Tagaseljaotsus Ärakiri Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Irma Külavee
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.10.2011, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere
Tsiviilasja number
2-11-7979
Tsiviilasi
ASAS-i Eesti Krediidipank hagi M H vastu, vastu, võlgnevuse võlgnevuse põhisummas põhisummas 492.31 eurot ja kõrvalnõuete nõudes, nõudes, kokku summas 793.47 eurot.
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: AS Eesti Krediidipank (reg.-kood 10237832), aadress: Narva mnt 4, 15014 Tallinn; e-post: [email protected]; volitatud esindaja Aivar Luik, e-post: [email protected] Kostja: M H (ik.xxxx), elukoht: xxxx; e-post: xxxx 492.31 eurot (põhinõue)
Hagihind Kirjalik menetlus
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt. osaliselt. Välja mõista M H (ik xxxx) xxxx) ASAS-i Eesti Krediidipank (reg.kood reg.kood 10237832) 10237832) kasuks kasuks võlgnevuse katteks katteks nõutud summast osaliselt, s.o. kokku summas 730.20 eurot (seitsesada (seitsesada kolmkümmend eurot ja 20 senti), senti), (millest põhivõlgnevus moodustab 492 492.31 eurot, eurot, intressid 33.14 eurot, viivised 147.23 eurot, kirjalike teatiste tasud 57.52 eurot) eurot). Välja mõista M H alates 26.02.2011 26.02.2011 ASAS-i Eesti Krediidipank kasuks viivis 14% põhinõudest põhinõudest aastas kuni põhinõude tasumiseni. tasumiseni.
Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda ning mõista M H hageja ASAS-i Eesti Krediidipank pank kasuks menetluskulude katteks välja kokku 102.25 eurot. Krediidi Kostja menetluskulud menetluskulud jätta kostja enda kanda.
Edasikaebe kord Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esiesitada kaja samale kohtule menetluse taas taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljatagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 28.02.2011 laekus AS-ilt Eesti Krediidipank hagiavaldus M H vastu võlgnevuse põhisummas 492.31 eurot ja kõrvalnõuete nõudes, kokku summas 793.47 eurot.
Hagiavalduses esitatud asjaolud. Hageja ja kostja (M H) sõlmisid 25.08.2006 laenulepingu nr 17035, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 30 000 krooni. Laenu intressimääraks leppisid lepingupooled kokku 14% aastas. Maksegraafikujärgseks laenu ja intresside tasumise tähtpäevaks oli iga kuu 2. kuupäev ja laenu lõpptähtpäevaks - 02.08.2009. Lepingu järgi kohustus kostja tasuma hagejale viivist 0.1% päevas. Kostjal tekkisid hageja ees võlgnevused 2009.aasta jaanuarist. Nimetatud perioodist alates on hageja saatnud korduvalt kostjale kirjalikke võlateatisi ja lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles nõutakse kohustuste täitmist. Kostja oma lepingulisi kohustusi täitma ei asunud ning hageja teatas 25.05.2009 kostjale kirjalikult lepingu erakorralisest ülesütlemisest. 16.10.2009 esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. 18.11.2010 kohtumäärusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus, kuna makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada. Maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 750 krooni (47.93 eurot). Lisaks tasus hageja maksekäsu kiirmenetluses kohtutäituri tasu 420 krooni kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamise üritamise eest. Hageja leiab, et kuna menetlusdokumente ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada, on tal õigus taotleda tagasi 180 krooni, seega moodustas kohtutäituri tasu kulu hageja jaoks täitemenetluses 240 krooni. Hageja leiab, et eelnimetatud kulud on kantud seoses võlgade sissenõudmisega ning seega kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. 25.02.2011 seisuga on kostja kohustused hageja ees järgmised: põhisumma 492.31 eurot, intressid 33.14 eurot, viivised 147.23 eurot, kirjalike teatiste tasud 57.52 eurot, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 47.93 eurot ning kohtutäituri tasu -15.34 eurot, seega kokku summas 793.47 eurot. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõigusseaduse (VÕS) §-ides 8 lg 2; 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 108 lg 1 ja TsMS §-des 146 ja 367 sätestatule ning taotleb kostjalt hagi esitamise seisuga kokku 793.47 euro väljamõistmist, millest põhiosa moodustab 492.31 eurot. Samuti taotleb hageja alates hagi esitamisest TsMS § 367 alusel kostjalt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni 14% aastas. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – kostjaga sõlmitud laenuleping, laenulepingu üldtingimused, kostja konto väljavõte, intressi ja viivise arvestus, kostjale saade2
tud võlateatised ja hoiatus laenulepingu ülesütlemisest, kostjale saadetud teatis lepingu ülesütlemise kohta, maksekorraldused maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivude kohta, maksekorraldus hagimenetluses tasutud riigilõivu kohta, AS ́i Eesti Krediidipank äriregistri väljavõte ning hageja esindaja volikiri. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kostjale ei ole õnnestunud hagiavalduses märgitud aadressil hagimaterjale kätte toimetada ning kohus saatis kostjale hagimaterjalid tööandja kaudu (TsMS § 323 lg 1), kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostja on hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu kätte saanud 09.09.2011. Kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks oli kostjal seega 29.09.2011. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kohus on seda tähtaega järginud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse kostja poolt kohtu määratud tähtajaks vastuse mitteesitamise korral TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja hagi rahuldamiseks. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tasumata laenu- ja intressimaksed. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel, kuid hagis nõutud võlasummast osaliselt - summas 730.20 eurot (millest põhivõlgnevus moodustab 492.31 eurot). Kohus ei mõista kostjalt hageja kasuks välja maksekäsu kiirmenetluses hageja poolt tasutud riigilõivu summas 47.93 eurot ning kohtutäituri tasu summas 15.34 eurot, s.o. nõue jääb rahuldamata summas 63.27 eurot. TsMS § 144 lg 7 kohaselt on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu.
Pärnu Maakohus jättis 18.11.2010 AS Eesti Krediidipank maksekäsu kiirmenetluse avalduse M H vastu rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada. Kui hageja oleks õigeaegselt, st 1 kuu jooksul alates maksekäsu kiirmenetluse rahuldamata jätmise määruse kättesaamisest, esitanud kohtule hagiavalduse, saaks kohus lugeda maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu ja kohtutäituri tasu kohtuvälisteks kuludeks ja nimetatud kulud kostjalt välja mõista. Hageja esitas hagiavalduse aga alles 28.02.2011, s.o ca 3 kuud hiljem. Kohus leiab, et hageja ei ole õiguslikult põhjendanud, millisel seaduslikul alusel ta käsitleb käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulusid kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kuludena. Muus osas on esitatud hagi õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt (492.31 eurolt) alates 26.02.2011.
Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 1741 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldus nr 228, 25.02.2011 hagi esitamisel riigilõivu tasumisest summas 102.25 eurot. Hageja kantud kulud kokku moodustavad seega summas 102.25 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 144 p 7; 173; 174; 1741, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik
(allkiri)
Irma Külavee
Ärakiri õige Nooremreferent
Lea Herne
Kohtuotsus jõustus 03. detsembril 2011. a. Nooremreferent
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.