Võlaõigus › Töövõtulepingud

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid PR GmbH (hageja) ja osaühing P (kostja) 15.06.2009.a stividoriteenuste ja veoste käitlemise lepingu, mille alusel kostja kohustus hagejale osutama laadimisteenuseid (kauba ümberlaadimine veokitelt laevale) Paldiski Põhjasadamas. Laaditavaks kaubaks olid filtermajad. 14.07.2009.a purunes üks filtermajadest. Kauba saaja kindlustusandja tellis õnnetusjuhtumi põhjuste selgitamiseks ekspertarvamuse. BTGmbH poolt 21.07.2009 koostatud ekspertarvamuse kohaselt purunes filtermaja laadimistööde käigus, kui katkes üks tõsterihmadest ja maja kukkus sadamas kahe ja poole meetri kõrguselt vastu maad. Hagejalt oli filtermajade transpordi Eestist Turkmenistani tellinud PWGmbH, kellelt oli omakorda kauba veo tellinud EPELtd. Kuna purunenud maja laevale laadimise vastu tellijal huvi puudus ning tellija pidas vajalikuks teostada ka purunenud kaubale ekspertiisi, siis purunenud maja laevale ei laaditud. Purunenud maja asendamiseks oli EPELtd sunnitud ostma teise maja, mille tarnis DRS.A.. Transpordikindlustaja AIBon tasunud uue kauba tarnijale DRS.A.-le EPELtd eest 92 590 eurot. Kindlustaja on esitanud PWGmbH vastu regressnõude summas 92 590 eurot. PWGmbH on esitanud omakorda regressnõude hageja vastu summas 92 590 eurot. Kuna kahju tekkis lastimistööde käigus, siis on kostja rikkunud lepingut ja tekitanud hagejale kahju summas 92 590 eurot. Hageja kahju seisneb kohustuses hüvitada oma lepingupartnerile PWGmbH-le kahju, mis viimasele tekkis läbi tema kohustuse hüvitada kindlustusandjale asendusmaja ostmise kulud.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitise summas 92 590 eurot, seaduses sätestatud viivise 14.07.2010.a seisuga 689,98 eurot ja seaduses sätestatud viivise alates 15.07.2010.a kuni põhivõla tasumiseni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Lepingu p 26.2.2 kohaselt vastutab kostja üksnes lastide tekkinud kahjude eest. Filtermaja maksumus oli 38 181 eurot. Filtermajale tekkinud vigastused ei olnud suured. Pärast intsidenti oli selle väärtus lähedane esialgsele. Filtermaja ei muutunud väärtusetuks ning enamus sellest oli kasutatav. Filtermaja taaskasutavate osade väärtuseks on hinnatud 15 728 eurot. Sellisel juhul saaks hageja kahjunõude suuruseks olla maksimaalselt 22 543 eurot. Tulenevalt lepingu p 26.2.2 vastutab kostja kahju eest ainult süülisel kahju tekitamisel. Kostjal puudub süü tõsterihmade katkemises. Kostja kasutas täiesti uusi tõsterihmasid. BTGmbH arvamuses on leitud, et tõsterihm oli katki nii nagu oleks see läbi lõigatud ning järeldati, et võimalik katkemise põhjus oli tõsterihma defektsus või sabotaaž. Tõendamata on, et hageja oleks kahju kandnud või tal esineks õiguspärane kohustus sellise kahju kandmiseks. Muuhulgas ei ole tõendatud poolte vahelisele lepingule eelnenud õigussuhete jada. Kolmanda isiku seisukoht Kolmas isik vaidles hagile vastu. Hagi on tõendamata. Filtermaja väärtus oli enne kahjujuhtumit maksimaalselt 38 181 eurot. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et filtermaja oleks peale kahjujuhtumit olnud kasutuskõlbmatu. Hageja ei ole esitanud tõendeid hagis märgitud isikute vaheliste õigussuhete kohta. Kui PWGmbH vastutab kahju tekkimise eest kui vedaja, siis on tema vastutus piiratud Haagi-Visby reeglitega (2 SDRi brutokilogrammi või 666,67 SDRi kaubaühiku kohta). Kohtu põhjendused Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on pooled 15.06.2009.a sõlminud stividoriteenuste ja veoste käitlemise lepingu, mille alusel kostja kohustus osutama hagejale Paldiski Põhjasadamas laadimisteenuseid. Vaidlust ei ole selles, et 14.07.2009.a toimunud laadimistööde