Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

esitada 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 25,56 eurot. Asjaolud ja avaldus 13.06.2011. a esitas võlgnik avalduse ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt võlgnikul vara puudub ja kohustused moodustavad kokku 6 885 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 28.06.2011. a nimetas kohus ME’i ajutiseks pankrotihalduriks Svetlana Pildeni. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku kohustused moodustavad 7 532,96 eurot ja vara on 20,81 eurot. Võlgniku ainsaks sissetulekuks on igakuine 137,05 eurot, mida võlgnik saab alates 2009. a märtsist. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku makseraskused on tingitud 2008. aasta jaanuaris töökoha kaotamisest. Märtsis 2008 võttis võlgnik laenu summas 5112,93 eurot (80 000 krooni), lootes, et ta leiab uue töökoha. Võlgniku maksejõuetus on tekkinud liiga suure laenukohustuse võtmise tõttu, mida võlgniku reaalne varaline seis ei võimaldanud. Võlgnik ei arvestanud endale laenukohustusi võttes oma reaalset majanduslikku olukorda ega võimalusi laenude tagasimaksmiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid kurteo tunnustega teole. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 108 lg 2 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutise pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldaja, võlgnik ega kolmas isik oma nõusolekut avaldanud. PankrS § 169 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik esitas 13.06.2010. a avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtu hinnangul ei ole võimalik võlgniku suhtes algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kuna esineb PankrS § 171 lg 2 p 4 sätestatud alus kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlgnik taotles laenu auto ostmiseks (tl 34). Kohtuistungil kinnitas võlgnik, et tegelikkuses kasutas võlgnik raha reisimiseks ja raiskas ära. Kohtu hinnangul on võlgnik maksejõuetus olukorras raha raiskamisega kahjustanud võlausaldaja huve, mistõttu tuleb võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks jätta rahuldamata. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste katteks kokku 440 eurot. Kohus leiab, et tasunõue ja kulutused on põhjendatud. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel

algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgnikul on vara 20,81 eurot, seega kuulub riigi arvelt Svetlana Pildeni kasuks väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu 361,20 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ja tehtud vajalike kulutuste katteks 35,80 eurot. PankS § 23 lg 6 alusel kohus võib hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.