Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Asjaolud ja hageja nõue 09.03.2010 esitas OÜ Mürin töövaidluskomisjonile avalduse Deniss Veski vastu rahalise hüvitise nõudes summas 7525,53 eurot seoses töölepingulises suhtes tekitatud varalise kahju katteks. 11.04.2011 Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega 4.1-2/673 rahuldati hagi osaliselt, varalise kahju katteks mõisteti kostjalt välja telefoni limiidi ületamise eest 153,38 eurot ja kantud tööandja omavastutuse eest 319,56 eurot, kokku 472,94 eurot, muus osas jäeti hageja nõuded rahuldamata. 06.05.2011 esitas OÜ Mürin töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel maakohtule taotluse sama töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses ITLS § 24 lg 4 alusel. Hageja nõustus töövaidluskomisjoni otsusega osas, millega tema nõuded rahuldati. Hagi on Viru Maakohtu Narva kohtumajas menetlusse võetud 16.06.2011. Hagiavalduses esitatud asjaolud Hagiavalduse kohaselt töötas kostja Deniss Veski alates 26.11.2010 kuni 04.02.2011 hageja OÜ Mürin juures määramata ajaks sõlmitud töölepingu nr 95/2010 alusel autojuhina. 04.02.2011 öeldi tööleping erakorraliselt üles. Poolte vahel oli sõlmitud täieliku materiaalse vastutuse leping. Lepingu järgi kohustus kostja hüvitama tööandjale tekitatud materiaalse kahju täies ulatuses. Tööülesannete täitmiseks oli töötaja kasutuses veoauto 935 MDY, haagis 380BS ja kõnekaart. 11.12.2010 olles nimetatud veoautoga töölähetuses Venemaal, põhjustas kostja veokiga liiklusõnnetuse, tekitades sellega tööandjale varalise kahju. Veoauto suhtes oli Ergo Kindlustuse AS-ga sõlmitud kindlustusleping. Kindlustusandja kohustus kindlustatud isikule liikluskahju tõttu välja maksma 9534,37 eurot, sealjuures tööandja omavastutus moodustas 639,11 eurot. Kuna töövaidluskomisjoni otsusega rahuldati tööandja omavastutuse nõue osaliselt, so summas 319,56 eurot, nõuab hageja nõude rahuldamist veel 319,56 euro osas. Liiklusõnnetuse tõttu sai kannatada auto haagis 380BS, mis taastamisele ei kuulu ja mille turuväärtus langes 4000 euro võrra. Selles osas nõuab hageja kahju väljamõistmist kostjalt. Veoauto pukseerimiskulud Eestisse moodustasid 2454,82 eurot. Sellest summast hüvitas kindlustusandja ainult 191,73 eurot, hüvitamata jäi 2263,09 eurot. Selles osas nõuab hageja kahju väljamõistmist kostjalt. Hagiavalduses loobus hageja kostjalt ühe kuu keskmise töötasu väljamõistmise nõudest. Hagi õiguslikul põhistamisel tugines hageja VÕS § 1043 sätestatule. Hageja esitas tõenditena 14.02.2010 teate sõidukikahjust (tl 15-16), tõendi liiklusõnnetuse toimumisest (tl 18-19), kviitungi sõiduki pukseerimisest (tl 21), määruse haldusõigusrikkumise asja lõpetamisest (tl 23-24), väljavõtte OÜ Mürin arveldusarvelt kindlustushüvitise välja maksmisest (tl 25), väljavõtte Vene Föderatsiooni liikluseeskirjadest (tl 27), fototabeli liiklusõnnetusest (tl 28-29). Töövaidlusasja toimikusse on esitatud lisaks antud asja lahendamist tähtsust omavate tõenditena vene keelne tööleping (tl 3-5), vene keelne materiaalse vastutuse leping (tl 6-7), vene keelne töölepingu ülesütlemisteade (tl 10), ja töövõimetuslehed (tl 9-10).

