Jüri Jeršovi hagi OÜ Orava Transport vastu töövaidluses
Hagi hind
1452.46 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja Jüri Jeršov Hageja esindaja Maia Ploom kostja OÜ Orava Transport (registrikood 11498552; asukoht Ruusa küla 6-7, Räpina vald, Põlva maakond) • kostja esindaja vandeadvokaadi abi Roman Levin 31.05.2011.a, kirjalik menetlus
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
• • •
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista OÜ-lt Orava Transport Jüri Jeršovi kasuks välja 1046.09 eurot (üks tuhat nelikümmend kuus eurot 9 senti). Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
1.Jüri Jeršov esitas Orava Transport OÜ vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis 15 kalendripäeva keskmise töötasu ulatuses 166.73 eurot, saamata märtsikuu töötasu 333.45
eurot, märtsi lähetusraha 798.90 eurot ja puhkusekompensatsioon 153.39 eurot, kokku 1452.46 eurot. Hagiavalduse kohaselt asus hageja kostja juures tööle 22.10.2009.a autojuhina. Hageja saabus 27.03.2010.a töölähetusest ning jäi ootama järgmise lähetuse algust. 29.03.2010.a hageja tööle ei läinud, kuna läks arsti juurde süste saama. Kostja uue töötsükli algusest ei teavitanud ning 2010.a augustiks oli hagejale selge, et tööd talle enam ei pakuta. Töölepingu lõpetamise teadet ei ole hageja saanud. Alles kostja vastusest töövaidluskomisjonile sai hageja teada, et töösuhe lõppes 29.03.2010.a erakorralise ülesütlemisega. Hagejal on õigus saada töölepingu lõpetamisest vähem etteteatatud aja eest hüvitist 15 päeva töötasu ulatuses. Töötajale ei ole välja makstud märtsi töötasu ja lähetusraha. Hageja viibis lähetuses 02.03.-27.03.2010.a, s.t 25 päeva. Päevaraha on varasemalt tasutud 500 krooni päev. Lisaks on hagejal õigus saada puhkusekompensatsiooni 12 päeva eest. Hageja leidis, et puhkusehüvitise ja tähtaja mittejärgimise hüvitise nõuded ei ole aegunud, kuna kostja ei teatanud talle töölepingu lõpetamisest. Lähetusraha nõue ei ole aegunud, kuna lähetusraha maksti järgmise kuu 11-17 kuupäeval.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt saabus hageja 27.03.2010.a välislähetusest ja oli kohustatud esmaspäeval, 29.03.2010.a tööle ilmuma. Hagejale oli varasemalt teatatud, et järgmine töölähetus Hispaaniasse algab 31.03.2010.a. Hageja 29.03.2010.a tööle ei ilmunud ning sellest tööandjat ei teavitanud. Hageja otsene ülemus R.K. püüdis hagejat telefoni teel kätte saada, hageja telefon oli välja lülitatud. 27.03.2010.a autot kontrollides avastas R.K., et hageja on vastupidiselt tavapärasele käitumisele kõik oma isiklikud asjad veokist ära viinud. Jämeda töökohustuste rikkumise tõttu ütles kostja 29.03.2010.a töölepingu TLS § 88 lg 2 p 3 alusel üles. Vastav teade saadeti hagejale postiga. 30.03.2010.a helistas hageja R.K. ja teatas, et lahkub kostja juurest töölt. Kuna pooled suhtlesid telefoni teel, oli hagejale teada, et tema tööleping lõpetati 29.03.2010.a. Hageja töötas pärast kostja juurest töölt lahkumist autojuhina. Kuna tööandja ütles töölepingu erakorraliselt üles töötaja töölepingu rikkumise tõttu, ei olnud tööandjal kohustus järgida ülesütlemiseks etteteatamistähtaega. Välislähetuse osas ei olnud pooltel kokkulepet 500 krooni maksmiseks. Kostja leiab, et hageja nõue hüvitise, lähetusraha ja puhkusekompensatsiooni väljamõistmiseks on aegunud ITLS § 6 alusel. Märtsi töötasu 333.45 euro osas võttis kostja hagi õigeks. Kostja oli nõus, et hageja oli lähetuses 25 päeva ning puhkusekompensatsioon on arvutatud õigesti.
