Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

1(4)

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Nõmme Linnaosavalitsus üürileandjana ja S OÜ 03.06.2002 mitteeluruumi rendilepingu, mille kohaselt üürnik võttis perioodiks 02.06.2002-01.08.2011 rendile ruumid asukohaga XXX üldpinnaga 111,1 m2. Üürileandja ja kostja sõlmisid 17.10.2002 kokkuleppe rendilepingu üle andmiseks kostjale. Üürileandja ja kostja sõlmisid 30.10.2003 rendilepingu lisa 1, millega määrasid üüritariifiks 48,30 kr/m2 ehk 5366,13 krooni kuus. Üürileandja müüs üüritava kinnistu 23.03.2005 EBOÜ-le, kes omandas ka üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused. EBOÜ ja hageja sõlmisid 01.08.2007 nõude loovutamise lepingu, millega üürileandja loovutas rendilepingust tulenevad õigused hagejale. Üürilepingu p 2.1.1. kohaselt kohustub kostja asuma üüri iga kuu viimaseks tööpäevaks kokkulepitud summas. Kostja ei ole üüri tasunud 2005 aasta eest. Hageja palub välja mõista võlgnevuse perioodi eest 01.05.2005 – 30.12.2005 summas 42 929,04 krooni ja viivise summas 42 929, Hageja leiab, et hagi ei ole aegunud, hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitanud kohtule 31.12.2008 Kostja seisukohad Kostja hagi ei tunnista ja palub asjas kohaldada aegumist. Kostja ei ole kätte saanud hagis nimetatud arveid. Kostjale ei ole väljastatud arveid, mille alusel oleks muutunud sissenõutavaks kostja kohustus esialgse võlausaldaja ees. Nõude loovutamise lepingust 01.08.2007 ei nähtu, milliseid nõudeid tegelikult loovutatakse.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega ja hinnanud kõiki kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et Nõmme Linnaosavalitsus üürileandjana ja S OÜ sõlmisid 03.06.2002 mitteeluruumi rendilepingu, mille kohaselt üürnik võttis perioodiks 02.06.2002-01.08.2011 rendile ruumid asukohaga XXXüldpinnaga 111,1 m2. Üürileandja ja kostja sõlmisid 17.10.2002 kokkuleppe rendilepingu üle andmiseks kostjale. Üürileandja ja kostja sõlmisid 30.10.2003 rendilepingu lisa 1, millega määrasid üüritariifiks 48,30 kr/m2 ehk 5366,13 krooni kuus. Üürileandja müüs üüritava kinnistu 23.03.2005 EBOÜ-le, kes omandas ka üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused. EBOÜ ja hageja sõlmisid 01.08.2007 nõude loovutamise lepingu, millega üürileandja loovutas rendilepingust tulenevad õigused hagejale. Pooled vaidlevad nõude aegumise ja sissenõutavuse üle, samuti nõude loovutamise kehtivuse üle. VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 1 kohaselt võivad pooled kokku leppida, et kohutuse täitmine on seotud arve esitamisega. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 ls 2 sätestab, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. TsÜS § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. TsÜS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 sätestab, et hagi esitamisega on võrdsustatud /---/ avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Kohus märgib, et TsÜS § 147 kohaselt hakkab aegumistähtaeg kulgema sõltumata 2(4)

