Võlaõigus › Võõrandamislepingud

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused 16.07.2010 esitas Avo Talts Harju Maakohtule hagi AS Oilseeds Trade vastu, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 125 000 krooni ja viivis perioodi eest 01.07.2009 - 16.07.2010 summas 14 287,50 krooni ning edasi 0,03% tasumata summalt päevas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja kui müüja II, T P, J P kui müüjad ja kostja kui ostja 12.11.2008 osaühingu osade müügilepingu, mille esemeks oli hagejale kuuluv OÜ Jatiina osa nimiväärtusega 10 000 krooni. Hageja müüs lepingu eseme ostuhinnaga 250 000 krooni ning ostja kohustus tasuma lepingu sõlmimise päeval 125 000 krooni ja hiljemalt 30.06.2009 ülejäänud 125 000 krooni. Omand läks üle lepingu sõlmimisega. Lepingus pooled leppisid kokku viivise määras 0,03% tähtajaks tasumata summalt päevas. Kostja ei ole tähtaegselt tasunud teist osamakset 125 000 krooni. Kostja teatas 13.05.2010 kirjaga, et loeb oma kohustused hageja ees täidetuks. Hageja leidis, et kostja 13.05.2010 kirja ei ole võimalik käsitleda tahteavaldusena hinna alandamiseks. Kostja ei ole tõendanud kohase ja mittekohase täitmise väärtust. Hageja on üle andnud müügilepingule vastava müügieseme, kostja esitatud andmete tõelevastavus ei ole tõendatud. Kostja on kaotanud õiguse tugineda müügieseme mittevastavusele VÕS § 220 lg 1 kohaselt, sest ei ole mittevastavusest teavitanud hagejat mõistliku aja jooksul. OÜ Jatiina majandusaasta lõpeb 31. detsembril, seega oleks kostja pidanud hiljemalt äriühingu majandusaasta aruannet esitades mittevastavusest teada saama. Kostja teatas mittevastavusest alles 13.05.2010. Kostja ei ole hinda alandanud teiste müügilepingus nimetatud müüjate suhtes. Hageja ei olnud seoses oma töökohaga osaühingus teadlik OÜ Jatiina täpsetest majandusnäitajatest. Kostja esitatud bilanss ja kasumiaruanne ei ole omavahel võrreldavad. Esitatud dokumentidest ei nähtu, et dokumentide koostamisel on kasutatud samu metoodikaid ja 30.09.2008 seisuga teadaolevaid raamatupidamise algandmeid. Kostja esitatud tõendid ei kajasta asjaolu, et kostja poolt valitud OÜ Jatiina uus juhatus muutis tagantjärele oluliselt raamatupidamiskandeid. Kostja juhatuse liikme V V 30.09.2009 e-kiri ei olnud adresseeritud hagejale ja hageja seda kätte ei saanud. Kiri ei sisaldanud ka mittevastavuse piisavalt selget kirjeldust. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja alandas 13.05.2010 teatega müügilepingu eseme hinda 125 000 krooni võrra. Teates on selgelt väljendatud kostja tahe hinna alandamiseks, sest kostja viitas hinna alandamist reguleerivale müügilepingu p-le 3.2, mis sätestas, et müüja kinnitas lepingu lisana OÜ Jatiina bilansis ja kasumiaruandes sisaldunud informatsiooni õigsust. Kostja alandas hinda, sest OÜ Jatiina majandusaasta aruande koostamise käigus ilmnes, et müügilepingule lisatud bilansis ja kasumiaruandes sisaldunud andmed ei vasta tegelikkusele. OÜ Jatiina ärikasum 30.09.2008 seisuga oli tegelikult 380 461 krooni, mitte 2 156 562 krooni, nagu lepingu lisas näidatud ja puhaskasum oli 30.09.2008 seisuga tegelikult miinus 164 987 krooni, mitte 1 481 675 krooni. 30.09.2008 seisuga oli OÜ Jatiina bilansis kohustusi kokku 23 341 439 krooni ehk ligi 3 miljonit krooni rohkem, kui lepingu lisas näidatud ja samal ajal oli vara

