2-11-25264/10 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

9.Välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri tasu 397 eurot Advokaadibüroo Kraavi ja Partnerid kasuks Advokaadibüroo Kraavi ja Partnerid pangakontole AS-is Swedbank . Määruse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Määrusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Pankrotiavalduse asjaolud. COÜ esitas 31.05.2011.a avalduse pankrotimenetluse alustamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus määras 08.08.2011.a. ajutise pankrotihalduri. Võlgniku pankrotiavalduse esitas YF, kes on ettevõtte asutajaks ja juhatuse liikmeks käesoleval ajal. Võlgniku igapäevase tegevusega tegeles AM, kuna YF elab XXX ja omas seetõttu vaid passiivset juhatuse liikme staatust. Pankrotiavaldusest nähtub, et peale ettevõtte osalise raamatupidamise dokumentatsiooni enda valdusesse saamisel ja selle kontrollimisel selgus, et ettevõtte on makseraskustes ega suuda oma kohustusi täita. Igasugune majandustegevus ettevõttel puudub. Raamatupidamise dokumentatsiooni kohaselt on võlgnevuse suuruseks 20 957,98 eurot, kuid viimase konto väljavõtte kohaselt on seisuga 01.12.2010.a. kontol raha 77,83 euro ulatuses. Seega ületavad avaldaja maksekohustused avaldaja vara. Avaldajale YF on teatavaks saanud, et ettevõttele kuulund vara on võõrandatud RGOÜ-le ning on alust arvata, et see on võõrandatud tasuta, kuna raamatupidamise dokumentatsioon ei sisalda tehingu ega raha liikumise dokumente. YF esindaja selgitusel on COÜ endised juhatuse liikmed DM koos abikaasa AM pannud toime kelmuse, pettes YF välja raha COÜ arendamise eesmärgil, mingeid laenulepinguid rahade liikumise kohta aga ei tehtud. Pankrotiavalduse ja avaldaja esindaja täiendavate selgituste kohaselt on D ja AM omavahelisel kokkuleppel kandnud COÜ vara uude äriühingusse RGOÜ. Vara üleandmise lõplik õiguslik alus on teadmata, kuna vastav dokumentatsioon selle kohta puudub, pankrotiavaldusele on lisatud nõude loovutamise ja tasaarvestuse akt. DM eemaldas ennast dokumentide järgi ettevõtte juhatusest juba 2009 aastal, sama üritas teha ka AM ilmselt põhjusel, et maksmata võlad jääksid YF, kui ainsa juhatuse liikme ja ettevõtte eest vastutava isiku kanda. YF arvates on majandustegevuse seiskumise, ettevõtte vara võõrandamise ja kohustuste tasumata jätmise puhul tegemist tahtliku maksejõuetuse tekitamisega ja vara väljaviimisega. Võlgniku selgitust arvesse võttes ja dokumentidega tutvudes võib teha järelduse, et püsiv maksejõuetus kujunes välja 2010 detsembris, kui edasist majandustegevust ei toimunud. Pangakontodel alates 2010.aasta lõpust enam toiminguid ei nähtu. Pankrotiavalduse esitanud juhatuse liikme YF, kelle elukoht on XXX, päringutele ettevõtte arengu kohta edastati alati siin elava juhtkonna poolt vastus, et tegevus areneb ja probleeme pole. Lõpuks, kui tema meilidele ja telefonile teiste juhatuse liikmete poolt enam ei vastatud, sõitis YF Tallinnasse ettevõtte olukorda kontrollima, kuid leidis eest suletud söögikoha ja sai raamatupidamist teostavalt firmalt osalise dokumentatsiooni, millest selgus ettevõtte varade võõrandamine ja majandustegevuse seiskumine koos maksejõuetusega. Kuna YF oli varem pöördunud seoses varade kadumise tausta uurimisega ka Maksu- ja Tolliametisse, siis võttis ka ajutine haldur ühendust asjaga tegelenud ametnikuga.

Vestluses Maksu- ja Tolliameti töötajaga leidsid ajutisele haldurile YF ja tema esindaja antud kahtlused kinnitust. Maksuameti töötaja leidis samuti, et COÜ tegevjuht, DM , kes oli ka algselt juhatuse liige ja tema abikaasa AM kantisid OÜ varad ja tegevuse teise firmasse – OÜ RG- mis on seoses 2010.a novembrikuu tehingutega ametniku käes seniajani kontrollis. Kontroll peaks tõenäoliselt lõppema peatselt (maksuotsusega), kuid ametniku arusaamise järgi on ka RGOÜ juba tegevuse lõpetanud ja varad kuskile mujale üle viinud. PMTK arvates oli tookord tegemist ettevõtte üleminekuga (mis ei ole käive), mitte varade ostu-müügiga, seega küsisid M käibemaksu tagasi ebaõigelt. Maksuametniku sõnul olevat DM ja AM andnud OÜ-le laenu, mille kohta on nende enda allkirjadega laenulepingud, seejärel nad leidsid Venemaalt investorid, kelle raha kadus OÜ tegevuse tarbeks, mingeid laenulepinguid ei tehtud. Asja teeb keerukamaks see, et Venemaa investor ei andnud laenu otse äriühingule, vaid läbi DM i. D. M eemaldas ennast dokumentide järgi OÜ-st, kuid tegutses tegevjuhina edasi. Ka A. M püüdis ennast taandada juhatuse liikme kohalt, et maksmata võlad jääksid Y. F kaela. Et asja võimalikult segaseks ajada, ei lastud teha / esitada raamatupidamisfirmal ( BMS OÜ) OÜ C kohta Maksu- ja Tolliametile koondeid ega kokkuvõtteid.Osa varadest kohviku/restorani sisustuse hulgast "müüdi " samuti võlgade katteks A. M OÜ-le BT A . A. M Maksu- ja Tolliametisse selgitusi andma ei tulnud, vabandades ennast vastsündinud lapsega. Lapse sündimisega seoses ei olevat ta saanud ka äriühingu juhtimisega tegeleda, sellega langeb kogu vastutus Y. F peale. Ajutise halduri ettekande koostamise aja seisuga on võlgnikul teadaolevaid kohustusi kokku 29 431,54 eurot. Maksu- ja Tolliameti 18.08.2011.a. tõendi nr 8-8.1/26704 kohaselt on COÜ maksude ja maksete võlg seisuga 18.08.2011.a. kokku 8 363,62 eurot alljärgnevalt: Teadaolevad kohustused võlausaldajate ees on kokku summas 21 067,92 eurot alljärgnevalt:

pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 29 431,54 eurot, võlgnikul igasugune vara puudub, seega on võlgnik maksejõuetu. Ajutise halduri ettekande kohaselt tuleks kuriteo tunnustega tegude all ära märkida pankrotiavalduse mitte õigeaegset esitamist juhatuse liikme AM poolt ja ettevõtte vara võõrandamist RGOÜ-le, mille puhul võib tegemist olla vara ümberkantimisega ja tahtliku maksejõuetuse põhjustamisega koos DM . Juhtimisviga ajutise menetluse raames esile tuua ei ole võimalik. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval hetkel tehinguid, mis oleksid kindlasti tagasivõidetavad. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 22.09.2011.a. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded COÜ võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2000 eurot 7 kalendripäeva jooksul. Võlausaldajad nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.