käigus purunes üks tõsterihmadest, mille tõttu laadimise objektis olnud filtermaja kukkus vastu maad. Kostja on väitnud, et tõendamata on poolte vahelisele lepingule eelnenud õigussuhete jada. Sellega seoses märgib kohus järgmist. Vaidlus puudub selles, et filtermaja sai transportimisel kahjustusi. Sellises olukorras piisab asjaolu, et hagejale on tekitatud kahju, tõendamiseks sellest, et hageja enda vastu on esitatud kahju hüvitamise nõue. See nähtub PWGmbH 19.08.2011.a kirjast hagejale, milles viimaselt nõutakse kahju hüvitamist summas 120 290 eurot. Nimetatud e-kirjaga on ka tõendatud, et PWGmbH tellis hagejalt veoteenust muuhulgas vaidlusaluse filtermaja transportimiseks. Hagejale kahju tekitamise fakti tõendamiseks puudub kohtu hinnangul vajadus tõendada teiste, hagis kirjeldatud, lepinguliste suhete olemasolu. Menetluses ei ole esitatud väiteid, mis annaksid alust arvata, et hagejale eelnenud vedajad ei vastuta filtermajale tekitatud kahju eest oma lepingupartnerite ees. Kuna laadimistööde käigus kukkus filtermaja vastu maad ja sai kahjustusi, siis on kostja poolte vahelist lepingut rikkunud. Vastavalt rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 33 lg 1, kui

lepingule kohaldatavat õigust ei ole käesoleva seaduse § 32 kohaselt valitud, kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud. Kuna laadimistööd toimusid Eestis, siis tuleb poolte vahelisele lepingule kohalda Eesti õigust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 3 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 26.2.2 kohaselt vastutab kostja kahju eest, kui see toimus tema süül. BTGmbH 21.07.2009.a arvamuse kohaselt oli tõsterihm katki nagu oleks see läbi lõigatud. Arvamuse kohaselt ei saa välistada tõsterihma defektsust ega sabotaaži. Kohus on seisukohal, et BTGmbH arvamus ei tõenda kostja väidet, et kostja ei olnud süüdi lepingu rikkumises. Arvamuses ei ole tõsterihma purunemise põhjus tuvastatud. Märgitud on üksnes, et tõsterihma defektsust ja sabotaaži ei saa välistada. Kohus on seisukohal, et kuna filtermaja laadimisel kukkus filtermaja tõsterihma purunemise tõttu vastu maad, siis on kostja käitunud vähemalt hooletult. VÕS § 104 lg 3 järgi on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Menetlusosaliste vahel on vaidlus ka kahju suuruse üle. BTGmbH 21.07.2009.a hinnangu kohaselt sai filtermaja terviklikkus raskelt kahjustada. Samas märgiti, et enamus osasid on siiski taaskasutatavad ja neid võib paigaldada uuele majale. Eelnimetatud hinnangust võib kohtu arvates teha järelduse, et filtermaja ei ole mõistlike kulutustega taastatav ning see on vaja asendada uuega. Kostja on küll väitnud, et filtermaja ei saanud raskeid kahjustusi, kuid ta ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaksid BTGmbH arvamuse ümber. Kohtule on küll esitatud filtermajast fotod, kuid nende pinnalt ei saa teha sisulist järeldust filtermaja kahjustuste ulatuse kohta. VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Vastavalt VÕS § 132 lg 3 teisele lausele, kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. D-RS.A tolliarvest nähtuvalt on filtermaja väärtus 38 181 eurot ja kogu kaubasaadetise väärtus 1 555 678 eurot. D-RS.A 30.06.2009.a müügiarvest EPELtd-le nähtub, et kauba kogumaksumuseks on 1 555 678 eurot. Kuna müügiarve ja tolliarve kogusumma on sama, siis võib järeldada, et filtermaja müügihind on samuti 38 181 eurot. