AS Nordea Finance Estonia hagi LP vastu võla 2.315,56 euro ja viiviste 2.315,56 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2315,56 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja AS Nordea Finance Estonia (rk 10237140, asukoht Liivalaia 45/47, Tallinn); hageja esindaja Dagne N Kostja LP(ik XXX, elukoht XXX)
esindajad Menetluse liik
Asja arutamine toimus kohtuistungil 25.08.2011.a. ja jätkus kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista LP AS Nordea Finance Estonia kasuks 1762,44 (üks tuhat seitsesada kuuskümmend kaks eurot ja 44 senti), millest põhivõlg on 881,22 eurot ja viivised on 881,22 eurot. Menetluskulude jaotus.
3.Jätta AS Nordea Finance Estonia menetluskuludest, s.h. kohtukuludest ja kohtuvälistest menetluskuludest 38,05 % LP kanda ja 61,95 % nende enda kanda.
Jätta LP menetluskuludest 61,95 % AS Nordea Finance Estonia kanda ja 38,05 % tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme
kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
1.03.07.2006.a. sõlmisid pooled liisingulepingu, mille esemeks oli sõiduauto Mazda 3 HB 1,6 Elegance. Pooled leppisid lepingus kokku, et vara maksumuseks on 13.388,95 eurot, et kostja maksab liisingulepingu sõlmisel hagejale esimese sissemaksena 1338,89 eurot, ning et ülejäänud osa tasub kostja hagejale 60 kuu jooksul (t/l 21).
2.Kostja rikkus hagejale liisingulepingus kokku lepitud tasu maksmise kohustust alates 2008.a. detsembrikuust tasudes pärast nimetatud kuud talle esitatud arveid osaliselt ja jättes osad arved täielikult tasumata.
4.Hageja ütles kostjale lepingu üles 30.09.2009.a. (t/l 47). Kostja sai lepingu ülesütlemise avalduse kätte 02.10.2009.a.
5.04.10.2009.a. andis kostja liisingulepingu aluseks oleva auto üle hageja poolt volitatud isikule oma elukohas (t/l 65). Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused.
6.04.03.2011.a. esitatud hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt 2315,56 eurot põhivõlga, millest - tähtajaks tasumata lepingumaksed on 1688,45 eurot - saamata jäänud intress on 26,33 eurot - tasumata kindlustusmaksed on 74,49 eurot - tagastatud auto remondikulu on 682,06 eurot ja - sõiduki tagastusteenuse kulu on 159,78 eurot. Arvestades sellega, et liisingulepingujärgse vara jääkmaksumuseks oli lepingu ülesütlemise ajal 6717,39 eurot, kuid vara müügihinnaks oli 7032,94 eurot, sai hageja vara müügiga kasu 315,55 eurot, mille hageja võtab maha kostja võlgnevusest temale ning saab oma nõude suuruseks kostja vastu 2315,56 eurot. Tulenevalt asjaolust, et kostja on olnud viivituses hagetava summa tasumisega alates 30.09.2009.a., palub hageja välja mõista kostjalt ka viivise 490 päeva eest perioodi 30.09.2009.a. (lepingu ülesütlemise kuupäev) kuni 10.02.2011.a. eest põhivõla suuruses, kuigi kostja viivise võlgnevus hageja ees on liisingulepingus kokku lepitud viivisemäära 0.25% päevas arvestades tegelikult 2836,56 eurot.
