Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

XXX XXX) vastutavale hoiule.

I Võlgniku üldiseloomustus Äriregistrisse on OÜ EP kantud 12. märtsil 2002.a. registrikoodiga XXX. Osakapital on registri andmetel 40 000,00 krooni, mis alates asutamisest kuulub VP ́ile. Osalusi teistes äriühingutes OÜ EP ei oma. Alates asutamisest on võlgniku juhatuse liikmeks olnud VP (isikukood XXX). VP ́il kehtivad seosed teiste äriühingutega puuduvad. Töölepingud on võlgniku kinnitusel tänaseks lõpetatud ja kohustusi töötajate ees ei ole.

OÜ EP põhiliseks tegevusalaks on registris märgitud metalltoodete remont (EMTAK kood 331111). Täpsemalt on ettevõte tegelenud metallkonstruktsioonide valmistamisega ja laevakorpuste keevitustöödega. II Võlgniku teadaolevad varad Ajutine haldur , tutvunud võlgniku ja kolmandate isikute poolt esitatud andmetega, hindab OÜ EP varade väärtuseks 1 358,45 eurot. Raha ja pangakontod Võlgniku pangakontol on menetluse algatamisel rahalisi vahendeid kokku 1 193,74 eurot. AS Eesti Krediidipank andmetel on võlgniku rahalised vahendid broneeritud panga poolt teavituse teenustasu ja kontohaldustasu osas kokku summas 10,29 eurot, mistõttu reaalsed vabad rahalised vahendid võlgniku arveldusarvel moodustavad kokku 1 183,45 eurot. Võlgniku kinnitusel seisuga 03.08.2011.a. rahalised vahendid kassas puuduvad. Muu vara Võlgnikul puudub kinnistusraamatus, väärtpaberi- ja liiklusregistris registreeritav vara. Võlgniku juhatuse liikme käes hoiul on mõned tööriistad, millest osa ei ole töökorras. Võlgniku kinnitusel on olemas ostuhuviline, kes pakub vara eest 175,00 eurot. III Võlgniku teadaolevad kohustused OÜ E teadaolevad kohustused seisuga 03.08.2011.a. moodustavad võlgniku poolt esitatud ja ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku 103 060,85 eurot, sellest 1.) Laenukohustused Võlgnik kajastab bilansis seisuga 03.08.2011.a. laenukohustusi VP ees summas 2 926,14 eurot. Juhatuse liige VP on haldurit teavitanud, et on valmis oma nõuetest loobuma. 2.) Maksuvõlad Vastavalt Maksu- ja Tolliameti poolt saadetud informatsioonile moodustub võlgniku maksuvõlg järgmiselt: Nõude liik Nõude saldo € Erijuhtude tulumaks 41 974,99 Käibemaks 24 929,76 Kinnipeetud tulumaks 836,92 Sotsiaalmaks 1 889,86 Töötuskindlustusmakse 240,55 Arvestuslik intress 33 188,77 Kokku 103 060,85 Maksu- ja Tolliamet on 11.02.2010.a. korralduse alusel viinud osaühingus läbi kontrolli käibemaksu ning tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse osas maksustamisperioodil jaanuar kuni august 2009.a. Vastavalt 12.05.2010.a. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse poolt koostatud kontrollaktile on võlgnik ebaõigelt

