Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-11-6211 otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale menetluse taastamiseks kaja 28 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), kontole nr 10220034796011 (AS SEB Pank) või kontole nr 221023778606 (Swedbank AS), kõigil viitenumber 3100057358. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel istungit pidamata hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagiavalduses on hageja esitanud taotluse tsiviilasja lahendamiseks tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Pooled sõlmisid 26.01.2008 laenulepingu, millega kostja sai kiirlaenusüsteemist www.euro24.ee laenu 2000 krooni. Pooled leppisid kokku, et kostja kohustub laenusumma ja lepingu sõlmimise tasu 550 krooni tasuma hiljemalt 25.02.2008. Kostja ei ole võlga tasunud. Hageja esitas 05.02.2010 hagi kohtusse. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja võlgnevus järgmine: põhivõlgnevus 2000,00 krooni, lepingu sõlmimise tasu 550,00 krooni ja viivis 2549,00 krooni, kokku 5099,00 krooni (325,89 eurot). Võlaõigusseaduse (VÕS) 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt laenulepingule on viivise määr 0,5% kalendripäevas. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 4 ja p 5 kohaselt on asja läbivaatamise kuludeks menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise kulud ja teate väljaandes Ametlikud Teadaanded

2-11-6211 avaldamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. Hageja on hagiavaldusele lisanud menetluskulude nimekirja, milles on menetluskuluks märgitud riigilõiv 1000 krooni (63,91 eurot) ja hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest 1750 krooni (111,85 eurot). Hageja taotleb kostjalt tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt TsMS § 177 lg 2 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 56 lg 1 lisale 1 tasunud riigilõivu 1000 krooni (63,91 eurot). Hageja esindaja Julianus Inkasso OÜ tasus 12.05.2010 kohtu deposiitkontole kohtutäituri tasu 420,00 krooni (26,84 eurot). Kohtutäituril ei õnnestunud menetlusdokumente kostjale kätte toimetada. Dokumentide kättetoimetamise ajal kehtinud kohtutäituri seaduse § 48 lg 2 kohaselt, kui menetlusdokumenti ei õnnestunud kätte toimetada, kuigi kohtutäitur kasutas selleks kõiki seaduses sätestatud võimalusi, on kohtutäituril õigus nõuda tasu 200 krooni, väljastades kohtutäituri tasu otsuse ja aruande selle kohta, mida ta on dokumendi kättetoimetamiseks teinud. Antud juhul on kohtutäituri tasuks koos käibemaksuga 240 krooni (15,34 eurot) ning enamtasutud kohtutäituri tasu 180 krooni (11,50 eurot) kuulub hagejale tagastamisele TsMS § 150 lg 7 kohaselt. 08.08.2011 on hageja tasunud kostjale menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamiseks teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise eest 6, 39 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud: riigilõiv 1000 krooni (63,91 eurot); esindaja tasu 1750 krooni (111,85 eurot); kohtutäituri tasu 240 krooni (15,34 eurot) ja teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise tasu 6, 39 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 197,49 eurot.

Lukiina Vismann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.