2-05-15519 R Me hagi O V vastu 2 460 650 krooni suuruse kahjuhüvitise ja viivise saamiseks Apellatsioonkaebus 157 264,20 eurot, vastuapellatsioonkaebus 17 512,94 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.03.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
O V apellatsioonkaebus ja R Me vastuapellatsioonkaebus Hageja R M (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo; Kostja O V (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Marje Mängel. 08.09.2011, avalik kohtuistung
Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 03.03.2010 otsus R Me hagis O V vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta poolte apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.25.07.2005 esitas R M (hageja) Harju Maakohtule hagi O V (kostja) vastu õigusvastaselt tekitatud kahju 2 460 650 krooni (157 264,20 euro) hüvitamiseks. 30.11.2009 esitas hageja viivisenõude, paludes kostjalt välja mõista kahju hüvitamise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivis alates 04.10.2004 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. 30.11.2009 seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis 1 422 441 krooni (90 910,55 eurot). Menetluskulud palus jätta kostja kanda.
2.18.06.2003 toimunud tulekahju tagajärjel hävisid kostjale kuuluval kinnistul Tallinnas Kesktee 8 asunud kuur ja hagejale kuuluval kinnistul Tallinnas Kesktee 10 asunud elamu. Tuli sai alguse kostjale kuuluvalt kinnistult (kuur asus vahetult hageja aia ääres) ja levis hageja kinnisasjale, hävitades elumaja ja selles olnud esemed. Kinnistu omanik on vastutav selle eest, et tema kinnistult ei leviks tuli naaberkinnistule ega tekitaks seal kahjustusi. Kostja rikkus EhS § 3 lg-t 3, mille kohaselt peab ehitises olema takistatud tule ja suitsu levimine, samuti tule levik naaberehitisele. Kostja kinnistul olnud puukuur pidanuks olema ehitatud selliselt, et tuli ei oleks levinud naaberkinnistule. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Asjatundja K. K järeldusel maksab uue elamu ehitus 1,61,8 miljonit krooni, elamu renoveerimine 2,5 miljonit krooni. Asjaolu, et kostja tegevuse suhtes algatatud kriminaalasi lõpetati, ei välista kostja tsiviilõiguslikku vastutust. Hagejale tekkinud varalise kahju suuruseks on 2 460 650 krooni. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.Kriminaalmenetluses ei tehtud kindlaks, kes on tulekahju tekkimises süüdi. Tule levik oli ühesuunaline Kesktee 10 asuva hoone poolt Kesktee 8 suunas, kõik tulekustutustööd tehti Kesktee 8 poolt suunale Kesktee 10, mida kinnitavad fotod. Kustutustööde taktika kohaselt tuleb tule kustutamisel liikuda tulele vastu. Hageja rikkus elamu ehitamisel ehitusnõudeid. Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti (SAPA) arhiivi 04.07.2003 väljavõtte kohaselt on Kesktee 10 ehitusloaga garaažile ehituse keeluala sisse seatud omavoliline pealeehitus, mille vintskap ületab tunduvalt Kesktee 8 naaberkrundi piiri. Kahju määramise aluseks saaks olla vaid 18.06.2003 kriminaalasja menetleja koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll, kus ei ole märgitud tähtsate konstruktsioonide hävimine, puuduvad viited vallasvara hävimise kohta. Hageja vastuseisu tõttu jäi tegemata 05.07.2003 põhjalik komisjoniekspertiis. Eksperdi A. Valm arvates ei olnud võimalik tuvastada tule alguskohta. Hageja viivisenõue on põhjendamatu, kuna kahju hüvitamise kohustus ei ole veel sissenõutavaks muutunud (mistõttu ei saa kostja olla selle täitmisega viivitanud). Vahepealne menetluse käik
5.16.05.2008 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulu 30 000 krooni. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 02.12.2008 otsusega maakohtu 16.05.2008 otsuse ja saatis asja maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
6.03.03.2010 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 13 975,26 eurot (2 186 632 krooni), viivise 73 441,20 eurot
(1 149 105,06 krooni) ja viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 2 teises lauses sätestatud ulatuses alates 04.03.2010 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistis kostjalt välja hageja menetluskulu 227,53 eurot (3560 krooni) ja õigusabikulu 5760,07 eurot (90 125,54 krooni).