korrigeeritud andmetel vaid alla 1 miljoni krooni rohkem. 30.09.2008 seisuga oli OÜ Jatiina omakapital tegelikult - 228 686 krooni, lepingu lisa kohaselt aga 1 591 460 krooni. Hageja pidi olema teadlik OÜ Jatiina näitajatest, sest töötas kuni 2009. aasta lõpuni osaühingus Kostja ei nõustunud hageja väitega, et kostja ei teatanud lepingu eseme mittevastavusest hagejale õigeaegselt ja seega ei või ta sellele asjaolule tugineda vastavalt VÕS § 220 lg-tele 1 ja 3. Kostja teatas OÜ Jatiina 30.09.2008 bilansi ja kasumiaruande tegelikkusele mittevastavusest e-kirjaga 30.09.2009. Nimetatud e-kirja lisad sisaldasid üksikasjalikku teavet selle kohta, milles raamatupidamisandmete tegelikkusele mittevastavused seisnesid. Kostja sai andmete tegelikkusele mittevastavusest teada, kui OÜ Jatiina 2008. majandusaasta aruande koostamise ja auditeerimise käigus ilmnesid 31.12.2008 seisuga sellised andmed ettevõtte majandusliku olukorra kohta, mis ei olnud ühitatavad müügilepingule lisatud bilansis ja kasumiaruandes (seisuga 30.09.2008) kajastatuga. Seejärel viidi eraldi läbi 30.09.2008 seisuga koostatud bilansi ja kasumiaruande õigsuse kontroll. 2008. majandusaasta aruande koostamine ja auditeerimine toimus tavapärasel ajal, s.o mais ja juunis 2009. Protsessi käigus ilmnenud täiendava kontrolli vajadus realiseeriti suvel ja sügise alguses 2009. Kostja teavitas OÜ Jatiina osade müüjaid avastatud mittevastavustest koheselt pärast kontrolli tulemuste selgumist, s.o 30.09.2009. Kohase täitmise väärtuseks oli 1⁄4 osaühingu omakapitali suurusest ehk 400 000 krooni, kuna tegelikult oli omakapital miinuses, siis oli mittekohase täitmise väärtus 0. Kostja tugines mittevastavusele juba 11.06.2009 kirjas, selgitades, et müügilepingu lisaks olnud bilanss ei vastanud tegelikkusele ning kahe bilansi põhiline vahe tulenes kohustuste suurusest. Maakohtu otsuse põhjendused 06.05.2011 otsusega rahuldas Harju Maakohus Avo Taltsi hagi ja mõistis välja AS-lt Oilseeds Trade Avo Taltsi kasuks võlgnevuse 7 988,96 eurot ja viivise alates 01.07.2009 - 06.06.2011 summas 1 615,37 eurot ja edasi määras 0,03% tähtajaks tasumata summalt päevas. Puudub vaidlus selles, et hageja kui müüja II, T P, J P kui müüjad ja kostja kui ostja sõlmisid 12.11.2008 osaühingu osade müügilepingu, mille esemeks oli hagejale kuuluv OÜ Jatiina osa nimiväärtusega 10 000 krooni. Hageja müüs lepingu eseme ostuhinnaga 250 000 krooni. Vastavalt lepingule kohustus ostja tasuma lepingu sõlmimise päeval 125 000 krooni ja hiljemalt 30.06.2009 ülejäänud 125 000 krooni. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole tähtaegselt tasunud teist osamakset 125 000 krooni ning teatas 13.05.2010 kirjaga, et loeb oma kohustused hageja ees täidetuks. Pooled vaidlevad selle üle, kas esines asja lepingutingimustele mittevastavus ja kas kostja on kaotanud õiguse mittevastavusele tugineda VÕS § 220 lg 1 kohaselt. Pooled on sõlminud müügilepingu vastavalt VÕS § 208 lg-le 1, mille kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vastavalt VÕS § 217 lg-le 1 peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab mittevastavust tõendama kostja. Kostja väitel seisnes asja lepingutingimustele mittevastavus selles, et OÜ Jatiina majandusnäitajad olid oluliselt halvemad, kui lepingus toodud. Lepingu p 3.2 kohaselt müüja kinnitab, et ta on ostjale avaldanud kogu talle teada oleva informatsiooni osaühingu kohta ning teatavaks tehtud informatsioon, sealhulgas osaühingu bilanss ja kasumiaruanne seisuga