oma raamatupidamises kajastanud arveid OÜ-lt DG, mille sisu ei vasta tegelikkusele. Seega kuulusid OÜ DG nimel koostatud arvete alusel tehtud väljamaksed deklareerimisele kui ettevõtlusega mitteseotud kulud, mille tulemusena kuulus OÜ EP poolt täiendavalt tasumisele käibemaks kokku 381 210,00 krooni ja ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tulumaks kokku 742 185,00 krooni. Ajutise halduri arvamus võlgniku maksevõime kohta Võlgniku varade ja kohustuste kohta teadaoleva põhjal võib järeldada, et tänaseks on välja kujunenud olukord, kus võlgniku vara ei kata enam tema kohustusi ning ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 3). Ajutise halduri arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta, ja väljavaated ettevõtte tervendamisele Võlgniku juhatus on asunud seisukohale, et osaühingu maksejõuetuse põhjusena võib välja tuua 2009 aasta realiseerimise netokäibe alanemise, mis on tekkinud seoses finantsmajanduskriisiga ning selle tulemusena põhiklientide keeldumisega OÜ EP teenustest. Samuti viis juhatuse arvamusel maksejõuetuse tekkimiseni Maksu- ja Tolliameti 30.08.2010.a. maksuotsus. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse tekkimise aeg 2009 aasta lõpp, kui oli selge, et kiiret turu tõusu võlgniku tegevusvaldkonnas ei ole ette näha ja osaühingu majanduslikust olukorrast tulenevalt ei suudeta täita enam kõiki tekkinud kohustusi. 2009 aasta lõpuks oli võlgniku maksukohustus kasvanud 1,2 miljoni kroonini ja varad moodustasid kokku 146 765,00 krooni. Võlgnik on esitanud kohtule pankrotiavalduse alles 27. juulil 2011.a. Haldur möönab, et võlgnik ei ole nõustunud Maksu- ja Tolliameti poolt määratud täiendava maksukohustusega ja on esitanud ka vastava vaide, mille Maksu- ja Tolliamet on lahendanud alles 15.06.2011.a., kuid haldur on siiski seisukohal, et võlgnik on pankrotiavalduse esitamisega hilinenud. Võlgniku omakapital on 2009 aasta detsembris seoses tekkinud täiendava maksukohustusega langenud püsivalt alla seaduses sätestatud piiri ning osanik pidi tulenevalt ÄS § 176 otsustama kas osakapitali suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt ÄS § 136 nimetatud osakapitali suuruse või otsustama osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või esitama viivitamatult pankrotiavalduse. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Ajutisele haldurile ei ole esitatud dokumente, millest nähtuks, et äriühingu juhtkond oleks kutsunud kokku osanike üldkoosolekut ÄS § 176 sätestatud meetmete üle otsustamiseks. Karistusseadustiku § 3851 sätestab, et seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Ajutine haldur pole esialgsete andmete kohaselt kindel, et OÜ EP raamatupidamist on peetud vastavalt kehtivale seadusandlusele. Raamatupidamise seaduse § 4 järgi on raamatupidamiskohustuslane kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest ning dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid. Samuti kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites, koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded ning säilitama raamatupidamise dokumente.

Ajutisele haldurile teadaolevalt ei ole võlgnik tähtaegselt äriregistrile esitanud 2007, 2008 ja 2009 majandusaasta aruandeid, vaid on teinud seda tagantjärele 2010 aastal. Samuti viitavad Maksu- ja Tolliameti 31.08.2010.a. maksuotsused toodud andmed võlgniku raamatupidamise puudulikule korraldamisele. Selleks, et teostada raamatupidamise täielik kontroll ja vastav arvamus ekspertidelt võtta, tuleks võlgniku pankrot välja kuulutada. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse tekkimine on põhjustatud eelkõige juhatuse poolsetest vääratest juhtimis- ja majandusotsustest. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Osaühingu juhatuse liikmetel on TsÜS §-s 35 tulenev üldine kohustus täita oma ülesandeid juhtorgani liikmele tavaliselt oodatava hoolega (nn hoolsuskohustus) ja olla juriidilisele isikule lojaalne (nn lojaalsuskohustus). Juhatuse liikme hoolsuskohustus tulenevalt ÄS § 187 lg-st 1 eeldab piisavat informeeritust ja riskide kaalutlemist. Hoolsuskohustuse põhimõttest tulenevalt ei saa ega tohigi juhatuse liikmed võtta ülemääraseid riske maksejõuetuse olukorras. Vastavalt ÄS § 187 lg-le 2 vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, tekitanud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Haldurile teadaolevalt puuduvad võlgniku osanikul võimalused teha täiendavaid investeeringuid ettevõtte tegevuse jätkamiseks. Puuduvad vajalikud tellimused, töötajaskond ja vahendid majandustegevuse jätkamiseks. Ajutine haldur ei näe antud olukorras võlgniku tegevuse jätkumise võimalusi ning ajutise halduri arvamusel ei esine võimalust ilma täiendavate investeeringute kaasamiseta ettevõtte tervendamiseks pankrotimenetluse raames. Muud tähelepanekud ja ettepanekud Ajutine haldur ei ole käesoleval hetkel tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu, kuna tema olemasolevad kohustused ületavad vara turuväärtust vähemalt 101 000,00 euro võrra. Menetluses puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võlgniku olemasolevad vahendid katavad osaliselt ära vaid pankrotiavalduse menetluse kulud. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Ajutine haldur teeb kohtule ettepaneku anda võlausaldajatele võimalus tasuda pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa (ajutise halduri ettepanekul 3 000,00 eurot) OÜ EP pankroti väljakuulutamiseks ja pankrotimenetluse jätkamiseks. Kui kohtu deposiiti nõutud summat ei tasuta ja kohus lõpetab OÜ EP pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, palub haldur anda võlgniku raamatupidamisdokumendid OÜ EP juhatuse liikmele VP ́i (isikukood XXX, XXX, Tallinn) vastutavale hoiule. Taotlus ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvituse määramiseks