KOHTU SEISUKOHAD
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • hageja asus kostja juures 22.10.2009.a tööle autojuhina; • hageja saabus töölähetusest 27.03.2010.a ning oli märtsis lähetuses 25 päeva; • hageja ei ole pärast seda kostja juures tööd teinud; • hagejal on saamata 2010.a märtsikuu töötasu 333.45 eurot; • hageja ei ole saanud puhkusekompensatsiooni. Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete tõenditega. Jüri Jeršov pöördus 06.08.2010.a tööinspektsiooni avaldusega, milles palus tuvastada töölepingu lõpetamise tühisus ning mõista välja hüvitis 15 päeva eest, 3 kuu kompensatsioon, lähetusraha, töötasu ja puhkusekompensatsioon. Töövaidluskomisjon rahuldas 21.10.2010.a otsusega töövaidlusasjas nr 9.2-2/2437-2010 Jüri Jeršovi avalduse osaliselt. Töövaidluskomisjon mõistis OÜlt Orava Transport avaldaja kasuks välja 2010.a märtsikuu töötasu, päevaraha, hüvitise
etteteatamistähtaja mittejärgimise eest ja puhkusehüvitise. Muus osas jättis komisjon avalduse rahuldamata. OÜ Orava Transport esitas maakohtule taotluse Jüri Jeršovi avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. Osaühing ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega osas, millega töötaja avaldus rahuldati. Tulenevalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITLS) §-st 25 lg 1 jõustus töövaidluskomisjoni otsus osas, millega jäeti rahuldamata Jüri Jeršovi avaldus töölepingu lõpetamise tühisuse tuvastamiseks ja 3 kuu kompensatsiooni väljamõistmiseks. Töövaidluskomisjon on oma otsuses tuvastanud, et tööandja ütles töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel 29.03.2010.a. Kohus loeb nimetatud asjaolu tõendatuks töövaidluskomisjoni otsusega ning TsMS § 272 alusel. Töölepingu lõppemist ei ole maakohtus vaidlustanud ka hageja.
4.Kostja on hagi töötasu väljamõistmise osas õigeks võtnud ning kohus rahuldab hagi sellest osas TsMS § 440 lg 1 ja töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 28 lg 2 p 2 alusel.
5.Kostja on esitanud hüvitise ja puhkusekompensatsiooni osas aegumise vastuväite. ITLS § 6 tuleneb, et nimetatud summade väljamõistmise nõude esitamise tähtaeg on neli kuud. Seadus ei sätesta üheselt, millisest hetkest hakkab kulgema nõude esitamise aegumise tähtaeg. Kohus leiab, et antud juhul tuleb kohaldada seaduse analoogiat ITLS §-ga 6 lg 2 ning hüvitise ja puhkusekompensatsiooni nõude esitamise aegumise tähtaeg algab hetkest, kui töötaja 29.03.2010.a ülesütlemisavaldusest teada sai. Hageja väidete kohaselt ei ole kostja talle ülesütlemisavaldust esitanud. Hageja vande all antud ütluste kohaselt sai ta 29.03.2010.a R.K. kokku masina kontrolliks. Hageja helistas 07.04.2010.a R.K. ja küsis sõitumineku kohta, 09.04. ja 13.04.2010.a helistas hageja ja uuris palga ja päevarahade kohta. 07.04.2010 helistas selle pärast, et talle pakuti uut töökohta ning ta lõpetas suuliselt lepingu kostjaga. Tunnistaja R.K. vande all antud ütluste kohaselt helistas Jüri Jeršov talle 29.03.2010.a ja teatas, et sai uue töökoha ning järgmisesse sõitu ei lähe. Tunnistaja teatas sellest kostja juhatuse liikmele, kes vormistas kirjaliku lepingu ülesütlemise avalduse. Ülesütlemise avaldus saadeti lihtpostiga hageja kodusele aadressile Turu tänavale. Sama nädala lõpus helistas Jüri Jeršovi poeg, kellele tunnistaja ütles, et leping on juba lõpetatud. Tunnistaja ei mäleta, kas ülesütlemise avalduse kättesaamisest juttu oli. Telefonikõnede väljavõttest nähtuvalt on R.K. telefonilt XXX helistatud Jüri Jeršovi telefonile XXX 08.04.2010, 22.04.2010 (tl 24-34) ja 26.07.2010 (tl 35-45). Hageja telefonikõnede eristusest nähtub, et tema helistas vahemikus 08.03.2010 kuni 31.07.2010 tunnistaja telefonile 07.04.2010, 09.04.2010, 13.04.2010, 22.04.2010 ja 29.07.2010 (tl 93-95). R.K. on helistanud hageja kasutuses olnud telefonile nr XXX 29.03.2010 (tl 113-114). Kohus leiab, et kuivõrd tulenevalt TLS §-st 95 peab töölepingu ülesütlemisavaldus olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, ei saa telefoni teel ülesütlemisavaldust esitada. Samuti ei ole kohtule teada poolte vahel peetud telefonikõnede sisu. Tunnistaja mäletab ainult seda, et hageja oli saanud uue töökoha. Hagejale on kostja väitel saadetud lihtkirjalik ülesütlemisavaldus hageja elukoha aadressil. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 69 lg 2 kohaselt on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et hageja aadressil postitati lepingu ülesütlemise avaldus. Samas ei ole kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks avalduse kätte saanud ning tal oleks olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda. Seega ei saa lugeda tõendatuks, et töötaja sai enne töövaidluskomisjoni pöördumist ülesütlemise avaldusest teada ning kostja taotlus aegumise kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata.