30.09.2008 kajastab õigesti osaühingu varasid, õigusi ja kohustusi. Müügilepingu lisaks oli osaühingu bilanss ja kasumiaruanne seisuga 30.09.2008. Kostja esitas vandeaudiitor K V 07.10.2010 koostatud osaühingu bilansi ja kasumiaruande seisuga 30.09.2008 ning kostja 30.09.2009 e-kirja väljatrüki, mille hulgas on kirjale lisatud manustena kirja saatmise hetkel koostatud kaubanimekiri (andmetöötlusprogrammi tabelina ja märkmed). Esitatud kahest bilansist ja kasumiaruandest nähtub, et OÜ Jatiina ärikasum 30.09.2008 seisuga oli hilisemate andmete järgi 380 461 krooni, varasemate andmete järgi 2 156 562 krooni. Puhaskasum oli 30.09.2008 seisuga hilisemate andmete järgi -164 987 krooni, mitte 1 481 675 krooni. Bilansis oli 30.09.2008 seisuga kohustusi hilisemate andmete järgi kokku 23 341 439 krooni ehk ligi 3 miljonit krooni rohkem kui lepingu lisas näidatud, samal ajal kui vara oli korrigeeritud andmetel vaid alla 1 miljoni krooni rohkem. OÜ Jatiina omakapital oli 30.09.2008 seisuga hilisemate andmete järgi - 228 686 krooni, varasemate andmete järgi 1 591 460 krooni. Kohus leidis, et ainuüksi asjaolust, et üks bilanss ja kasumiaruanne on koostatud juhatuse poolt ja teine vandeaudiitori poolt, ei saa järeldada, et juhatuse koostatud bilanss ja kasumiaruanne on valed. Kahe bilansi ja kasumiaruande erinevus võib tuleneda nende koostamise ajalisest vahest. Varasem bilanss ja kasumiaruanne oli kinnitatud lepingu sõlmimise päeval, s.o 12.11.2008. Hilisem bilanss ja kasumiaruanne kinnitati vandeaudiitori poolt 07.10.2010. Bilansi ja kasumiaruande koostamise ajaline vahe võib põhjustada algandmete erinevuse. Bilanss ja kasumiaruanne sõltub valitud raamatupidamismeetoditest, näiteks varade arvestamise meetodist või põhivara amortiseerimise perioodist. Bilanss ja kasumiaruanne sõltub äriühingu juhatuse poolt esitatavatest algandmetest varade ja kohustuste kohta, mis omakorda võivad sõltuda juhatuse tõlgendusest varade otstarbe, väärtuse, kuuluvuse jms osas. Oletades, et vandeaudiitori koostatud bilanss ja kasumiaruanne vastas tegelikkusele, ei tähenda see, et juhatus oleks varasemas bilansis ja kasumiaruandes esitanud ebaõiget informatsiooni ning eeldada, et juhatuse koostatud bilanss on vähem usaldusväärsem, kui vandeaudiitori koostatud bilanss. TsMS § 230 lg 1 kohaselt oleks kostja pidanud juhatuse koostatud bilansi ja kasumiaruande ebaõigsuse tõendamiseks selgitama, milles bilansi mittevastavus seisneb ja mis põhjustel hilisem bilanss ja kasumiaruanne erinesid. Hageja juhtis nimetatud asjaolude selgitamise vajadusele kirjalikes seisukohtades tähelepanu. Seega oleks kostja saanud soovi korral esitada täiendavaid tõendeid algandmete kohta või taotleda raamatupidamisekspertiisi teostamist. Ka kohtuistungil kostja erinevuste osas piisavaid selgitusi ei andnud. Kostja selgitas, et erinevus tulenes põhiliselt kohustuste mahust, kuid ei selgitanud, kas juhatus jättis teatud kohustuste kohta andmed esitamata ja kui jättis, siis milliste kohustuste kohta või millistel muudel põhjustel erinevus tekkis. Kostja 30.09.2009 e-kirja väljatrükist, mille hulgas oli kirjale lisatud manustena kirja saatmise hetkel koostatud kaubanimekiri ja märkmed, ei nähtu, et juhatuse koostatud bilanss ja kasumiaruanne on ebaõiged. Andmed on kinnitamata ja kontrollimata, ei ole võimalik mõista esitatud tabeleid ja märkusi ilma täiendavate selgitusteta ja ilma teiste raamatupidamisandmeteta. Miski ei viita sellele, et esitatud andmed kajastavad kõiki kohustusi või varasid. Kohus leidis, et kostja ei ole suutnud tõendada müügilepingu lisaks olnud bilansi ja kasumiaruande ebaõigsust ja asus seisukohale, et lepingu ese vastas lepingutingimustele ning kostjal puudus alus hinda alandada. Kuivõrd kohus tuvastas, et lepingurikkumist ei esinenud, ei hinnanud kohus, kas kostja võis kaotada õiguse asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda VÕS § 220 lg 1 alusel.