Kostja vastuväited Kostja hagi õigeks ei võtnud. Kostja vastuväidete kohaselt töötas kostja hageja juures autojuhina määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel autojuhina alates 26.10.2010 kuni 17.01.2011. Töösuhted hageja ja kostja vahel lõpetati töövaidluskomisjoni otsuse nr 4.12/529 kohaselt alates 17.01.2011 TLS § 85 lg 4 järgi. Hageja nõuded tulenevad kahjudest, mis tekkisid liiklusõnnetuse tulemusena. Kostja ei ole rikkunud töölepingut teadlikult ega hooletusest. Ta sai ise liiklusõnnetuses vigastada. Hageja ei ole ise täitnud 07.12.2010 ettekirjutust paigaldada poolhaagise kolmanda silla rattapaarile ühesuguse mustriga rehvid ja on sundinud kostjat sõitu jätkama. Töölepingu seadusega ei ole ette nähtud liiklusavarii tõttu tekkinud kahju hüvitamise protseduuri. Kostja leiab, et liikluskahju kuulub hüvitamisele materiaalse vastutuse lepingu kohaselt, kuid on seisukohal, et hageja ja kostja vahel sõlmitud täieliku materiaalse vastutuse leping ei vasta TLS § 75 sätestatud nõuetele, kuna pole kokkulepitud materiaalse vastutuse ülemmääras ja töötajale selle alusel hüvitamisele kuuluvas kompensatsioonis. Kostja on tasunud hagejale töövaidluskomisjoni otsusega väljamõistetud 472,94 eurot. Kostja palub hageja nõuded jätta rahuldamata. Kostja esitas oma vastusele tõenditena 11.04.2011 Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsuse 4.1-2/673 ( tl 47-49), vene keelse ettekirjutuse nr 6466-77 (tl 50), kostja konto väljavõtte (tl 51-52). Kohtumenetluse käik Mõlemad pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 06.09.2011 määrusega on kohus andnud tähtaja pooltele oma seisukohtade, täiendavate tõendite ja taotluste esitamiseks. Pooled täiendavaid tõendeid, taotlusi ei esitanud. Maakohtu otsuse põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Töölepingu seaduse (TLS) § 72 kohaselt kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust. Töölepingu seaduse (TLS) § 74 lg 1 kohaselt kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest.

Töölepingu seaduse (TLS) § 74 lg 2 kohaselt kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Töölepingu seaduse (TLS) § 75 lg 1 kohaselt varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. Töölepingu seaduse (TLS) § 75 lg 2 kohaselt varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui:1) see on sõlmitud kirjalikult, 2) see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud; 3) töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil; 4) on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris; 5) tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist. Vaidluse all ei ole järgmised olulised asjaolud: 1) kostja töötas hageja juures alates 26.oktoobrist 2010 töölepingu alusel autojuhina; 2) 11. detsember 2010 toimus Venemaal liiklusõnnetus, mille põhjustas kostja, kes juhtis hageja veokit; 3) liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtis hageja ja kostja vahel tööleping, millele kohaldub Eesti õigus ning kostja põhjustas liiklusõnnetuse tööülesandeid täites tekitades varalise kahju hageja varale; 4) hageja oli sõlminud kindlustusandjaga veoki kindlustamiseks kindlustuslepingu, mille alusel maksis kindlustusandja kannatanule – hagejale väljamakseid kokku summas 9534,37 eurot, sealjuures tööandja omavastutus oli 639,11 eurot. Sõiduki Eestisse toimetamise kuludest 2454,82 eurot hüvitas kindlustus summas 191,73 eurot. Vaidlust ei ole, et sellele lepingule kohaldatakse Eesti õigust. 