Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot (TsMS § 142 lg 2). TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik 03.09.2010.a on Harju Maakohtule esitatud BIGBANK AS-i hagi KP(endine R ) vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse kokku 4 796.00 krooni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20. päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 307 lg 1 alusel 18.08.2011.a, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada Kohtu põhjendused TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 järgi, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus, hindamata tõendeid, leiab et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 4 796.00 krooni so 306.53 eurot. TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt on tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetav. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. 2(3)

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja on esitanud ka menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 1 035.00 krooni so 66.15 eurot. TsMS § 139 lg 3 järgi sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 124 lg 1 järgi määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Hagihinnaks käesolevas tsiviilasjas on hagiavaldusest lähtudes 4 796.00 krooni so 306.53 eurot. Tulenevalt kuni 01.01.2011.a kehtinud RLS lisast 1 oli riigilõivu täismäär antud tsiviilasja hinna puhul 1 000.00 krooni so 63.91 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 66.15 eurot. TsMS § 150 lg 1 alusel tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohus mõistab kostjalt välja menetluskulud summas 63.91 eurot hageja kasuks.

Epp Haabsaar Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.