Lk (6)
7.Oma nõude tõendamiseks kostja esitas hageja dokumentaalsete tõenditena poolte vahel sõlmitud liisingulepingu nr 20062954 koos maksegraafikuga, kostjale esitatud arved alates 2008.a. detsembrikuust kuni lepingu ülesütlemiseni, liisingulepingu ülesütlemise teate, hageja poolt IMEOÜ-le esitatud Mazda HB 1,6 Elegance TP arve sõiduki müügihinna tasumiseks, arved 12919355 ja 12916495, millised kostja on tasunud IMEOÜ-le sõiduki Mazda HB 1,6 Elegance TP tehnilise kontrolli, remonttööde ning keemilise puhastuse eest, arve 01054, mille hageja on tasunud CEOÜ-le LP sõiduki tagastusteenuse eest, hageja poolt 06.02.2009.a. kostjale saadetud võlateatise ning LP ja CEOÜ poolt allkirjastatud vara üleandmisevastuvõtmise akti. Kostja vastuväited ja põhjendused.
8.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hagejal ei saa olla nõuet tema vastu, vaid hoopis kostjal võiks olla nõue hageja vastu liisingulepingujärgse sissemakse suuruses või vähemalt peaks hageja ja kostja nõuded üksteise vastu olema tasaarvestatud.
9.Kostja ei eita, et jäi liisingumaksete tasumisega viivitusse, kuid leiab, et hageja oleks pidanud talle lepingu üles ütlema kohe kui ta võlgu jäi, mitte venitama sellega 300 päeva.
10.Kostja väidetel püüdis ta 2009.a. maikuus hagejaga võlaprobleemi lahendada, kuid kuna keegi autot tagasi võtta ei soovinud, sõitis ta autoga tagasi Järvamaale. Ka lepingu ülesütlemise avalduses, mille kostja hagejalt 02.10.2009.a. sai, polnud kirjutatud kuhu peaks auto viima. Autole tuldi 04.10.2009.a. järgi ootamatult, mistõttu ei jõudnud ta autot puhastada ei seest ega väljast. Kostja väidetel ei olnud autol mingisuguseid vigastusi, väljaarvatud väikesed värvikriimustused, mis on loomulik tulenevalt auto kasutamisest. Kostja väidetel oli auto bensiinipaagis ka küllalt bensiini, et sellega Tallinnasse sõita.
11.Kostja esitas oma vastuväidete tõendamiseks ümbriku tõendamaks millal ta liisingulepingu ülesütlemise avalduse kätte sai, hageja poolt talle saadetud kompromissettepaneku ja kostja vastuse sellele, maksekorraldused, mis tõendavad kostja poolt vaidlusalusel perioodil liisingumaksete osalist tasumist, Eesti Töötukassa teatise selle kohta, et LP on töötuna registreeritud, vara vastuvõtuakti ja selleks lisaks olevad fotod liisingulepingu esemest. Kohtuotsuse põhjendused.
12.Pooled ei vaidle selle üle, et - nad sõlmisid 03.07.2006.a. liisingulepingu, mille esemeks oli sõiduauto Mazda 3 HB 1,6 Elegance; - kostja rikkus liisingulepingus kokku lepitud tasu maksmise kohustust alates 2008.a. detsembrikuust; - hageja ütles kostjale lepingu üles 30.09.2009.a. ning kostja sai lepingu ülesütlemise teate kätte 02.10.2009.a.; - kostjalt võeti liisingulepingu esemeks olev sõiduauto ära 04.10.2009.a. kostja elukohas. Pooled vaidlevad selle üle kas kostja võlgneb hagejale kostja poolt tasumata jäetud liisingumaksed kuni lepingu ülesütlemiseni, hageja saamata jäänud intressi, kostja poolt tasumata jäetud kindlustusmaksed, liisinguesemeks oleva auto remondikulud ning sõiduki tagastusteenuse kulu või mitte.
