ja selle sisse nõudmiseks on esitatud aprillis 2008.a. vaid pankrotihoiatus, millele väidetav debitoorne võlgnik ei vastanud. Seejuures nõue muutus sissenõutavaks väidetavalt juba detsembris 2007.a., mistõttu pole välistatud nõude aegumine. Väidetav debitoorne võlgnik AS K on esitanud võlgniku vastu Pärnu maakohtule kolm maksekäsu kiirmenetluse avaldust nõudesummaga kokku 9 644,39 EUR. Nõude summas 1.299.536,47 krooni OÜ S vastu aluseks on 08.08.2008.a. sõlmitud kokkulepe, millega OÜ S tunnistab oma rahalist kohustust, mis omakorda tuleneb 30.06.2006.a. sõlmitud ja 16.08.2007.a. väidetavalt täidetud ehitustöövõtulepingu ( XXX, Pärnu, kortermaja ehitus) alusel saada olevast tasust ja laenulepingust. Kuna OÜ S oma kohustust pole täitnud, esitas võlgnik 09.07.2009.a. OÜ S suhtes pankrotiavalduse, mille suhtes pole kohus seisukohta võtnud eelkõige põhjusel, et OÜ S on läbi mitmete ühinemiste ümberkujundatud AS-ks Räga ( läbi OÜ FM ja FEAS). Võlgnik kinnitab, et hagimenetluseks nüüdse AS R vastu võimalused (eelkõige käibevahendid kohtukulude katteks), puuduvad, mistõttu hindab nõuet kui mittelikviidset. Eeltoodu alusel on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on varatu, nimetatud seisukohta kinnitab ka võlgnik oma seletustes ja avalduses kohtule. IV Võlad Ajutisele haldurile esitatud 31.12.2010 seisuga bilansi kohaselt on võlgnikul täitmata kohustusi summas 2.861.000.- krooni, seal hulgas lühiajalisi kohustusi summas 778.000.krooni. Lühiajaliste kohustustena on kirjeldatud muuhulgas võlad tarnijatele 512.000.krooni, lühiajalised laenud 246.000.- krooni. Võlgade bilansis kajastatud summa on tõenäoliselt tegelikest kohustustest väiksem ja võlausaldajate ring laiem kui võlgniku poolt esitatud tarnijate nimekiri. Nii on oma nõude esitanud ülalviidatud AS K summas 150.901,91 krooni/ 9 644,39 EUR, Harju Maakohtu 07.02.2011.a. otsusega on võlgnikult välja mõistetud AS Pristis kasuks 400.616,41 krooni/ 25 604,06 EUR, nõudest summas 1.103.154,30 krooni/ 70 504,41 EUR on teatanud võlausaldaja-avaldaja IPAS. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku bilansis kajastatud täitmata kohustused minimaalselt ja ainult põhikohustustena 2.861.000.- krooni/ 182 851,23 EUR. V Maksejõuetuse tekkimise põhjused ja aeg Võlgniku ettevõtte tegevus on lõpetatud 2009.aastal, võlgnik on varatu, täitmata kohustusi on vähemalt 182 000,00 EUR. Võlgnik on avalduses kohtule tunnistanud oma maksejõuetust ja palunud välja kuulutada pankrot, mistõttu võib lugeda võlgniku püsiva maksejõuetuse tuvastatuks ilma põhjalikuma majandusanalüüsita. Võlgniku ettevõte alustas tegevust 2006.aasta kevadel, tegevusalaks ehitustööde peatöövõtt. Tegemist oli ehitustöid korraldava ja tellijatega suhtleva ettevõttega, mistõttu töötajaid oli kuni 2, samuti puudus vajadus oluliste põhivarade järgi. Suurimad objektid oli korterelamu Pärnus XXX, mille ehituseks sõlmiti tellija OÜ-ga S töövõtuleping nr. PR-1 30.06.2006.a., lepingu hinnaks oli 11,5 miljonit krooni, teine suurem objekt oli Harjumaal XXX korter- ja galeriimajade ehitus, mille ehituseks sõlmiti tellija AS-ga K töövõtuleping 30.08.2006.a., lepinguhinnaga kokku 124,261 miljonit krooni (koos käibemaksuga). Pärnu ehitusobjekti lõpetamisel 2008 võttis tellija üle kolmanda isiku laenukohustuse ning kohustus maksma lisatööde eest objektil, kokku summas 1,3 miljonit krooni, kuid jättis kohustuse täitmata, mille tagajärjel tekkis võlgnikul nimetatud summa ulatuses kahjum.
