(Tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus Kentmanni Kohtumaja
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
04. oktoober 2011.a. Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-23868
Tsiviilasi
OÜ G hagi AS K vastu võlgnevuse nõudes.
esindajad
nende Hageja: OÜ G(registrikood XXX, asukoht XXX), esindaja vandeadvokaat Kaido Uduste (Advokaadibüroo Kaido Uduste, Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn; e-post: [email protected]);
Hagihind
Kostja: AS K(registrikood XXX asukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja Valdis Härmsalu (AS Intopex Invest, Osmussaare 8, B308, 13811 Tallinn; e- post: [email protected]). 3 195,58 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
28. september 2011.a.
Kohtuistungil osalesid
Hageja esindaja vandeadvokaat Kaido Uduste
Menetlusosalised
ja
tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja ja kostja sõlmisid 03.09.2007 tööettevõtulepingu nr 24.08.07, mille alusel hageja müüs ja paigaldas Maardu Põhikooli võimlasse põranda. Hageja teostas töövõtulepinguga ettenähtud tööd ja andis need kostjale üle. Hagejale teadmata põhjustel ei ole kostja allkirjastanud tööde üleandmis-vastuvõtuakte. Töövõtulepingus märgitud tööde hinnaks oli kokku lepitud 300 000 krooni, mis kuulus tasumisele kolmes võrdses osas. Kaks esimest osamakset on kostja tasunud. Viimase, s.o kolmanda osamakse osas on hageja 22.11.2007 väljastanud kostjale vastava arve/ saatelehe nr. A 115 summas 100 000 krooni, millest kostja on tasunud poole, s.o 50 000 krooni. Kostja on ise tunnistanud oma võlga hageja ees summas 50 000 krooni ning palunud oma võlgnevust ajatada. Viivise suurus on käesoleval juhul määratletud töövõtulepingu p 3.9, mille kohaselt on kostja kohustatud tasuma hagejale iga maksmisega viivitatud pangapäeva eest viivist 0,5%. Hageja palub kostjalt välja mõista 50 000 krooni ning viivise 0,5% võlgnetavalt summalt iga maksmisega viivitatud pangapäeva eest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja vaidleb kostja poolt 06.04.2010 esitatud seisukohtadele vastu. Kostja seisukoht 06.04.2010 esitas kostja vastuse hagiavaldusele. Kostja peab hageja nõuet ebaseaduslikuks. Hageja peab lepingulised tööd lõpetama kvaliteetselt, parandama ilmnenud puudused ja esitama tööde üleandmisevastuvõtuakti tööde üleandmiseks kostjale. Kostjal on viivise nõue hageja vastu. Kohtu põhjendused Kohus on kostjale AS-ile K toimetanud kohtukutse kätte 01.06.2011 toimunud korraldaval kohtuistungil (t/l 118-120). Kostja esindaja 28.09.2011 toimunud kohtuistungile ei ilmunud ning hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata kohtuistungile ei ilmunud ning ilmumata jäämiseks puudub mõjuv põhjus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 413 lg 2 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1, 82 lg 1,.§ 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 635 lg 1. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt kokkulepitud tähtajal.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 2 (3)
TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS §367 järgi võib võlausaldaja viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, protsendina võlalt kuni põhivõla täitmiseni. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Arvestades eeltoodut ning hagiavalduses toodu asjaolusid, leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele, ja kostjalt AS K kuulub hageja OÜ G kasuks väljamõistmisele 3 195,58 eurot ja viivis 0,5% võlgnetavalt summalt iga maksmisega viivitatud pangapäeva eest alates hagi esitamisest 02.10..2009 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskuluna palub hageja kostjalt välja mõista 1 014,60 eurot (15 875 krooni), millest riigilõiv hagiavalduse ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 479,34 eurot ja õigusabikulu 535,26 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.
Mai Grauberg Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.