Lk (6)
13.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus VÕS § 361 sätestatust, mille kohaselt on liisinguvõtjal kohustus maksta liisingueseme kasutamise eest tasu, VÕS § 76 sätestatust, mille kohaselt tuleb lepingut täita vastavalt kokkulepitule, lepingule või seadusele, VÕS § 101 lg 1 p 4-st, mille kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral lepingu erakorraliselt üles öelda ning VÕS § 367 sätestatust, milles sätestatakse liisingulepingu ülesütlemise tagajärjed. Tulenevalt sellest, et poolte vahel oli sõlmitud 03.07.2006.a. liisinguleping, mille esemeks oli sõiduauto Mazda 3 HB 1,6 Elegance ning nimetatud leping oli poolte vahel kehtiv kuni 30.09.2009.a., mil liisinguandja liisinguvõtjale lepingu üles ütles, oli kostjal kui liisinguvõtjal vastavalt VÕS § 361 ja 76 sätestatule kohustus maksta liisingueseme kasutamise eest tasu. Kohus leiab, et lepingu ülesütlemine teisele lepingupoolele on vastava tahteavalduse tegemise õigus, mitte kohustus, mistõttu kostja väide nagu oleks hageja pidanud talle lepingu üles ütlema kohe kui kostja maksete tasumisega võlgu jäi, ei saa olla aluseks jätta kostjalt välja mõistmata liisingulepingus kokkulepitud tasu liisingueseme kasutamise eest. Kohus on seisukohal, et hageja poolt kohtule esitatud arvetega on tõendatud, et hageja on esitanud kostjale perioodil 01.12.2008.a. kuni 30.09.2010.a. arveid liisingueseme kasutamise eest tasu saamiseks summas 27.110,62 eesti krooni (t/l 37-46). Kostja poolt esitatud maksekorraldused tõendavad, et kostja on tasunud nimetatud perioodil esitatud arvete eest hagejale 17.900.krooni (t/l 67-72). Eeltoodust tulenevalt võlgneb kostja hagejale liisingueseme kasutamise tasu perioodi 01.12.2008.a. - 30.09.2010.a. eest kokku 9210,62 (27.110,62-17.900) krooni ehk 588,67 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
14.Tulenevalt asjaolust, et liisingulepingu pooled on lepingu p-s 7.2. kokku leppinud liisinguvõtja intressi tasumise kohustuse põhimaksete jäägilt, mis muudab liisingulepingu tasuliseks lepinguks ehk krediidilepinguks, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka tasumata intress summas 26,33 eurot nagu hageja hagiavalduses nõuab.
15.Kohus on seisukohal, et kostjalt kuuluvad väljamõistmisele hageja kasuks ka tasumata kindlustusmaksed summas 74,49 eurot, sest kindlustusvõtja oli kohustatud sõlmima vara vabatahtliku kindlustuslepingu liisingulepingu p 11.1. kohaselt, mida ka tehti ning kindlustusmakseid tasus kostja hagejale vastavalt viimase poolt esitatud arvetele koos kindlustusmaksetega igakuiselt, mida tõendavad kostjale esitatud arved.
16.Vastavalt VÕS § 367 lg 4 sätestatule peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Osundatud seadusesättele tuginedes nõuab hageja kostjalt pärast liisingulepingu ülesütlemist kantud auto remondikulusid, milliste tõendamiseks esitas hageja arved 12919355 ja 12916495, millised kostja on tasunud IMEOÜ-le sõiduki Mazda HB 1,6 Elegance TP teostatud tööde eest. Kohus leiab, et remondikulud ei ole VÕS § 367 lg 4 mõttes liisingulepingu ülesütlemisest tingitud lisakuluks. VÕS § 367 lg 3 kohaselt arvestatakse liisinguandja nõude suuruse arvutamisel liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Kuivõrd liisingueseme remondivajadus mõjutab liisingueseme väärtust, siis tuleb seda liisinguandja nõude suuruse arvutamisel arvestada VÕS § 367 lg 3 järgi. Seega ei ole põhjendatud pidada remondikulu hüvitatavaks ka VÕS § 367 lg 4 alusel, kuna sellisel juhul arvestataks auto remondivajadust liisinguandja nõude suuruse arvutamisel topelt.
Lk (6)
Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis nr 3-2-1-52-11 p 17 ka Riigikohus. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue remondikulude hüvitamiseks jätta rahuldamata.