Ajutise pankrotihalduri tegevusest moodustas suure osa OÜ EP varade ja kohustuste välja selgitamine, järelepäringute tegemine, informatsiooni kogumine, suhtlemine võlgnikuga ning ajutise halduri aruande koostamine. Ajutine haldur on läbi viinud vajalikud toimingud vastavalt Pankrotiseaduse § 22 lg 2 ning vastavalt § 22 lg 5 esitanud kohtule kirjaliku aruande. OÜ EP ajutine pankrotihaldur taotleb kohtult tasu määramist arvestades ülesannete mahtu ja keerukust ning kulunud tööaega kokku summas 1 125,00 (üks tuhat ükssada kakskümmend viis) eurot (12,5 tundi, tunnitasuga à 90,00 eurot), millele lisandub käibemaks summas 225,00 (kakssada kakskümmend viis) eurot, järgmise tööaja arvestusega: 1) Halduri toimiku koostamine 0,5 tundi; 2) Järelepäringute teostamine, pangakontode ja muu vara arestimine – 1,5 tundi; 3) Järelepäringute vastuste analüüs – 1,5 tundi; 4) Tutvumine võlgniku raamatupidamise andmetega – 1,5 tundi; 5) Täiendava teabe ja selgituste nõudmine võlgniku juhatuselt – 1,0 tundi; 6) Ajutise halduri aruande koostamine - 5,0 tundi; 7) Osalemine kohtuistungil 20.09.2011.a. – 0,5 tundi; 8) Likvideerimismenetluse läbiviimine – 1,0 tundi. Ajutine haldur on oma ülesannete täitmiseks teinud järgnevad kulutused: 1) Postikulu, teostatud järelepäringud 18 x 0,35 = 6,30 eurot; 2) Päringud tasulisest äriregistrist 3 x 1,53 = 4,59 eurot; 3) Tasulised väljavõtted majandusaasta aruannetest 3 x 1,92 = 5,76; 4) Büroo-, transpordi- ja sidekulud kokku summas 85,35 eurot. Ajutise halduri vajalikud kulud kokku 102,00 (ükssada kaks) eurot. Kohtuistung 20.09.2011 kohtuistungil esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Võlgniku esindaja teatas, et on tutvunud ajutise halduri aruandega. Võlgnik sai teate vaide kohta Maksuametist kätte alles 2011 aasta juulis, mistõttu ei saanud ta varem pankrotiavaldust esitada. Haldur tutvustab lühidalt aruannet. Aruande kohaselt võlgnikul majandustegevus 2011 aastal puudub. Majandusaasta aruanne esitati hilinenult. Raamatupidamine on olemas, on ka korrektne kassaraamat. Ettevõtte tervendamine pole halduri sõnul võimalik. Ettevõttel napib rahalisi vahendeid, vara tagasivõitmise võimalusi pole ajutine haldur tuvastanud. Võlgnikul on püsiv maksejõuetus. Ajutine haldur ei ole tahtlikku maksejõuetuse tekitamist tuvastanud. Ajutise halduri hinnangul on pankrotimenetluse jätkamiseks vajalik summa 3000 eurot. Haldur palub kohtul määrata selles suuruses deposiit ja juhul kui keegi deposiiti ei tasu, lõpetada menetlus raugemise tõttu. Haldur teeb ettepaneku jätta võlgniku dokumendid juhatuse liikme VPi hoiule. Ajutise halduri tasu ja kulutused tasuda võlgniku arvelt. Võlgnik on andnud kirjaliku nõusoleku. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri aruandest tulenevalt ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 Kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