7.Hagejale kuulub Tallinnas Kesktee 10 asuv kinnistu ning kostjale Tallinnas Kesktee 8 asuv kinnistu. 18.06.2003 toimunud tulekahju tagajärjel sai kahjustada hagejale kuuluval kinnistul asuv elamu ja hävis kostja kinnistul paiknev kuur. Tallinna Ringkonnakohtu 02.12.2008 otsusega leidis tuvastamist, et tulekahju algas kostja kinnistult ning kostja vastutab kinnistu omanikuna selle eest, et tuli ei leviks tema kinnistult naaberkinnistutele ega põhjustaks teistele isikutele kahju. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja tegevus õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi, ringkonnakohus on jaatanud põhjusliku seose olemasolu kostja õigusvastase käitumise ja hagejal tekkinud kahju vahel.
8.Kostja ei ole tõendanud süü puudumist kahju tekitamisel ega toonud välja asjaolusid, mis võimaldaksid teha õiguslikke järeldusi süü puudumise kohta (VÕS § 1050 lg 1 ja lg 2). Kostja väited süü puudumisest puudutavad oma sisult deliktilise vastutuse muid koosseisulisi elemente – põhjuslik seos ja õigusvastasus, millistele asjaoludele on ringkonnakohtu otsusega antud lõplik hinnang. Kohus ei saa arvestada kostja esindaja poolt 27.01.2010 kohtuistungil esitatud asjaoludega VÕS § 1050 lg 2 kohaldamisel (kostja on lapseeast kurt, kelle ülalpidamisel on kolm väikelast (neist kaks erivajadusega) ning neljas kohe sündimas), kuna sisulisel arutamisel kostja neid asjaolusid oma vastuväidetes välja toonud ei ole (TsMS § 402 lg 2 ja § 436 lg 3). Samuti ei nähtu nendest asjaoludest kostja süü puudumine. Kostja väited võiksid olla aluseks kahjuhüvitise vähendamisel VÕS § 140 lg 1 alusel (otsuse p 34).
9.Hageja hinnangul on tekkinud kahju suuruseks 2 460 650 krooni, s.o elamu taastamise ja hävinud vallasjade taassoetamise kulud. Eriteadmistega isiku K. K arvates maksab uue elamu ehitus olemasolevale vundamendile 1,6-1,8 miljonit krooni, elamu renoveerimine 2,5 miljonit krooni. Hävinud vallasasjade hinnanguline väärtus on 1 096 072 krooni (kriminaalasja nr 04231501084 tlk 20-24). Kaudselt tõendavad kahju suurust ka kriminaalasja materjali hulka kuuluv videosalvestis ning tsiviilasja materjali hulgas olevad fotod (I tlk 83-95).
10.Kostja arvates ei ole hageja esitatud asjatundja K. K arvamus ja hävinud asjade loetelu usaldusväärsed. Samas ei ole kostja esitanud omapoolseid tõendeid kahju suuruse kohta ega taotlenud selliste tõendite kogumist. Kohus keeldus vastu võtmast kostja esitatud Finantsplaneerimise OÜ 07.07.2003 arvamust, kuna see esitati TsMS § 329 lg 1 rikkudes, samuti polnud kostja käitumine kooskõlas TsMS § 200 lg-ga 1.