17.Kohus on seisukohal, et juhindudes VÕS § 367 lg 4 sätestatust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele aga sõiduki hagejale tagastamise kulu. Hageja poolt kostjale saadetud liisingulepingu ülesütlemise avalduses, mille kostja sai kätte 02.10.2009.a. ja mille üle puudub vaidlus, on kirjas, et liisinguvõtja on kohustatud esimesel nõudmisel üle andma liisingulepingu esemeks oleva sõiduauto Mazda 3 AS Nordea Finance Estonia esindajale, kusjuures LP valdusest vara äravõtmise ja hagejale toimetamise volitas hageja OÜ-le CE(t/l 48). Vaidlus puudub selles, et OÜ CE kostjalt liisingulepingu esemeks oleva vara 04.10.2009.a. kostja elukohas vara üleandmise-vastuvõtmise aktiga vastu võttis. Kohus leiab, et hageja poolt dokumentaalse tõendina esitatud CEOÜ arve hagejale summas 3000.- krooni tõendab, et hageja on nimetatud äriühingule LP sõiduki tagastusteenuse tasu maksnud 3000.krooni. Kohus leiab, et nimetatud kulu summas 191,73 eurot tuleb pidada liisingulepingu ülesütlemisest tingitud liisinguandja lisakuluks, mis kuulub kostjalt kui liisinguvõtjalt väljamõistmisele VÕS § 367 lg 4 alusel. Kõige eeltoodus alusel moodustab kostja põhivõlg hageja ees summa 881,22 (588,67+26,33+74,49+191,73) eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
18.Tulenevalt asjaolust, et kohus peab põhjendatuks kostjalt välja mõista põhivõla katteks 881,22 eurot ning, et hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist alates 30.09.2009.a. kuni 10.02.2011.a. põhivõla suuruses, kontrollib kohus kas hageja viivisenõue kostja vastu on põhjendatud. Viivis on õiguskaitsevahend võlgnikupoolsele kohustuse rikkumisele VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt. Käesoleval juhul on tegemist kokkuleppelise viivisega, sest pooled on kokku leppinud viivise suuruseks 0,25 % päevas, mis vastavalt VÕS § 113 lg 1 3. lausele on lubatav. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist alates 08.10.2009.a., sest kostja sai liisingulepingu ülesütlemise teate kätte 02.10.2009.a. ning hageja on andud nimetatud teates kostjale aega 5 päeva jooksul võlg tasuda. Kuna kohus asus kohtuotsuse p-s 19 seisukohale, et hageja võlg kostja ees moodustab kokku summa 881,22 eurot, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viiviste katteks 881,22 eurot hagetava viiviseperioodi eest ehk viivis põhinõude suuruses, kuna viiviste tegelik suurus nimetatud perioodi eest oleks 1079,23 eurot (881,22 x 490 /päevad/ x 0,25 %), kuid nimetatu ületab hagetava põhinõude suuruse. Tõendid mida kohus jätab käesoleva kohtuotsuse tegemisel arvestamata..
19.Juhindudes TsMS § 238 lg 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata kostja poolt esitatud hageja kompromissettepaneku ja kostja vastuse sellele ning Eesti Töötukassa teatise selle kohta, et LP on töötuna registreeritud, sest nimetatud tõendid ei tõenda kostja vastuväiteid esitatud hagile. Menetluskulude jaotamine.
20.Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o. 38,05 % ulatuses, jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 38,05% kostja kanda ja 61,95% hageja enda kanda, kostja menetluskuludest 38,05% aga tema enda kanda ja 61,95 % hageja kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
Lk (6)
21.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja § 133 sätestatust, mille kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Kuna hageja põhinõudeks kostja vastu oli 2315,56 eurot, ongi see tsiviilasja hinnaks käesolevas asjas. Kohtunik:
Lk (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.