2-10-27294/8 - Asjaõigus - Muud asjaõiguse asjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas, arveldusarvele 221023778606 Swedbankis või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides viitenumber 3100057358. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja: - tuvastada kostja kohustus kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa numbri XXX kolmandast jaost kostja kasuks omandiõiguse ülekandmise nõuet tagav eelmärge; - kohustada kostjat andma nõusolek kustutada korteriomandi, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa numbri XXX all, asukohaga Tallinna linnas XXX ja mille reaalosaks on korter 18, registriosa kolmandast jaost omandiõiguse ülekandmise nõuet tagav eelmärge TMJ (sünd. XXX) kasuks; - jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt kantud menetluskulud. Menetluse käik Kohus saatis korduvalt kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohtul ei olnud võimalik kostjale menetlusdokumente hagiavalduses, rahvastikuregistris, Haigekassas ning Maksu- ja Tolliametis märgitud aadressil XXX, Tallinn kätte toimetada, kuna tagastati märkega „saaja ei viibinud kohal; hoiutähtaja möödumisel; kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestunud“. Äriregistrist nähtuvalt on kostja WPIOÜ (asukoht XXX, Tallinn) osanik ja juhatuse liige. Kohus saatis kostjale menetlusdokumendid ka nimetatud äriühingu aadressil, kuid need tagastati kohtule märkega „saaja ei viibinud kohal; hoiutähtaja möödumisel; kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestunud“. Kohus saatis kostjale menetlusdokumendid ka tema abikaasa elukoha aadressil XXX, Tallinn, kuid need tagastati märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Politsei andmetel on kostja elanud Eestis viibides kahel aadressil – XXX, Tallinn ja XXX, Tallinn. Politsei andmetel ei ela kostja alaliselt Eestis. Aadressilt XXX, Tallinn tagastati kostjale saadetud menetlusdokumendid kohtule märkega „hoiutähtaja möödumisel; kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestunud“. Kohus on proovinud menetlusdokumente kostjale kätte toimetada ka aadressidel XXX, Tallinn ja XXX, Tallinn, kuid nimetatud aadressidelt tagastati dokumendid kohtule märkega „hoiutähtaja möödumisel; kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestunud“. Teistes registrites kostja elukoha andmed puuduvad. Seoses sellega, et kohtule on kostja tegelik elukoht teadmata, toimetati hagimaterjalid kostjale kätte avalikult, avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 08.08.2011. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus loeb tulenevalt TsMS § 322 lg 1 menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule kirjalikku vastust esitanud. Kohtuotsuse põhjendused

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on VÕS § 100 kohaselt võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 2 p1 kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või nõuda, kui kohustuse täitmine on võimatu. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg 8 sätestab, et isikul, kelle omandit või piiratud asjaõigust eelmärge või vastuväide puudutab, on õigus nõuda isikult, kelle kasuks märge on tehtud, märke kustutamist, kui märkega tagatud õiguse maksmapanek on välistatud, eelkõige juhul, kui nõue, mille tagamiseks märge tehti, on lõppenud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg 1 kohaselt vastutab isik teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja hagiavalduses taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: hagimenetluses tasutud riigilõiv summas 319,56 eurot (5000 krooni) ning riigilõiv teate avaldamisel Ametlikes Teadaannetes summas 6,39 eurot. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1, 2 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu summas 325,95 eurot. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et hageja on tasunud riigilõivu teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.04.2011 summas 6,39 eurot (tl. 63) ja 21.06.2011 summas 6,39 eurot (tl. 120). Seega on hageja tasunud riigilõiv teate avaldamise eest Ametlikes Teadaannetes ettenähtust rohkem. Vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 1 tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 esimene lause kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.