11.Kohtul puudub mõistlik põhjus kahelda K. K arvamuse ja hävinud asjade loetelu usaldusväärsuses. OÜ Ehitusekspert kirjast nähtuvalt omas K. K eriteadmisi ehitusvaldkonnas põhivaradele väärtushinnangute andmiseks (I tlk 158, kriminaalasja tlk 25). Isegi kui K. K ei omanud arvamuse andmise ajal riiklikku tunnustust, ei muuda see antud arvamust tõenduslikust seisukohast väärtusetuks. K. K uuringute kirjeldus võiks arvamuses olla üksikasjalikum, samas sisaldab eriteadmistega isiku arvamus eriteadmistel, kogemustel jms põhinevaid hinnanguid, mille kujunemist ei ole alati üksikasjalikult võimalik kirjeldada. Kahtluste korral oleks kostjal olnud võimalus taotleda kohtult asjas ekspertiisi läbiviimist või esitada omalt poolt tõendeid kahju suuruse kohta. Asjaolu, et uue ehitise püstitamist (olemasolevale vundamendile) on asjatundja pidanud ehitise renoveerimisest majanduslikult otstarbekamaks, ei välista taoliste kulude hüvitamise nõudeõigust. Kohus ei analüüsinud vajalike eriteadmiste puudumise tõttu kostja väiteid selles, kui suur osa hageja kinnistul asuvast elamust tules kahjustada sai ning milline on kahjustamata osade protsentuaalne osakaal. Arvestada ei saa üksnes vahetuid tulekahjustusi (nagu seda on teinud kostja), vaid ka tulekustutustööde käigus tekkinud
veekahjustusi. K. K arvamusel on elamu renoveerimise vastu 45 tonni kustutusvee kasutamine väikese hoone puhul, kuna võivad ilmneda ettearvamatud kahjustused puitkonstruktsioonides, näiteks vamm (I tlk 20). Asjas kogutud tõendid tõendavad ilmselgelt vara hävimist. Sündmuskoha vaatluse protokolli (kriminaalasja tlk 6) koostamise esmaseks eesmärgiks on tulekahju põhjuste võimalikult objektiivne väljaselgitamine, mitte hageja kahju olemasolu ja suuruse fikseerimine.
12.Elamus asunud vallasasjade loetelu on R Me poolt kriminaalasjas tunnistajana antud ütluste protokolli lisa (kriminaalasja tlk 19). Olemasolevate tõendite kontekstis ei ole põhjust arvata, et tunnistaja poolt esitatud hävinud asjade nimekiri oleks ebaõige. Kostja väide, et hävinud asjade nimekiri võib sisaldada Rman OÜ-le kuuluvat vara või restaureerida antud mööbliesemeid, on oletuslik. Hageja pole eitanud, et elamus võis olla Rman OÜ-le kuuluvaid asju. Asja materjali põhjal puudub alus väita, et taolised esemed on märgitud kahju hüvitamise nõude aluseks olevasse hävinud asjade loetelusse. Kuna kostja esitas vastuväite, et osad hävinud vallasasjad kuulusid R Mele, esmakordselt 27.01.2010 kohtuistungi kõnes, ei saa kohus nendega TsMS § 402 lg 2 ja § 436 lg 3 tulenevalt arvestada.
13.Kuna hävinud asjade väärtus ei ole objektiivselt kontrollitav eeskätt hävinud asjade olemusest tulenevalt (mööbli- ja riietusesemed, raamatud jms) ja kahju suuruse kindlakstegemist komplitseerib kahju tekkimisest möödunud ajavahemik, kuulub kohaldamisele VÕS § 127 lg 6. Hagejale tekkinud kahju 1 096 072 krooni on mõnevõrra ülepaisutatud. R Me poolt kriminaalasjas antud ütlustel hindas vara hageja koos lähikondsetega (kriminaalasja tlk 19 pöördel). Hävinud asjade loetelus on märgitud hulgaliselt antiikesemeid ja -mööblit, mille väärtus (lähtuvalt samast loetelust) moodustab enam kui poole vallasasjade eest nõutavast hüvitise summast. Antiikesemete väärtus (TsÜS § 64 mõttes) sõltub üldteadaolevalt paljus konkreetsete asjade rariteetsusest, seisukorrast jmt. Kõnealuste esemete seisukorda vahetult enne tulekahju toimumist on tagantjärele võimatu kindlaks teha. Mitmete antiiksete asjade kohta on märgitud, et need vajasid restaureerimist. Lisaks sisaldab loetelu mitmeid asjade kogumeid nt sallid, mütsid, kindad sussid (väärtus 8000 krooni), kogu garderoob M, N (12 000 krooni), lasteraamatud (15 000 krooni), ehted, parfüüm, käsitöötarbed, vahendid, jm (15 000 krooni). Mõistetav on, et kõiki üksikuid raamatuid, ehteid jne ei pruugi isik suuta tagantjärele meenutada ega loetleda. Samas pole kõikidele esemegruppidele antud väärtused mõistlikud (VÕS § 132 lg 1). Usutav ei ole videomaki väärtus 10 000 krooni. Ehitise siseviimistlusmaterjali (tammeparkett, lae ja seina puitpaneelid (punane puu)) ning elektri- ja kütteseadmeid (elektrikilp, keskküttekatel, radiaatorid, torud) taassoetamise kulud peaksid eeldatavalt kuuluma elamu taastamise kulude koosseisu (mida kohus on käsitlenud ülalpool). Ülaltoodut arvestades tuleb vähendada kahjuhüvitist vallasasjade eest 25% (s.o 274 018 krooni) võrra ning mõistlik ja põhjendatud hüvitis VÕS § 127 lg 6 mõttes on 834 622 krooni.