4) hageja sõnul on veoauto haagis liiklusõnnetuse tõttu rikutud ja selle väärtus on vähenenud 4000 euro võrra. Kohus tuvastas, et kuna hageja ja kostja olid töölepingulistes suhetes, siis vastutab kostja kahju tekitamise eest TLS § 15 lg 2 p-s 5 sätestatud töökohustuse rikkumise tõttu. Töötaja on TLS § 15 lg 2 p 5 järgi kohustatud hoiduma tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täitmast või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara. TLS § 72 kohaselt kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust. TLS § 16 lg 2 kohaselt töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille alusel saab kohus hinnata töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mh teisi TLS § 16 lg-s 2 välja toodud asjaolusid. Samas saab kohus lähtuda sarnase ameti esindajale esitatud nõuetest, mistõttu kohus ei tuvastanud, et kostja oleks olnud töölepingu rikkumises süüdi. Kohtule esitatud haldusõigusrikkumise asja lõpetamise määrusest nähtub, et õnnetus juhtus autoteede ristmikul auto ümbermineku tõttu. Lisaks ei nähtu kindlustusandja dokumentidest, et kostja oleks tahtlikult liiklusõnnetuse põhjustanud, sealhulgas endale tervisekahjustusi tekitanud, olnud alkoholijoobes, mistõttu ei vastuta kostja liikluskahju eest TLS §-s 74 lg 1 ja 2 toodud sätete kohaselt ning hagi sel alusel rahuldamisele ei kuulu. Kostja sõnul ei saa ta vastutada TLS § 75 kohaselt varalise vastutuse kokkuleppe alusel, kuna see ei vasta TLS § 75 lg 2 sätestatud nõuetele. Kohtul puudub võimalus kontrollida kostja väiteid materiaalse vastutuse lepingu seaduslikkuse kohta, kuna hageja jättis hagiavaldusele lisamata eesti keelde tõlgitud materiaalse vastutuse lepingu. Kohtu nõudel nõude esitamiseks ja põhjendamiseks ettenähtud vormis ja hagiavaldusele tõendite (dokumentaalsete tõendite) lisamiseks on hageja täitnud seega osaliselt. Seetõttu ei saa kohus anda hinnangut veoauto Eestisse toimetamise kulude ja veoauto väärtuse vähenemise hüvitise väljamõistmiseks kostjalt. Samuti ei ole hageja jätkuvalt esitatud tõendeid haagise remondi osas, mistõttu ei saa kohus analüüsida hageja nõuet haagise hävimisega seotud kahju väljamõistmiseks kostjalt. Kostja ei vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust ja nõustus tasuma 50% tööandja omavastutusest, mille töövaidluskomisjon temalt välja mõistis. Selles osas on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud. Kohus selgitab, et VÕS § 1044 lg 1 välistab reeglina lepingu rikkumise korral kahjunõude esitamise kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel ning näeb ette, et üksnes seaduses sätestatud erandjuhtudel võib lepingu rikkumisest tuleneva kahjunõude esitada ka lepinguvälisel alusel. Töölepingu seadusest ei tulene, et töölepingu rikkumise korral võiks tööandja nõuda töötajalt kahju hüvitamist VÕS § 1043 alusel. Olukord on teine, kui tööandja varale tekitab kahju kolmas isik, kellega tööandjal puudub lepinguline suhe, siis vastutab see isik VÕS § 1043 järgi. Eelpool toodud põhjendustel tuleb jätta hagi täielikult rahuldamata.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise korral tuleb asjas esinenud kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).

Kohtuotsuse kuulutamine TsMS § 452 lg 1 kohaselt tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. TsMS § 453 lg 1 ja 2 kohaselt kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemine ei välista ega piira kohtu kohustust toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte, kui seda ei anta talle kätte TsMS§ 453 lõikes 1 nimetatud viisil. Eeltoodud põhjendustel tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 11. oktoober 2011.a. ja toimetatakse menetlusosalistele kätte.

Kohus juhindus TsMS § 173, 174, 436, 442, 452,453, 630-632 nõudeist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Vedro Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.