6.Kostja on esitanud aegumise vastuväite ka lähetusraha väljamõistmise osas. Hageja väidete kohaselt tasuti lähetusraha järgmise kuu 11.-17. kuupäeval. Seega oli märtsi lähetusraha tasumise tähtajaks 11.04.2010.a. Kuna hageja pöördus töövaidluskomisjoni poole päevaraha väljamõistmise nõudega 06.08.2010.a, ei olnud ITLS § 6 kohane tähtaeg neli kuud selleks ajaks möödunud ning hagi lähetusraha väljamõistmiseks ei ole aegunud.
7.TLS § 97 kohaselt pidi tööandja töölepingu erakorralisest ülesütlemisest töötajale ette teatama vähemalt 15 kalendripäeva. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et TLS § 88 lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Antud juhul on tööleping lõpetatud TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Hageja vande all antud ütlustest nähtuvalt andis ta sõiduki üle 29.03.2010.a ja pidi pärast seda saama 5-7 päeva süste. 07.04.2010.a sõlmis ta juba teise töölepingu Tallvrie Transport OÜ-ga (tl 101-103). Kohus leiab, et hageja käitumist arvestades ei saanud kostjalt mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõpuni. Hageja ei ole omapoolset kirjalikku lepingu ülesütlemise avaldust esitanud ja tema teada oli tal kehtiv leping kostjaga. Samas läks hageja tööle teise tööandja juurde. Kohus leiab, et eeltoodud kaalutlustel tuleb hageja nõue hüvitise väljamõistmiseks jätta rahuldamata.
8.Kostja ei ole vaidlustanud puhkusekompensatsiooni arvutust ja seda, et aegumise kohaldamata jätmisel oli hagejal õigus kompensatsiooni saada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja TLS § 28 lg 2 p 3 alusel puhkusekompensatsiooni 153.39 eurot.
9.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja viibis märtsis välislähetuses 25 päeva. TLS § 40 lg 2 kohaselt on töötajal välislähetuse korral õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. 2010.a märtsis kehtinud Vabariigi Valitsuse poolt 25.06.2009 vastu võetud määrus nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ § 3 sätestas, et välislähetuse päevaraha alammäär on 350 krooni päevas. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et pooled oleksid kokku leppinud suuremas päevaraha määras. Töövaidluskomisjonile esitatud päevaraha arvestusest (lk 46) nähtub, et 2010.a veebruaris on päevaraha makstud 350 krooni/päev, ülejäänud kuudel 500 krooni/päev. Kuna tunnistaja ning hageja ütlused on vastuolulised ja päevaraha arvestusest nähtuvalt on hagejale makstud nii 500 kui 350 kr/päev, ei saa kohus lugeda kokkuleppe olemasolu tõendatuks. Seega tuleb hageja nõue rahuldada osaliselt ja mõista tema kahjuks kostjalt välja 559.25 eurot (25 päeva x 22.37 eurot). Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 1046.09 eurot.
10.Kuna poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, millal hageja lähetusest naases ning et vähemalt alates 07.04.2010.a töötas ta teise tööandja juures, jätab kohus tähelepanuta esitatud sõidumeeriku kettad (tl 53-74, 120).
11.Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuivõrd hageja esitatud neljast nõudest vaieldi menetluse kestel 3 üle, milles kohus ühe rahuldas, teise jättis rahuldamata ning kolmanda rahuldas osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
Gerty Pau Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.