Võlaõigus › Alusetu rikastumine

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse (edaspidi Ratifitseerimise seadus) raames maksti 10.03.2004 AS-le A taotluse viitenumbriga XXXXXXXXXXXXX alusel toetust 4 haagise LMR-14 (rohusöödakärud) ostmiseks 259 800.00 Eesti krooni. Ratifitseerimise seaduse § 7 lg 6 näeb ette, et järelevalvet toetusraha või investeeringuobjekti sihipärase kasutamise üle ja toetuse saaja seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teostatakse arvates taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni toetusraha täielikult väljamaksmisest. 06.11.2007 kontrollakti SA 1467 kohaselt saadeti toetuse saajale 30.10.2007 teatiskiri kontrolli läbiviimise kohta, millele toetuse saaja ei vastanud ja ei ilmunud ka kirjas näidatud ajal (06.11.2007) Sõmerpallu, et võimaldada kontrolli läbiviimist. Koopia teatisest kontrolli läbiviimise kohta saadeti ka AS A nõukogu liikmele KP’ile, kes leidis, et temale sobiv kontrolli läbiviimise aeg oleks alles 2008.a. veebruaris. Toetuse saaja seadusliku esindaja LA, kelle suhtes hagi esitamise ajal kehtis ärikeeld, ei õnnestunud 2007.a. telefoni ega kirja teel ühendust saada. Ratifitseerimise seaduse § 9 lg 2 p 4 kohaselt nõuab PRIA ettekirjutuse alusel toetusraha tagastamist, kui toetuse saaja ei võimaldanud järelevalve teostamist. Toetuse saaja ei ole võimaldanud järelevalve teostamist investeeringuobjektide olemasolu ja sihipärase kasutamise üle. Kuna toetuse saaja ei võimaldanud järelevalve teostamist, tegi PRIA toetuse saajale 24.01.2008 ettekirjutuse nr 9-2/5 toetuse tagasimaksmiseks. Kostja ei ole ettekirjutust täitnud. Vabariigi Valitsuse 10.07.2001 määruse nr 234 „Eesti Vabariigi põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi raames antava toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise kord“ (edaspidi Kord) § 2 lg 1 võimaldab toetuse tagasi nõuda osaliselt. Ratifitseerimise seaduse § 9 lg 4 kohaselt PRIA nõuab toetuse saajalt sama paragrahvi lõikes 2 toodud juhtudel õigusliku aluseta saadud toetusraha tagastamist eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on Ametil õigus pöörduda kohtusse. Hageja selgituste kohaselt leiti osaliselt tagasinõutava toetuse summa eeldatava kasutamise aja ja kontrolli 5 aastase perioodi järgi, kus tagasinõutav summa on proportsionaalne investeeringuobjekti sihipärase kasutamise ajaga. Eeltoodu alusel hageja taotleb kostjalt välja mõista väljamakstud investeeringutoetus osaliselt summas 69 716.00 Eesti krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja peab seda põhjendamatuks järgmistel põhjustel: - arusaamatud on hageja väited, et kontrolli ei võimaldatud teostada. Hageja ei ole tõendanud, et kostja esindaja on 30.10.2007 teatise kätte saanud. Lisaks on arusaamatu teatises märgitud kontrolli läbiviimise koht – Sõmerpalus teise firma kontoris. Selgusetu on, millist hoonet on kontrolli läbiviija silmas pidanud. - Hilisemast kirjavahetusest nähtub, et PRIA on pakkunud kontrolli läbiviimiseks uue aja 19.12.2007. Samas ei nähtu, et nimetatud kuupäeval oleks kontrolli läbi viidud. Samuti ei ole reageeritud kostja nõukogu liikme ettepanekule kontrolli läbiviimiseks. - Jääb arusaamatuks, millise metoodika alusel on hageja tagasinõude summaks saanud 69 716.00 Eesti krooni. Kostja leiab eeltoodu alusel, et hageja ei ole tõendanud piisava selgusega asjaolusid, mis tingiksid investeeringutoetuse tagasimaksmise. Kostja taotleb jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Asjas ei ole vaidlust, et kostjale on toetus 259 800.00 Eesti krooni välja makstud 10.03.2004.a. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et PRIA 24.01.2008 ettekirjutuse nr 9-2/5 on kostja kätte saanud hiljemalt 26.10.2009 koos hagimaterjalidega (kostja kinnitus dokumentide kättesaamise kohta lk 79). Ettekirjutust ettenähtud korras vaidlustatud ei ole. Tulenevalt Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse (Ratifitseerimise seaduse) § 9 lg 2 p 4 kohaselt PRIA nõuab ettekirjutuse alusel toetusraha tagastamist, kui toetuse saaja ei võimalda järelevalve teostamist. Vabariigi Valitsuse 10.07.2001 määruse nr 234 „Eesti Vabariigi põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi raames antava toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise kord“ (Kord) § 2 lg 1 sätestab, et PRIA nõuab toetuse saajalt toetuse osaliselt või täielikult tagasi 10 aasta jooksul, arvates toetuse maksmisest, kui Ratifitseerimise seaduse § 6 alusel teostatud järelevalve käigus on avastatud seaduse § 9 lg-s 2 nimetatud