Apellatsioonkaebus Kostja AS Oilseeds Trade palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellant esitas müügilepingule lisatud bilansi ja kasumiaruande ebaõigsuse tõendamiseks kohtule OÜ Jatiina korrigeeritud bilansi ja kasumiaruande 30.09.2008. seisuga koos vandeaudiitor K V kinnitusega, et korrigeeritud finantsinformatsioon kajastab olulises osas õigesti ja õiglaselt ettevõtte finantsseisundit. Selle dokumendi võrdlemisel müügilepingu lisaks oleva bilansi ja kasumiaruandega ilmneb muuhulgas, et OÜ Jatiina ärikasum 30.09.2008 seisuga oli hilisemate andmete järgi 380 461 krooni, kuid varasemate andmete järgi 2 156 562 krooni. Puhaskasum oli 30.09.2008 seisuga hilisemate andmete järgi -164 987 krooni, mitte 1 481 675 krooni. Bilansis oli 30.09.2008 seisuga kohustusi hilisemate andmete järgi kokku 23 341 439 krooni ehk ligi 3 miljonit krooni rohkem, kui lepingu lisas näidatud, samal ajal kui vara oli korrigeeritud andmetel vaid alla 1 miljoni krooni rohkem. OÜ Jatiina omakapital oli 30.09.2008 seisuga hilisemate andmete järgi miinus 228 686 krooni, varasemate andmete järgi aga 1 591 460 krooni. Loetletud erinevustele kahes sama kuupäeva seisuga koostatud bilansis ja kasumiaruandes on kohtuotsuses viidatud, kuid kohus ei ole neile erisustele mingit tähelepanu pööranud. Kui äriühingu finantsseisundi kohta on sama kuupäeva seisuga koostatud kaks bilanssi ja kasumiaruannet (algne ja korrigeeritud) ning nendes sisalduv informatsioon erineb oluliselt, siis peab üks kõnealustest vahearuannetest olema ebaõige (tegelikkusele mittevastav). Raamatupidamise seaduse (RpS) § 4 p 1 kohaselt peab raamatupidamiskohustuslane korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. RpS § 18 lg 1 kohaselt on bilanss raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). RpS § 18 lg 2 kohaselt on kasumiaruanne raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Eeltoodud sätteid arvestades ei saa teha järeldust, et kui algse bilansi järgi on ettevõttel kohustusi oluliselt vähem ja omakapital oluliselt suurem, kui korrigeeritud bilansi järgi ning algses kasumiaruandes on ettevõtte kasum oluliselt suurem, kui korrigeeritud kasumiaruandes, siis puudub alus arvata, et üks kõnealustest aruannetest kajastab ettevõtte finantsseisundit ja majandustulemusi ebaõigesti. Maakohus on selle tõsiasja vastu eksinud ja võtnud seisukoha, et isegi kui eeldada korrigeeritud (ja auditeeritud) vahearuande õigsust, ei tõenda see, et juhatus on varasemas bilansis ja kasumiaruandes esitanud ebaõiget informatsiooni. Kohtu sellisel järeldusel puudub igasugune alus ja see on meelevaldne. Selle asemel, et teha kahest kohtule esitatud vahearuandest ainuvõimalik järeldus, et üks aruannetest peab olema ebaõige, on kohus asunud otsima põhjuseid, mis võiksid anda alust väiteks, et algne bilanss ja kasumiaruanne ei tarvitse olla valed. Maakohtu seisukoht, et müügilepingu lisaks olevad OÜ Jatiina bilanss ja kasumiaruanne ei ole ebaõiged ja lepingu ese seega vastas lepingutingimustele, ei ole kooskõlas asjas kogutud ja uuritud tõenditega (eelkõige korrigeeritud bilansi ja kasumiaruandega koos audiitori kinnitusega) ning selline seisukoht on rajatud üksnes oletustele, mis on põhjendamatud. Apellandi hinnangul on ebaõige