sellest, kas ja millal on arve esitatud. Kohus on ka seisukohal, et sellises olukorras on hagi aegumist peatava teo tegemine, sealhulgas maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine, võimalik sõltumata sellest, kas selleks hetkeks on arve esitatud või mitte. Seda seetõttu, et TsMS § 363 lg 1 p 2 mõistes hagi alus on hagi aluse universaalsuse nõude tõttu sama sõltumata arve esitamise ajast. Hagi aluseks on üürilepingust tulenev kindla üüriperioodige seotud võlgnevuse nõue ning arve esitamise aeg ei oma hagi aluse identifitseerimise seisukohast tähendust. Rendilepingu p-st 2.1 ja 2.1.1 nähtub, et rentnik kohustub vastavalt rendileandja poolt esitatud arvetel tasuma /---/ renti. Seega on üürilepingu pooled kokku leppinud nõude sissenõutavaks muutumise sõltuvalt arve esitamisest, mistõttu kuulub aegumise osas kohaldamisele TsÜS § 147 lg 3 ls 2. Kuna võlgnevust nõutakse üüriperioodi eest 01.05.2005 – 30.12.2005, siis ei saanud aegumine alata varem kui 01.01.2006 ja aegumistähtaeg ei saanud saabuda enne 31.12.2008 kl 24.00. Nimetatud perioodi eest on hageja esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tl 9) kostja vastu 31.12.2008, seega peatus aegumine maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega. Isegi kui kohus tuvastab, et selleks ajaks ei olnud kostjale arveid esitatud, siis ei mõjuta see vastavalt ülal selgitatule aegumise kohaldamist. Pooled vaidlevad nõude loovutamise kehtivuse üle. Kohus on tuvastanud, et EBOÜ ja hageja sõlmisid 01.08.2007 nõude loovutamise lepingu, millega üürileandja loovutas rendilepingust tulenevad õigused hagejale. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). TsÜS § 48 kohaselt peab käsutustehingu objektiks olev ese olema piisavalt määratletav. Nõude loovutamise lepingu (tl 56) p-st 2 nähtub, et EBOÜ on loovutanud hagejale kõik 03.06.2002 rendilepingust tulenevad õigused. Kohus leiab, et nõude loovutus on piisavalt määratletud ja nõude loovutamise lepinguga on hagejale üle läinud õigus nõuda kostjalt üüritasu hagis nimetatud üüriperioodi eest. Pooled vaidlevad ka nõude sissenõutavuse üle. Kostja vastuväite kohaselt ei ole nõue sissenõutavaks muutunud, sest kostja ei ole saanud nõuetekohast arvet. VÕS § 82 lg 1 kohaselt võivad pooled kokku leppida, et kohutuse täitmine on seotud arve esitamisega. VÕS § 165 sätestab, et loovutada võib ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletavad. VÕS § 167 lg 1 sätestab, et nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, sealhulgas eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad, lähevad nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale. Kohus leiab, et kui loovutatakse nõue, mis muutub sissenõutavaks arve esitamisega ning loovutamise hetkel ei ole veel arvet esitatud, siis läheb uuele võlausaldajale üle ka õigus esitada arve. VÕS § 82 lg 1 mõistes arve ei pruugi olla sama tähendusega, mis käibemaksuseaduse § 37 nimetatud arve. VÕS § 82 lg 1 mõttes on oluline võlausaldaja tahe nõuda võlgnikult raha tasumist teatud tähtajaks. KMS § 37 lg 7 sätestab rea kriteeriume, millele peab vastama käibemaksukohustuslase arve, kuid kohtu arvates ei ole need kohaldatavad koos VÕS §-ga 82 lg 1. Üksnes juhul, kui vigane arve takistab käibemaksuseadusest tulenevate õiguste teostamist, võib võlgnik nõuda arve parandamist ning esitada täitmise vastuväite. VÕS § 82 lg 1 alusel tasumise tähtaja määramiseks piisab sellest, et arvel väljendub võlausaldaja tahe nõuda võlgnikult raha tasumist kindlaks tähtajaks. Kohus leiab, et tõendatud ei ole hageja väide, et kostjale on enne hagi esitamist arved kätte toimetatud. Hageja ei ole oma väite tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud. Hageja on esitanud koos hagiga makseteatised e05-m1... e05—m8 (tl 58 jj), kuid puuduvad tõendid selle kohta, et kostjale oleks need varasemalt kätte toimetatud. Makseteatised on kostjale kätte toimetatud 02.07.2010 koos hagiavaldusega. Makseteatiste kohaselt on maksetähtajaks 7 päeva. Kohus leiab, et makseteatistest koos hagivaldusega pidi kostjale ilmnema hageja selge taha nõuda kostjalt viidatud üüriperioodi eest raha tasumist ja et VÕS § 82 lg 1 kohaselt saabus maksetähtpäev 7 päeva pärast makseteatiste kättesaamist, s o 09.07.2010. Seejuures on küll hageja esitanud arve selliselt, et arve on väljastanud hageja juhatuse liige, kuid arve esitajaks on märgitud EBOÜ, kuid kostjale pidi koos hagiavaldusega 3(4)

olema siiski selge, et hageja nõuab raha maksmist endale. Kohtu arvates puudub kostjal õigustatud huvi tasumisest keeldumiseks kuni nõuetekohase arve väljastamiseni, kuivõrd makseteatistelt nähtub ja pooled ei ole esitanud väidet, et üüritasult kuuluks tasumisele käibemaks. Seega pidi kostja võlgnevuse hagejale tasuma hiljemalt 09.07.2010. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt üürilepingu p-le 5.1 on pooled kokku leppinud viivise määras 0,2 % päevas. Viivise suuruseks seisuga 03.10.2011 on 42929,04 *0,002*451 päeva = 38721,99 krooni ehk 24 368,82 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hageja nõuetest 94 %, seega jätab kohus 94 % menetluskuludest kostja kanda ja 6 % menetluskuludest hageja kanda.

Peeter Pällin Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.