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tolliarvega ja müügiarvega on tõendatud, et vaidlusaluse filtermaja müügihind oli 38 181 eurot. Hageja on esitanud küll FPS.A 15.03.2010 e-kirja, milles on väidetud, et filtermaja maksumus oli 64 525 eurot. Tegemist on aga e-kirjas sisalduva paljasõnalise väitega müügihinna kohta ning see ei muuda tolliarve ja müügiarve pinnalt tehtud kohtu järeldust filtermaja maksumuse kohta. Samuti nähtub tsiviilasja materjalidest, et D-RS.A on 09.10.2009.a ja 07.01.2010.a esitanud EPELtd-le uue filtermaja eest arved kogusummas 92 590 eurot. Kohus leiab, et kuna filtermaja väärtus oli 38 181 eurot, siis ei saa uue samaväärse asja soetamiseks tehtavad mõistlikud kulud küündida 92 590 euroni. Kohus asub seisukohale, et uue samaväärse asja soetamiseks tehtavad mõistlikud kulud on samaväärsed kahjustatud filtermaja müügihinnaga ehk 38 181 eurot. VÕS § 127 lg 5 sätestab, et kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Hageja

on 07.10.2010.a seisukohas hinnanud filtermaja taaskasutatavate osade hinnaks 15 728 eurot. Kuna kahjustatud filtermaja ei jäänud kostjale, siis tuleb nimetatud summa kahjuhüvitisest maha arvata. Kostja on küll väitnud, et taaskasutatavate osade maksumus on suurem, kuid ta ei ole selle kinnituseks esitanud ühtegi tõendit. Hageja on märkinud, et temale tekitatud kahju hõlmab ka uue filtermaja Paldiski sadamasse toimetamist. D-RS.A e-kirjast nähtuvalt on uue maja valmistamise maksumusse (92 950 eurot) arvestatud ka transpordi kulu summas 2590 eurot filtermaja vedamise eest Paldiski sadamasse (toimiku I köide lk 89-90). Kohus leiab, et filtermaja transpordikulude hüvitamise nõue summas 2590 eurot on põhjendatud. VÕS § 128 lg 3 järgi on otseseks varaliseks kahjuks ka kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikud kulud. Kostja on väitnud, et tema vastutus on lepingu p 26.2.2 alusel piiratud üksnes lastile tekkinud kahjuga. Lepingu p-s 26.2.2 on sätestatud, et kostja vastutab veosele ja kliendi materjalile tekitatud kahju eest, kui see toimus tema süül. Kohtu hinnangul ei ole selle sätte mõte veosele tekitatud kahjuga seonduvate kahjude (nt transpordikulude) eest vastutuse välistamine. Pooled ei ole kokku leppinud, et punktis 26.2.2 nimetamata kahjude eest kostja ei vastuta. Kohtu hinnangul on selle lepingupunkti eesmärgiks fikseerida, et kostja vastutab kahjude eest üksnes süü olemasolul. Kolmas isik on leidnud, et PWGmbH vastutus on piiratud Haagi-Visby reeglitega (2 SDRi brutokilogrammi või 666,67 SDRi kaubaühiku kohta). Haagi-Visby reeglite artikkel IV p-ist 5 (a) tuleneb, et vastutuse piirang kohaldub üksnes juhul, kui vedajale ei ole enne lastimise algust esitatud andmeid kauba liigi ja väärtuse kohta ning neid andmeid ei ole kantud mereveokirja. Kolmas isik ei ole väitnud ega tõendanud, et need tingimused oleksid täidetud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada osaliselt ning kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitisena 25 043 eurot (38 181 eurot – 15 728 eurot + 2590 eurot). Kuna kostja on viivitanud kahjuhüvitise maksmisega, siis tuleb kostjalt välja mõista ka viivis. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks 14.07.2010.a seisuga välja mõista viivis 192,85 eurot ja alates 15.07.2010.a viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kahjuhüvitise tasumata osalt kuni kahjuhüvitise tasumiseni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult

või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis tuleb hageja menetluskulud jätta 72 % ulatuses tema enda kanda ja 28 % ulatuses kostja kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta 72 % ulatuses hageja kanda ja 28 % ulatuses kostja enda kanda. TsMS § 167 lg 1 sätestab, et iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule. Seega tuleb kolmanda isiku menetluskulud jätta 72 % ulatuses hageja kanda ja 28 % ulatuses tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.