14.Tsiviilasja menetluse käigus ei leidnud tõendamist kostja vastuväited, et kahju on osaliselt tekkinud või suurenenud hagejast tulenenud asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest peaks vastutama hageja (hageja kinnistul tegutses (selleks vastavaid kooskõlastusi omamata) Rman OÜ mööbli restaureerimis- ja sadulsepatöökoda (mis tingis suurema tuleohu). Samuti oli tulekahjus hävinud elamu pealeehitus seadustamata ning ületas krundi piiri vertikaaltasapinda (soodustades selliselt tule levikut ning kahjude tekkimist)).
15.Tunnistajate K. M ja R. M ütluste (I tlk 133 ja 136) kohaselt tegeldi Kesktee 10 kinnistul mööbli restaureerimise või tootmisega tules hävinud elamu kõrval asuvas teises hoones (mis tules kannatada ei saanud). Kostja ütlustest (I tlk 147-148) selgub, et ta järeldas, et mööbli restaureerimisega tegeletakse ka elamus, kolmandatelt isikutelt pärineva info ning hageja kinnisasjalt levivate lõhnade põhjal. Kostja järeldused hageja ja E. Ki poolt
kriminaalasja menetluse käigus antud ütlustest (kriminaalasja tlk 12 pöördel, tlk 14 ja 16 pöördel) on meelevaldsed. Hageja ei eita, et töötoaks nimetatud ruum asus garaažipealses juurdeehituses. Mõistet töötuba ei saa samastada mõistega töökoda, sest mõiste töötuba ei pruugi tingimata viidata majandustegevusele. A. V ütlustest, et ta võttis Kesktee 10 aadressile minnes kaasa videomaki (mõeldud ilmselt videokaamerat), et filmida üles firma vara (kriminaalasja tlk 18), ei saa lõplikult järeldada, et Kesktee 10 elamus oli töökoda. Samuti ei ole üheselt selge, mida A. V silmas pidas, kuna Kesktee 10 kinnistul asub mitu hoonet (maja) ning A. V ei pruukinud esialgselt teada, millise hoone põlengust juttu on. Tunnistaja K. M ei ole tsiviilasjas antud ütlustes kinnitanud, et Kesktee 10 elamus asus puitmööbli restaureerimis- ja sadulsepatöökoda. Kostja taolised väited on eksitavad. Tähendust ei oma ka asjaolu, et Rman OÜ on registreeritud aadressil Kesktee 10, Tallinn. Kohus ei nõustunud kostjaga nagu tõendaks töökoja olemasolu see, et hävinud asjade nimekirjas on äärmiselt suur hulk antiikmööblit ning elamu garaažis hoiti hinnalist mustast tammest antiikmööblit, väärisvineeri ja spooni. Kostja järeldus on oletuslik. Arvestades hageja huvi kunsti ja antiikmööbli vastu, võis tal olla soov taolisi esemeid koguda. Kuivõrd restaureerimis- ja/või sadulsepatöökoja olemasolu Kesktee 10 elamus ei leidnud tõendamist, on õiguslikult asjakohatu kostja käsitlus elamu sihtotstarbele mittevastavast kasutamisest ja tuleohutusnõuete eiramisest hageja poolt ning selle kohta esitatud tõendid (A. V ütlused I tlk 151, Eesti projekteerimisnormid I tlk 173-179, 180183 ja H. P arvamus II tlk 71-72).