PankrS § 30 lg 1 järgi, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus on tuvastanud, et ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi summas ca 103 060,85 eurot. Võlgnikul on vara 1 358,45 eurot. Ajutise halduri hinnangul kujune võlgniku maksejõuetus kujunes välja 2009 aasta lõpus. Ajutine haldur ei näe antud olukorras võlgniku tegevuse jätkumise võimalusi ning ajutise halduri hinnangul puudub ettevõttel võimalus senist majandustegevust jätkata, samuti ei esine võimalust ettevõtte tervendamiseks pankrotimenetluse raames. Võlgnik on maksejõuetu ja ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti puuduvad võimalused vara tagasi võita. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimine põhjustatud eelkõige juhatuse poolsetest vääratest juhtimis- ja majandusotsustest. Kohus nõustub ajutise halduri hinnanguga võlgniku maksejõuetuse tekkimise aja ja väljakujunemise põhjuste osas. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga selles, et võlgnik on maksejõuetu - ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 27 lg 5 järgi, vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alusel. PankrS § 29 lg 3 järgi ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 20.09.2011 määrusega määras kohus kohtu deposiiti makstava summa 3000 eurot ja selle tasumise tähtaja ning tegi OÜ EP ́i pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (võlausaldajale, võlgnikule ja kolmandatele isikutele) ettepaneku tasuda nimetatud summa kohtu deposiitkontole OÜ EP ́i pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks. Määratud tähtajaks OÜ EP ́i pankrotimenetluse raugemise vältimiseks vahendeid kohtu deposiitkontole ei laekunud. Kohus asub seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnikul puudub vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalus. Võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikud kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks raha ei maksnud, mistõttu tuleb võlgniku pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Tulenevalt PankS § 23 lg 1 sätestatust on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannet mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 30 lg 4 järgi, kohtu deposiiti tasutud rahast pärast pankrotimenetluse lõpetamist järelejäänud raha tagastatakse makse teinud isikule. Ajutine haldur palub kohtul määrata ajutise halduri töö eest tasu ja hüvitada kulud, kokku summas 1452 eurot, väljamaksmisega OÜ-le L (registrikood XXX, a/a XXX). Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande ajutise halduri kohustuste täimise kohta ja taotluse ajutise halduri tasu määramiseks 12,5 töötunni eest, tunnitasuga 90 eurot tund, summas 1125 eurot, millele lisandub käibemaks 225 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu taotlus on mõistlik, ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi arvestades põhjendatud ning tuleb rahuldada.

Lisaks on ajutine haldur esitatud aruande kohaselt teinud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmisel summas 102 eurot. Aruandest nähtuvalt on ajutine haldur teinud pankrotimenetluses halduri ülesannete täitmisel vajalikke kulutusi büroo-, transpordi ja sidekuludele, tasulistele päringutele äriregistrist ning postikulule. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt oma ülesannete täitmiseks tehtud kulutused on vajalikud ja põhjendatud ning tuleb hüvitada summas 102 eurot. 20.09.2011 istungil palus ajutine haldur mõista halduri tasu ja vajalikud kulud välja võlgnikult. OÜ EP juhatuse liige VP on andnud kirjaliku nõusoleku ajutise halduri tasu ja kulude, kokku 1452 eurot, tasumiseks. Kohus leiab, et ajutisele haldurile tuleb määrata halduri tasu 1125 eurot (lisandub käibemaks 225 eurot) ja kulude katteks hüvitis 102 eurot, kokku 1452 eurot ning välja mõista võlgnikult, väljamaksmisega OÜ-le L (registrikood XXX, a/a XXX), mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 165 lg 3 järgi, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 29 lg 8 kohaselt, kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused Ajutisel pankrotihalduril tuleb likvideerida OÜ EPja kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Pärast äriühingu kustutamist äriregistrist tuleb pankrotihaldur Andres Hermet vabastada OÜ EPajutise pankrotihalduri kohustustest Äriseadustiku § 58 lg 4 tulenevalt, kui kohus lõpetas juriidilise isiku pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, kantakse pärast juriidilisest isikust võlgniku registrist kustutamist tema dokumentide hoidjaks pankrotivõlgniku juhatuse liige, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus leiab, et võlgniku dokumendid tuleb anda OÜ EPjuhatuse liikme VP ́ile (isikukood XXX, XXX, Tallinn) vastutavale hoiule. PankrS § 29 lg 8 kohaselt tuleb ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks vabastada arestist võlgniku rahalised vahendid arveldusarvel.

Lukiina Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.