Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1398,36 euro saamiseks. Kohus tegi 30.09.2010 võlgnikule makseettepaneku, mille esitas võlgnik IK11.02.2011 vastuväite, milles teatab, et on nõus tasuma võla maksegraafiku alusel. Kohus teavitas 11.02.2011 e-kirjaga avaldajat võlgniku vastuväitest ning maksegraafiku soovist. Avaldaja esindaja esitas kohtule 28.02.2011 e-kirja, mille kohaselt ei ole kokkulepet maksegraafiku sõlmimiseks saavutatud. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 06.05.2011 esiats hageja kohtule hagaivalduse kostja vastu 2 029,37 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja korteriühistu liige. Kostjal on perioodi juuni 2009 kuni aprill 2011 eest tasumata arved summas 2 029,37 eurot. 27.06.2011 kohtule esitatud kirjalikus avalduses võttis kostja hagi õigeks. Kostja vaidleb vastu kohtukuludele, kuna tema soovis saavutada kompromissi. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Korteriühistu seaduse (KÜS) § 2 lg 1 järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 13 lg 4 järgi korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 järgi majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõudes selle täitmist. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 2 029,37 eurot. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kuna kostja on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on palub hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 431,40 eurot, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv ja tasutud õigusabi eest 220 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 220 eurot, mis moodustub 150 eurot hagiavalduse koostamise eest, 35 eurot tagaseljaotsuse taotluse koostamise ja 35 eurot menetluskulude aruande koostamise ja vormistamise eest. Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulud summas 220 eurot käesolevas asjas vajalikud ja põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud dokumentide koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude kandmist summas 220 eurot. Asjas ei ole toimunud ühtegi kohtuistungit, kohus lahendab hagi õigeksvõtul põhineva otsusega eelmenetluses. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 100 euro ulatuses. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 100 eurot, maksekäsu avalduse esitamise eest tasutud riigilõiv summas 47,93 eurot ja hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 431,40 eurot, kokku 579,33 eurot. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Lukiina Vismann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.