16.Tõendatud pole, et Kesktee 10 elamu pealeehitus oli seadustamata ning ületas krundi piiri vertikaaltasapinda. Kostja esitatud tõenditest (I tlk 57-58, 59, II tlk 70) ei nähtu, et Kesktee 10 elamu pealisehitis oleks ulatunud üle Kesktee 10 ja Kesktee 8 kinnistute vahelise piiri. Tõenditest järeldub, et elamu paiknes vahetult krundi piiri ääres, seda tõendavad kaudselt toimikus olev foto (I tlk 85 foto nr 10) sündmuskoha skeem (kriminaalasja tlk 9) ja asjale lisatud videomaterjal. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti vastusest hagejale nähtub, et ülalviidatud väljavõtte puhul SAPA arhiivist on tegemist eskiisiga projekteerimise loa menetlusdokumentide hulgast, mis eelnes 28.10.1996 ehitusloa saanud kõrvalhoone projektile (II tlk 57). Hageja väitel nõuti temalt garaaži pealisehituse püstitamiseks Kesktee 8 krundi omaniku nõusolekut, mille ta sai ja mis sisaldub Kesktee 10 kõrvalhoonete projekti kooskõlastuste lehel (II tlk 51). Eelmärgitud tõenditest nähtub, et Kesktee 10 elamu garaaži pealisehitus on teostatud kehtiva ehitusloa alusel ning omas Kesktee 8 maaüksuse omaniku nõusolekut ehitise püstitamiseks. Kuigi puuduvad andmed kõnesolevale ehitisele kasutusloa väljastamise kohta, ei oma see asjaolu antud tsiviilasja lahendamisel tähtsust. Ajavahemikul 22.07.1995 kuni 31.12.2002 kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse §-st 58 ja alates 01.01.2003 kehtiva EhS §-st 22 tulenevalt võiks küsimus kasutusloa olemasolust olla oluline juhul kui kostja väidaks, et pealisehitus pole ehitatud kinnitatud projektile vastavalt. Seda kostja väitnud ei ole. Kasutusloa olemasolu iseenesest ei mõjuta ehitise tegelikku tuleohtlikkust. Piisavalt ei ole tõendatud, kas ja millisel määral (väidetavalt ebaseaduslik) pealehitus soodustas kahju tekkimist (vajalik tuvastada VÕS § 139 lg 1 kohaldamiseks). Tulekahjuekspertiisi akti järgi võib tulekahju levikut soodusavaks asjaoluks lugeda väikest tuletõrjekuja kuuri ja hageja elamu vahel (kriminaalasja tlk 54). Samas ei ole selge, kas see asjaolu mõjutas ka kahju tekkimist või kahju suurust (või oleks elamu tule kiiret levikut arvestades niikuinii kahjustada saanud). H. P arvamus (II tlk 71-72) on puhtteoreetiline käsitlus ega tõenda otseselt konkreetse juhtumiga seonduvaid asjaolusid. VÕS § 139 lg 1 kohaldamisel saab kahjuhüvitist vähendada ka siis, kui kannatanu polnud kahju tekkimises süüdi. Poolte viited hageja kaassüüle ei ole õiguslikult korrektsed, mistõttu puudub alus VÕS § 139 lg 1 rakendamiseks.
17.Puudub alus kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 140 lg 1 alusel. Tunnistajate M. V ja A. V ütlustest (I tlk 147, 151) ei ole võimalik üheselt järeldada, mis põhjusel Kesktee 10 elamu vaatlus kostja esindajate ja T. Rattaseppa poolt ära jäi. Lisaks on tulekahjuga seonduvalt läbi viidud eeluurimine kriminaalasjas, mille raames on kogutud tõendeid kahju tekkimise ja suuruse kohta ning tunnistatud R M tsiviilhagejaks (kriminaalasja tlk 42).