Rae valla Peetri küla objektil anti tellijale AS K ehitustööd üle 2007.a. lõpus, samas viivitas tellija mitu kuud arvete tasumisega, millega tekkisid ehitajal hoonete halduskulud, samuti tehti väidetavalt lisatöid ca 1,0 miljoni krooni väärtuses. Lõplik AS K võlgnevus oli 2.594.480.- krooni. Võlgnik esitas AS-le K 01.04.2008.a. pankrotihoiatuse ja 05.01.2010.a. kirjaliku töövõtulepingu ülesütlemise avalduse koos nõudega võlgnevuse 5,8 miljonit krooni tasumiseks (s.h. 4,788 miljoni krooni eest tasu lisatööde eest). AS K jättis nõudekirja vastuseta, kuid võlgnik hagiavaldusega kohtusse ei pöördunud, sest keerulise ja kalli kohtuvaidlusega seotud kulude katteks enam raha ei jätkunud. Võlgnik hindab oma majandusseisu raskeks juba 2008.aastal. Maksejõuetuse tekkimise täpsemate asjaolude selgitamiseks on vajalik võlgniku majandusarvestuse ja raamatupidamisdokumentide põhjalikum kontroll erikontrolli vormis. Ajutine haldur saab teha järeldusi vaid väga puudulike ja esialgsete andmete alusel, eelkõige lähtudes võlgniku poolt esitatud majandusaasta aruannetest ja nende täpsustustest. Mitmeid andmeid pole võlgnik esitanud, s.h. andmed võlausaldajate kohta, kassast ja pangakontolt tehtud sularahamaksete jms. kohta. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku püsiv maksejõuetus tekkis hiljemalt 2009.majandusaasta algul, mil selgus ülalkäsitletud debitoorsete nõuete mittelaekumine. Kajastades hea raamatupidamistava nõuete vastaselt oma bilansis eelnimetatud debitoorseid nõudeid varana, vältis võlgnik äriühingu omakapitali negatiivseks muutmist juba 2009.aastal, sisuliselt hoidudes kõrvale kohustusest täiendada omakapitali, asuda ettevõtet likvideerima või esitada pankrotiavaldus. Alates 2008.aastast süvenenud majanduskriisi oludes ei suutnud võlgnik hankida uusi ehitustellimusi, mistõttu tegelikult oluline majandustegevus, seega ettevõtte tegevus lõppes 2008.aastal. Esialgsel hinnangul on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolud pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes: valesti valitud äriplaan, ebaadekvaatne reageerimine majandusolukorra muutustele, pädevusvead ehitusprojektide juhtimisel jms. Otseseid majanduskuriteo tunnustele viitavaid asjaolusid ajutine haldur temal olevatel puudulikel andmetel ei tuvastanud, samas vajavad täiendavat kontrolli ja analüüsi (võimalikult raamatupidamise erikontrolli vormis): 1) võlgniku tehingud firmaga ASLTD ja firmaga OOO ARS(ainuosanik), sellega võimalikult seotud maksed võlgniku pangakontole (ainuüksi 2009.aastal ca 5,4 miljonit rubla); 2) võlgniku tehingud lähikondse (ühine juhatuse liige ja osanik OL) OÜ-ga H (pankrotis), 03.09.2006.a. töövõtulepingu alusel OÜ-le H viimase poolt esitatud arvete alusel kokku summas 5,4 milj. krooni tehtud maksete põhjendatuse kontrollimiseks; 3) OLi poolt krediitkaardiga pangakontolt kokku summas 744.484.- krooni arvete tasumine või väljavõtt sularahas; päevarahadena või majanduskuludena sularahamaksed füüsilistele isikutele, s.h. O.L 2008.a. mais summas 114.349.- krooni, juunis 2009.a. päevaraha 32.009.- krooni, kokku summas 464.858.- krooni. Nimetatud sularahamaksete kohtas ei esitanud võlgnik, vaatamata kohtuistungil antud kohustusele ja ajutise halduri korduvale päringule, ühtegi kuludokumenti või põhjendust nimetatud kulude seotuse kohta ettevõtte majandustegevusega. 