kohtu seisukoht, et käesolevas asjas ei ole alust eeldada, et vandeaudiitori poolt kinnitatud korrigeeritud vahearuanne vastas täielikult tegelikkusele ning algne vahearuanne on vähem usaldusväärne kui audiitori poolt kinnitatud korrigeeritud aruanne. Vaidluse all ei ole korrigeeritud ja auditeeritud vahearuande usaldusväärsus ja õigsus (s.t puudub alus selles kahelda ning kumbki pool ei ole menetluses sellisele kahtlusele tuginenud). Kuna auditeeritud vahearuanne on usaldusväärne ja algne auditeerimata vahearuanne erineb sellest

oluliselt, siis saab tõendeid TsMS § 232 lg 1 nõuete kohaselt hinnates teha vaid järelduse, et algne bilanss ja kasumiaruanne on vähem usaldusväärne, kui hilisem auditeeritud vahearuanne ja ka ebaõige. Algset bilanssi ja kasumiaruannet ei ole võimalik lugeda sama usaldusväärseks, kui hilisemat korrigeeritud ja auditeeritud vahearuannet sama kuupäeva seisuga. Maakohus asus otsuses ebaõigesti seisukohale, et TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt oleks apellant pidanud bilansi ja kasumiaruande ebaõigsuse tõendamiseks selgitama, milles juhatuse koostatud bilansi mittevastavus seisneb ja millistel põhjustel hilisem bilanss ja kasumiaruanne erinesid. Apellant tugines menetluses väitele, et müügilepingule lisatud bilanss ja kasumiaruanne olid ebaõiged ning järelikult ei kuulu vahearuannete erinevuste põhjused üldse tõendamisesemesse TsMS § 230 lg 1 järgi. Nimetatud asjaolu on dokumentaalselt tõendatud kohtule esitatud OÜ Jatiina korrigeeritud bilansi ja kasumiaruandega koos vandeaudiitori kinnitusega. Järelikult on apellant oma vastuväite hagile tõendanud TsMS § 230 lg 1 nõuete kohaselt. Aruande ebaõigsuse fakt ja selle ebaõigsuse põhjused on erinevad asjad ning käesolevas tsiviilasjas pidi apellant tõendama vaid algse vahearuande ebaõigsuse fakti. Selle tõendamiskohustuse on apellant menetluses täitnud. Järelikult on alusetu maakohtu seisukoht, et apellant ei ole suutnud tõendada müügilepingu lisaks oleva bilansi ja kasumiaruande ebaõigsust. Kui maakohus oleks asjaolud õigesti tuvastanud, pidanuks ta asuma seisukohale, et müügilepingu ese ei vastanud lepingutingimustele VÕS § 217 lg 1 mõttes ning järelikult oli apellandil alus hinda alandada. Lepingu eseme lepingutingimustele mittevastavuse fakti tuvastamise küsimuses võetud ebaõige seisukoht viis maakohtu materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni ning ebaõige lahendini. Apellant on seisukohal, et asjaolude õigel tuvastamisel ja hindamisel pidanuks kohus järeldama, et apellandil oli õigus lepingu hinda alandada ja seetõttu tuleb vastustaja nõue jätta rahuldamata. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud apellatsioonkaebusega ning tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust tühistada. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium ei korda maakohtu otsuse põhjendusi. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Kuna kostja tugines asjaolule, et müügilepingu ese oli puudustega, siis pidi TsMS § 230 lg 1 järgi kostja seda asjaolu tõendama. Kolleegium ühineb maakohtuga, et ainuüksi pärast müügilepingu sõlmimist koostatud bilanss ja kasumiaruanne, mis erinevad müügilepingu sõlmimise ajal tehtust, ei tõenda, et lepingu ese oli puudustega.