18.Asja sisulisel arutamisel esitas kostja üksnes väite, et on kurttumm (mis iseenesest ei ole ka vaidluse all), samas kostja invaliidsus ei võimalda veel iseenesest teha järeldusi tema majandusliku olukorra kohta, mistõttu puuduvad võimalused kahjuhüvitise vähendamiseks vastavalt VÕS § 140 lg 1.
19.VÕS § 82 lg 7 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist pärast selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja (VÕS § 82 lg 3) möödumist. Mõistliku aja algust tuleb arvestada alates kahju tekkimisest (tekitamisest). Seejuures tuleb arvestada VÕS § 113 lg 2 eriregulatsiooniga. Seega on lepinguvälise kahju nõude puhul üldjuhul viivisenõude esitamise täiendavaks eelduseks võlausaldaja poolt võlgnikule (põhi)nõudest teatamine. Vaidlust ei ole, et hageja tegi kostjale 17.09.2004 ettepaneku hüvitada kahju 04.10.2004. Seega oli kostja hageja kahjunõudest teadlik 17.09.2004 ja selleks hetkeks oli kostja kohustus vastavalt VÕS § 82 lg-tele 3 ja 7 sissenõutavaks muutunud.
20.Hagejal on õigus nõuda viivist järgmiselt: 04.10.2004 kuni 31.12.2005 (454 p) eest 244 782,97 krooni; 01.01.2006 kuni 30.06.2006 (181 p) eest 100 300,51 krooni; 01.07.2006 kuni 31.12.2006 (184 p) eest 107 474,46 krooni; 01.01.2007 kuni 30.06.2007 (181 p) eest 113 854,63 krooni; 01.07.2007 kuni 31.12.2008 (549 p) eest 361 782,76 krooni; 01.01.2009 kuni 30.06.2009 (181 p) eest 103 011,33 krooni; 01.07.2009 kuni 03.03.2010 (246 p) eest 117 898,40 krooni. 03.03.2010 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 1 149 105,06 krooni (73 441,20 eurot). Apellatsioonkaebuse põhjendused
21.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja saata asi maakohtule uueks lahendamiseks.
22.Maakohus rikkus menetlusõiguse normi, keeldudes vastu võtmast kostja poolt esitatud tõendeid kahju suuruse kohta ning jättes analüüsimata ja arvestamata tõendid, mis tõendavad asjatundja K. K arvamuse vastuolulisust. Samuti on asjatundja K. K arvamus ebaselge, puudulik, mittekontrollitav ja vasturääkiv. Maakohus jättis tähelepanuta kostja vastuväite, et arvestades tulekahju toimumise ja hagi esitamise aega, on ekspertiisi taotlemine muutunud mõttetuks. Maakohus jättis ebaõiglaselt asjakohaste eriteadmiste puudumise põhjendusel analüüsimata kostja väited selle kohta, kui suur osa hageja elamust tules kahjustada sai. Maakohus rikkus menetlusõiguse normi, leides, et kriminaalasja materjalile lisatud hävinenud vallasasjade nimekiri on piisav tekkinud kahju tõendamiseks. Hageja ei ole tõendanud hävinenud vara koosseisu ja väärtust. Kostja ei saa anda hinnanguid kriminaalmenetluses tunnistajana üle kuulatud R Me ülekuulamisprotokollile lisatud varade nimekirja kohta, kuna R Mele kuulunud vara hüvitamise nõue ei ole käesoleva tsiviilmenetluse objektiks. R M hindas koos perega oma isikliku vara ning leidis, et tulekahjus hävis nende vara umbes miljon krooni eest. Maakohus jättis andmata hinnangu sellele, et eelnimetatud vallasvara nimekiri on vastuolus teiste tsiviilasjas kogutud tõenditega. Kuna kriminaaltoimiku nimekirjas olev vara kuulus R Mele, ei ole hageja õigustatud R Me vara eest hüvitist nõudma. Hageja ei ole kogu menetluse jooksul esitanud ühtegi tõendit temale kuuluva vallasvara kohta. On arusaamatu, millistest asjaoludest tulenevalt pidas maakohus võimalikuks mõista R Mele kuulunud vara eest hüvitise välja hagejale.