2009.aastal tehtud maksed majanduskulude ja töölähetuste kulude hüvitamiseks vajavad põhjalikumat kontrollimist juba põhjusel, et võlgniku enda kinnitusel 2009.majandusaastal ettevõttel majandustegevus sisuliselt puudus. Täiendavat analüüsi vajab ka võimaliku nõude esitamine AS Räga vastu ca 1,299 miljoni krooni/ 83 021,23 EUR-i nõudes. Majandustegevuse erikontrolli käigus tuleb selgitada välja ka võlgniku poolt tegelikku majanduslikku seisu (omakapitali suurust) mittekajastava bilansi koostamise asjaolud. On võimalik, et võlgniku tegevuses on ÄS § 180 lg.5-1 sätestatud (pankrotiavalduse esitamise) kohustuse rikkumise asjaolud, mis tooks kaasa vastutuse KarS § 385-1 alusel; KarS § 381-1 alusel karistatava (mittekohase raamatupidamise korraldamise ja andmete varjamise eest)
teo asjaolud; võlgniku vara, eelkõige sularaha võimaliku omastamise OL poolt ja sellest tulenev vastutus KarS § 201 järgi. Eeltoodu alusel on tuvastatud võlgniku püsiv maksejõuetus, samas võttes arvesse asjaolu, et võlgnikul pankrotimenetluse kulude katteks vajalik vara puudub, on kohtul alust lõpetada pankrotimenetlus raugemisega. Raugemise ärahoidmiseks ja pankroti väljakuulutamiseks on võlausaldajal, võlgnikul või kolmandal isikul õigus tasuda menetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Aruande kohaselt hindab ajutine haldur pankrotimenetluse kulude (s.h. võlgniku majandustegevuse erikontrolliga seotud kulud) summaks 5 000 eurot. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorras tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 30 lg 1 järgi, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Ajutise halduri hinangul tekkis võlgniku püsiv maksejõuetus hiljemalt 2009.majandusaasta algul. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks olid muud asjaolud pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Ajutine haldur on välja selgitanud, et põhivara võlgnikul puudub. Käibevarad, mis koosnevad vaid nõuetest kolmandate isikute vastu, tuleb kogu mahus kanda bilansist välja kuludesse, mistõttu ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on varatu. Nimetatud seisukohta kinnitab ka võlgnik oma seletustes ja avalduses kohtule. Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul täitmata kohustusi minimaalselt (ainult põhikohustustena) 2.861.000.- krooni/ 182 851,23 eurot. Ajutine haldur leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur ei näe antud olukorras võlgniku tegevuse jätkumise võimalusi ning tema hinnangul puudub ettevõttel võimalus senist majandustegevust jätkata. Võlgnik on maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti puuduvad võimalused vara tagasi võita. Ajutise halduri esialgsel hinnangul on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolud pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes: valesti valitud äriplaan, ebaadekvaatne reageerimine majandusolukorra muutustele, pädevusvead ehitusprojektide juhtimisel jms. Otseseid majanduskuriteo tunnustele viitavaid asjaolusid ajutine haldur temal olevatel puudulikel andmetel ei tuvastanud, samas tõdes haldur, et võlgniku tehingud vajavad täiendavat kontrolli ja analüüsi. Kohus nõustub ajutise halduri hinnanguga võlgniku maksejõuetuse alguse aja ja võlgniku maksejõuetuse väljakujunemise põhjuste osas. PankrS § 27 lg 5 järgi, vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alusel. PankrS § 29 lg 3 järgi ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva
paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Harju Maakohus määras 12.08.2011 määrusega kohtu deposiiti tasutava summa suuruseks 7000 eurot ja tasumise tähtajaks ning tegi OÜ HG pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda nimetatud summa kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks. Teade kohtumääruse kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.08.2011. Kohtu poolt määratud tähtajaks kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks ei laekunud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnikul puudub vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalus. OÜ HG pankrotimenetlusest huvitatud isikud kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks raha ei maksnud, mistõttu tuleb võlgniku pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. PankrS § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 4 järgi, kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Ajutine haldur palub kohtul määrata ajutise halduri tasuks 2137,50 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 705,38 eurot ja hüvitada ajutise halduri poolt oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalikud kulutused 153,90 eurot (koos käibemaksuga). Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse ja taotluse ajutise halduri tasu määramiseks 28,5 töötunni eest määras 75 eurot/tund, summas 2137,50 eurot, millest kuulub kinnipidamisele seadusega ettenähtud füüsilise isiku tulumaks ja lisandub sotsiaalmaks 705,38 eurot, kõik kokku 2842,88 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu taotlus on mõistlik ja ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskust arvesse võttes põhjendatud ning tuleb rahuldada. Ajutise halduri tasuks tuleb määrata 2137,50 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 705,38 eurot. Aruandest nähtuvalt on ajutine haldur teinud pankrotimenetluses halduri ülesannete täitmisel vajalikke kulutusi posti-. side-, telefoni-, interneti-, arvuti- ja transporditeenustele ning ruumide rendile, kokku summas 153,90 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus leiab, et ajutise halduri poolt oma ülesannete täitmiseks tehtud kulutused 153,90 eurot on mõistlikud, vajalikud ja põhjendatud ning tuleb hüvitada. Ajutise halduri tasu (2137,50 eurot), sotsiaalmaks (705,38 eurot) ja vajalike kulude hüvitis (153,90 eurot), kokku 2996,78 eurot, tuleb tasuda haldurit teenindavale OÜ Parasmäe büroole, so IPAS-i poolt 22.10.2010 kohtu deposiiti tasutud 32 000 krooni (2045,17 eurot) arvelt. Kohtute Raamatupidamiskeskusel välja maksta Peeter Allikvere ́t teenindavale OÜ Parasmäe büroole ajutise halduri tasu ja kulude katteks 2045,17 eurot 22.10.2010 IPAS-i
poolt kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja pankrotimenetluse (ts asi 2-10-48563) kulude katteks tasutud 2045,17 euro (32 000 krooni) arvelt. PankrS § 165 lg 3 järgi, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 29 lg 8 kohaselt, kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused Ajutisel pankrotihalduril tuleb likvideerida OÜ HG ja kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Pärast äriühingu kustutamist äriregistrist tuleb pankrotihaldur Peeter Allikvere vabastada OÜ HG ajutise pankrotihalduri kohustustest. Äriseadustiku § 58 lg 4 tulenevalt, kui kohus lõpetas juriidilise isiku pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, kantakse pärast juriidilisest isikust võlgniku registrist kustutamist tema dokumentide hoidjaks pankrotivõlgniku juhatuse liige, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale hoiule võlgniku seaduslikule esindajale. Kohus leiab, et võlgniku dokumendid tuleb anda OÜ HG juhatuse liikme OL ́i (XXX, eluk. XXX) vastutavale hoiule.
Lukiina Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.