Raamatupidamise seaduse § 18 lg 1 järgi on bilanss raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali) ja lõige 2 järgi kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Raamatupidamise seaduse § 15 lg 2 järgi on bilanss ja kasumiaruanne aastaaruande osad. Raamatupidamise seaduse § 15 lg 3 järgi on nende koostamise aluseks raamatupidamisregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud ja reguleerimiskanded. Aastaaruande koostamiseks inventeeritakse raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste saldod, hinnatakse registrites kajastatud varade ja kohustuste väärtuse vastavust käesoleva seaduse §-des 16 ja 17 sätestatud arvestuspõhimõtetele, tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded ning koostatakse põhiaruanded ja lisad. Kostja poolt esitatud ja koostatud OÜ Jatiina bilansist ja kasumiaruandest seisuga 30.09.2008, mida on auditeerinud vandeaudiitor K V, ei tulene, milles seisnes müügilepingu sõlmimisel hageja poolt kostjale esitatud OÜ Jatiina bilansi ja kasumiaruande seisuga 30.09.2008 ebaõigsus. See, et kostja poolt esitatud bilanss ja kasumiaruanne on tehtud hilisemalt ja need on kinnitatud vandeaudiitori poolt, ei tähenda, et need kajastaksid ettevõtte, mille osa müüdi, majandusseisu vastavalt tegelikkusele. Bilanss ja kasumiaruanne koostatakse raamatupidamisregistrite andmete põhjal. Seega on tegemist tuletatud tõenditega, mis on koostatud algandmetest lähtudes. Oma väite tõendamiseks oleks kostja pidanud kohtule selgitama ja esitama tõendid selle kohta, milles seisnes hageja poolt müügilepingu sõlmimisel esitatud OÜ Jatiina bilansi ja kasumiaruande ebaõigsus, see tähendab, millised bilansi ja kasumiaruande koostamise aluseks olnud andmed olid ebaõiged ja kuidas sellest johtuvalt muutus bilanss ja kasumiaruanne. Kuna tegemist on eriteadmisi nõudvate asjaolude väljaselgitamisega, siis vajadusel oleks olnud võimalik maakohtus taotleda raamatupidamisliku ekspertiisi määramist. Hageja poolt 22.03.2011 esitatud seisukohtades on hageja selgitanud, et ainuüksi kostja poolt esitatud bilanss ja kasumiaruanne ei tõenda seda, et hageja poolt lepingu sõlmimisel 30.09.2008 seisuga esitatud bilanss oleks kajastanud äriühingu majanduslikku seisundit ebaõigesti, kuna kostja poolt esitatust ei selgu, milliseid algandmeid on muudetud. Ka ringkonnakohtu istungil ei pidanud kostja esindaja vajalikuks selgitada, millest tulenes hilisema bilansi erinevus. Kuna kostja ei konkretiseerinud oma vastuväidet ega täpsustanud, mis tingis tema poolt müügilepingu sõlmimisel esitatust erineva bilansi ja kasumiaruande koostamise, siis ei olnud võimalik ka hagejal tõendada, et tema poolt müügilepingu sõlmimisel esitatu kajastas OÜ Jatiina majanduslikku seisundit õigesti. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis TsMS § 171 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta apellandi kanda. Maakohus on otsuses maakohtus kantud menetluskulud jätnud õigesti TSMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi on menetlusosalisel õigus taotleda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

Margo Klaar

Ele Liiv

Ülle Jänes

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.