23.Maakohus ei põhjendanud, miks ta hindas hageja tunnistajate, tema poja, tütre, töötajate poolt kriminaalasja eeluurimisel ja kohtus antud tunnistusi käesolevas tsiviilasjas teisti. Tõendamiskoormuse raames saab vaid hageja tõendada, millises ruumis puidutöökoda asus. Pealegi ei ole kohus kostjale täiendavate tõendite kogumise ettepanekut teinud.
24.Kostjale sai alles peale asja lahendamist esimese astme kohtus teatavaks, et tegelikkuses esitas hageja vaid osa 28.11.1996 ehitusprojektist, millest tulenevalt kujundas kohus eksliku seisukoha garaažipealse pealeehituse seaduslikkusest. Tallinna Linnaplaneerimise Ametis 28.10.1996 kinnitatud Kesktee 10 kõrvalhoonete projekt sisaldab ühe osana varemehitatud garaaži ja hoidla peal asuva ning elamuga blokeeritud panipaiga (millele ehitusluba ja ehituse alustamise luba välja anda ei olnud võimalik), samuti on kasutusloa puudumise tõttu kontrollimata ümbermõõdistusprojekti vastavus tegelikule olukorrale ning sellele, kas on kõrvaldatud detailplaneeringute arhitekt M. MaaM 24.05.1994 joonisel märgitud puudused, on kontrollimata pealeehituse seaduslikkus. Väär on ka hageja väide, et tegutseti töökojaks rajatud kõrvalhoones. Hageja ei ole Kesktee 10 garaažipealset omavolilist ehitist seadustanud, mistõttu TLPA detailplaneeringute arhitekt M. MaaM 24.05.1994 joonisel märgitud puuduste kõrvaldamine hageja poolt oli kontrollimata.
25.Kohtu järeldus selles, et pole teada, millisel põhjusel 07.07.2003 toimunud ekspertiis pooleli jäi, on üllatuslik, kuna hageja ei ole kunagi eitanud, et elamu sisemiste kahjustuste ja vara kahjustustega tutvumine jäi ära temast olenevatel põhjustel.
26.Asjaolu, et kostja on kurttumm, on tsiviilasja asjaoludest nähtuv. 29.10.2007 kohtuistungil osales ka kostja viipekeele tõlk Anne Aguraiuja. Vastuapellatsioonkaebus
27.Hageja palub vastuapellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti kostjalt välja mõistmata 274 018 krooni (17 512,94 eurot) ja sellelt arvutatud viivis, ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi ka selles osas. Kohtukulud jätta kostja kanda ja mõista need osas, milles hageja on vabastatud, riigituludesse.
28.Maakohus rikkus menetlusõiguse normi, vähendades hageja poolt taotletud hüvitist hävinud vallasasjade eest 25% (274 018 krooni) võrra. Kostja ei esitanud vastuväiteid, et kõikidele esemegruppidele antud väärtused ei ole mõistlikud ning osad loetelus olevad siseviimistlus-materjalid pidid olema arvestatud elamu taastamise kulude all.
29.Kohus jättis ebaõigesti ja enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 64 lg 1 rikkudes kostjalt välja mõistmata riigilõivu riigituludesse. Menetluse edasine käik
30.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Kostja vastuapellatsioonkaebuse osas kirjalikke vastuväiteid ei esitanud.
31.26.10.2010 otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.
32.Hageja esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
33.13.04.2011 otsusega tühistas Riigikohus ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
Ringkonnakohtu seisukoht
34.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse ega vastuapellatsioonkaebuse väited ei anna alust
maakohtu otsust tühistada. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebused rahuldamata. Poolte mittenõustumine maakohtu järeldustega ei ole iseseisvaks kohtuotsuse tühistamise aluseks.
35.Vastuseks kaebustele märgib kolleegium, et kaebustes viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendis ei tuvastanud. Maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusenormidega ning hinnanud esitatud tõendeid seadusekohaselt. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale.