asjaolud. Toetusraha osaliselt või täies ulatuses tagasimaksmiseks ettekirjutuse tegemise pädevus on PRIA peadirektoril või tema volitatud ametnikul (Korra § 2 lg 2). Ettekirjutuse on allkirjastanud PRIA peadirektori kohusetäitja, ettekirjutus on kostjale kätte toimetatud ning ettekirjutuses näidatud korras PRIA peadirektori ees või halduskohtus ettekirjutust vaidlustatud ei ole. PRIA 24.01.2008 ettekirjutus AS-i A toetussumma 69 716.00 Eesti krooni tagasimaksmiseks kohustamiseks on haldusakt (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1). Tulenevalt HMS § 61 lg-st 1 kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, hakkab avalikult teatavaks tehtud haldusakt kehtima 10. päeval pärast avaldamist. HMS § 61 lg 2 kohaselt haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. HMS § 60 lg 2 sätestab, et kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sealhulgas haldusja riigiorganitele. Eeltoodust tulenevalt on kehtiv ettekirjutus täitmiseks kohustuslik. Ettekirjutuse resolutsiooniga on kostjale pandud kohustus maksta toetus ettekirjutuse resolutsiooni punktis 1 määratud ulatuses tagasi riigituludesse ettekirjutuse saamisest arvates 30 päeva jooksul. Kostja seda kohustust täitnud ei ole. Ratifitseerimise seaduse § 9 lg 4 kohaselt PRIA nõuab toetuse saajalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud juhtudel õigusliku aluseta saadud toetusraha tagastamist eraõiguses alusetu

rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on Ametil õigus pöörduda kohtusse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027 järgi isik peab VÕS 52.peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära (VÕS § 1028 lg 1). PRIA ettekirjutusega on tõendatud, et kostja õigus investeeringutoetusele on osaliselt ära langenud, sest kostja ei ole täitnud toetuse saamise järgseid tingimusi ning ei ole võimaldanud PRIA-l kontrollida toetuse sihipärast kasutamist. Investeeringutoetust on kostjale võimaldatud Eesti Vabariigi ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahelise „Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu“ kaudu. Nimetatud lepingu artiklist 13 tuleneb Eesti Vabariigi kohustus teha siseriiklikest seadustest, määrustest või haldussätetest tulenevaid toiminguid, mis on vajalikud a) veendumaks, et programmi raames finantseeritavad tehingud tegelikult toimuks ning neid tehakse nõuetekohaselt, b) normide rikkumise ennetamiseks ja nende lahendamiseks; c) normide rikkumise või hooletuse tõttu kaotatud summade tagasinõudmiseks. Eesti Vabariik peab komisjoni informeerima sel eesmärgil tehtud toimingutest, eriti haldus- või juriidilistest protseduuridest. Eeltoodust nähtub, et Eesti Vabariik on komisjoni ees aruandekohustuslik väljamakstud investeeringutoetuste kasutamise osas. Ratifitseerimise seaduse § 7 lg 3 sätestab, et järelevalveametnikul on õigus viibida ettevõttes, sealhulgas hoonetes ja kinnisasjal, ning kontrollida dokumente kohapeal muu hulgas toetusraha või investeeringuobjekti sihipärase kasutamise kontrollimiseks toetuse saaja või tema esindaja juuresolekul. Järelevalveametnikul on õigus nõuda ka toetusraha või investeeringuobjekti sihipärase kasutamise ja majandustegevuse nõuetekohasust tõendavate dokumentide esitamist. Kostja ei ole esile toonud, et ta toetuse saamise ja kasutamise tingimustest teadlik ei olnud. Kuna kostja kontrolli teostamist ei võimaldanud, ei ole ta täitnud investeeringutoetuse saamise tingimusi, tema toetuse saamise õigus on osaliselt ära langenud ning vastavas osas tuleb toetus tagastada. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ning uurinud esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et Eesti Vabariigi (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kaudu) hagi OÜ AT(endise ärinimega ASA) vastu taotluse nr XXXXXXXXXXXXX alusel makstud toetuse summas 69 716.00 Eesti krooni tagastamiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Võttes arvesse, et hageja menetluses ei ole tõendanud, et 24.01.2008 ettekirjutus on kostjale ratifitseerimise seaduse § 9 lg-s 7 sätestatud nõuetele vastavalt allkirja vastu kätte toimetatud enne hagi kohtusse esitamist, hageja on riigilõivu tasumisest vabastatud ning maakohtul ei ole pädevust hinnata ettekirjutuse sisulist õigsust ja põhjendatust, peab kohus õigeks jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 kohaselt menetlusosaliste endi kanda, sest menetluskulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes ebaõiglane ja ebamõistlik.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.