2-11-31872/7 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

7.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded ning edastada Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja avaldus 09.08.2011.a. määrusega algatas kohus OÜ M pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennok’i. Ajutise halduri aruanne Võlgniku põhitegevusaladeks oli toitlustusteenuse ja ärialaste nõustamiseteenuste pakkumine. Võlgnik tegutses XXX asunud restorani VS pidamisega, kuid restoran suleti 2008. a. majandusraskuste tõttu. Seejärel oli võlgniku põhiliseks tegevusalaks ärialaste nõustamisteenuste osutamine hotelli- ja restoranipidamise valdkonnas. Viimastel aastatel oli võlgniku majandustegevuseks hotelliprojektide käivitamine. Tulu laekus Läti äriühingule SIA-le NHL juhtimisteenuse osutamise eest. Võlgniku juhatuse liige HVsuri 20.01.2011. a. ning alates sellest on juhatuse liikmeks abikaasa RV. Võlgniku praeguse juhatuse liikme RV` u selgituste kohaselt põhines võlgniku majandustegevus eelmise juhatuse liikme HV`u majandusalastel teadmistel ja nendega seotud majandustegevusel, kuivõrd HV osutas juhtumis- ja nõustamisalast teenust hotelliprojektide käivitamiseks. Võlgniku praegusel juhatuse liikme RV’u sõnul temal vastavad kompetentsid puuduvad ning seega ei ole majandustegevuse jätkamine senisel kujul võimalik. Peale juhatuse liikme HV`u surma võlgniku majandustegevus lõppes ning töötajaid, kellega oleks tööleping üles ütlemata, teadaolevalt puuduvad. Samas puudub uuel juhatajal info varade asukoha ja varaliste õiguste realiseerimise osas, kuivõrd eelmine juhatuse liige on teinud ebaotstarbekaid investeeringuid ja tehinguid ning jätnud need korrektselt dokumenteerimata. Viimane majandusaasta aruanne on äriregistrisse esitatud 2009.a. majandusaasta kohta. Võlgnik on sõlminud erinevaid laenulepinguid, millede sihtotstarvet ja vastavat kasutamist ei ole ajutisel halduril võimalik kindlaks teha, kuivõrd raamatupidamisdokumentatsioon on puudulik ning tehinguid sõlminud juhatuse liige on surnud. Võlgniku ja NHL SIA vahel on 16. jaanuar 2009. a. sõlmitud laenuleping, mille kohaselt võlgnik andis tagatiseta laenu NHL SIA-le summas 1 564 660 krooni, intressiga 21 % aastas. NHL SIA kohustus laenu võlgnikule tasuma 30. juuni 2010. a. Võlgnik loovutas 30. juuni 2009. a. oma nõude summas 90 466,03 eurot NHL SIA vastu G OÜ-le ühe euro eest. Võlgniku ja G OÜ vahel on 21.01.2009. a. sõlmitud laenuleping, mille kohaselt G OÜ annab võlgnikule laenu 100 000 eurot. Võlgniku ja G OÜ vahel on 11.03.2009. a. sõlmitud laenuleping, mille kohaselt G OÜ annab võlgnikule laenu 50 000 eurot. Laenusumma lõplik tagastamise tähtaeg on 11.08.2009. a. G OÜ –lt saadud laene käendas endine juhatuse liige HVisiklikult. Pangaülekannetest nähtuvalt on võlgnik G OÜ-le tagastanud ca 1 456 000 krooni (ca 93 055 eurot). Kuivõrd võlgnikul oli G OÜ ees võlgnevus ca 91 000 eurot, siis ilmselt seetõttu tasaarveldati NHL SIA nõue summas 90 466,03 eurot ühe euro eest G OÜle. Võlgnik on 14.02.2009. a. sõlminud OÜ-ga KR laenulepingu, mille kohaselt võlgnik annab OÜ-le KR laenu summas 16 000 krooni tähtajaga 31.12.2009. a.

Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud andmete kohaselt on võlgnikul järgmised kohustused kogusummas 28 445,11 eurot: Swedbank Liising AS 1 558,27 eurot RHV 23 128,06 eurot Eesti Maksu- ja Tolliamet 1 269 eurot Ammende Villa OÜ 694,91 eurot Emerante Sisustus 971,88 eurot MM ja Partnerid 452,70 eurot AS Tawest IA International 265,40 eurot Rahandusministeerium 60,72 eurot Radix Hoolduse OÜ 44,17 eurot Võlgniku 09.08.2011. a bilansi kohaselt oli võlgnikul kohustusi kogusummas 31 024 eurot järgmiselt: Lühiajalised kohustused Võlakohustused 1 459 eurot Võlad tarnijatele 4 504 eurot Muud lühiajalised võlad 2 123 eurot maksuvõlad 1 269 eurot Pikaajalised kohustused Muud pikaajalised võlad 21 669 eurot Koguvõlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees 1 371,50 eurot. Swedbank Liising AS-i teatel on võlgniku ja Swedbank Liising AS-i vahel nõude jääk 926,81 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmete kohaselt võlgniku suhtes seisuga 12.08.2011. a. käimas 6 täitemenetlust. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kokku ca 28 000 eurot. Vara tagasivõitmise võimaluste tuvastamine on raskendatud seoses eelmise juhatuse liikme surma ja dokumentide puudumisega. Ebaselge on varade ja kassa saatus. Selgeid tagasivõitmise võimalusi ei ole haldur käesoleval hetkel tuvastanud. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku endine juhatuse liige rikkunud hoolsuskohustust, kuivõrd juhatuse liige on teinud ebaotstarbekaid tehinguid ning jätnud raamatupidamise nõuetekohaselt korraldamata. Seetõttu puudub ajutisel halduril vajalik info analüüsimaks võlgniku majandustegevust ning halduril pole võimalik tuvastada võlgniku täpseid maksejõuetuse põhjuseid ja tekkimise aega. Võlgniku endise juhatuse liikme tegevuses võivad esineda KarS § 385 (vara varjamine pankroti- ja täitemenetluses), ja § 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) sätestatud kuriteo koosseisule vastavad tunnused, kuna võlgniku vara asukoht on teadmata ning puudub korrektne raamatupidamise dokumentatsioon. Kuivõrd endine juhatuse liige on surnud, siis puudub võimalus juhatuse liikme vastu nõudeid või kuriteoteateid esitada. Võlgniku tervendamise võimalus ei ole antud juhul võimalik, kuna võlgniku senine tegevus seisnes endise juhatuse liikme poolt antavas nõustamisteenuses ning praegusel juhatuse liikmel puuduvad vajalikud oskused ja teadmised. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ning kohustuste maht on ca 28 000 eurot ning võlgniku vara sisuliselt puudub. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ja puudub vara kohustuste täitmiseks. Samal ajal aga

kohustused pidevalt kasvavad intresside ja viiviste näol. Võlgnik on ise pankrotiavalduse esitamisega kinnitanud oma püsivat maksejõuetust. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud ajutises menetluses selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kokku ca 28000 eurot ning vara sisuliselt puudub. Seega puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras 05.09.2011 määrusega OÜ M pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul OÜ M pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku endine juhatuse liige rikkunud hoolsuskohustust, kuivõrd juhatuse liige on teinud ebaotstarbekaid tehinguid ning jätnud raamatupidamise nõuetekohaselt korraldamata. Kuivõrd endine juhatuse liige on surnud, siis puudub võimalus juhatuse liikme vastu nõudeid või kuriteoteateid esitada. Seetõttu puudub ajutisel halduril vajalik info analüüsimaks võlgniku majandustegevust ning halduril pole võimalik tuvastada võlgniku täpseid maksejõuetuse põhjuseid ja tekkimise aega. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks riigi arvelt 397 eurot (sotsiaalmaksuta). Tasu palub ajutine haldur kanda Oliver Ennok’i arvelduskontole Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ning riigi vahenditest tuleb