36.Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et kostja poolt hagejale tekitatud kahju kuulub osaliselt hüvitamisele ning hagi osalise rahuldamise õiguslikuks aluseks on otsuses õigesti märgitud VÕS § 1045 lg 1 p 5. Hageja on nimetatud alusele alternatiivselt tuginenud ja kolleegium ei näe seetõttu põhjust hageja nõude alust EhS § 3 lg 3 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 järgi ümber kvalifitseerida. Ringkonnakohtule 29.08.2011 esitatud kirjalikus hagi aluse selgituses on hageja jätnud nõue aluse kohtu valida (IV kd, tl 61). Seega on maakohus õigesti leidnud, et kostja tegevuse tõttu alguse saanud tulekahju on hageja omandit kahjustanud ning kostja peab seetõttu hageja omandi taastamisväärtuse VÕS §-s 132 sätestatud raamides hüvitama.
37.Kolleegiumi arvates on maakohus lahendanud lõppjärelduses õigesti ka kostja süü küsimuse ning ringkonnakohtul ei ole põhjust asuda ka selles osas maakohtuga võrreldes erinevale seisukohale. Maakohus on õigesti juhindunud ringkonnakohtu poolt menetluses eelnevalt tuvastatud asjaolust, et tulekahju sai alguse kostja kinnistult paiknenud kuurist ja levis sealt hageja elamule. VÕS § 1050 lg-te 1 ja 2 järgi eristatakse välist ja sisemist hooletust. VÕS-i ülesehituse kohaselt toimub süü kindlakstegemine kahes etapis. Esmalt peab olema kindlaks tehtud, kas kahju põhjustati tahtlikult või välisest hooletusest (VÕS § 1050 lg 1) ning teise etapina hinnatakse (mittetahtliku delikti puhul) seda, kas esineb sisemine hooletus, st kas väline hooletus on subjektiivselt vabandatav (VÕS § 1050 lg 2). Välise hoolsuse all mõeldakse hoolsusnõudeid, mida õiguskord esitab kolmandate isikute õigushüvede kaitsmise eesmärgil, lähtudes konkreetsest situatsioonist keskmisele hoolikale isikule. Sisemine hoolsus tähendab seevastu püüdlusi ja pingutusi, mida isik peab tegema, et temale esitatavaid välise hoolsuse nõudeid ära tunda ja neid järgida. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt eeldatakse välise hooletuse järgimata jätmist ning kuna kostja ei ole kõnealusel juhul esitanud tõendeid selle kohta, et tulekahju põhjuseks oli midagi muud peale tema objektiivse hooletuse, on maakohus õigesti leidnud, et kostja on hagejale kahju tekitamises objektiivselt süüdi. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid, millest võiks järeldada, et ta ei suutnud konkreetses situatsioonis ära tunda, missuguseid pingutusi õiguskord temalt ohu vältimiseks nõudis või et ta ei saanud hoolsuskohustust järgida subjektiivsetel põhjustel. Asjaolu, et kostja on kurttumm, ei ole kostja tulekahju vältimise võimatusega seostanud.
38.Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). TsÜS § 54 kohaselt on ehitis kinnisasja oluliseks osaks ning seetõttu ei saa ehitise hävimise korral rääkida selle taassoetamise maksumusest või turuväärtusest kui kahjust. Hoone põlenguga on kahjustatud kinnisasja ning võimalik on üksnes ehitise taastamine ning kahjuks saavad seega olla üksnes kinnisasja kui asja parandamise mõistlikud kulud (VÕS § 132 lg 3). VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist ning see tähendab, et asja kahjustamise korral lähtutakse kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. VÕS § 132 lg 3 kohaselt hõlmab asja kahjustamise korral kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid ning
võimaliku väärtuse vähenemist. Kinnisasja kahjustamise korral ei ole kahjuhüvitise kindlaksmääramisel seejuures oluline, kas soovitakse kinnisasja endist koosseisu tegelikult taastada (tulekahjus hävinud hoonet või selle osa taastada) või mitte. Hagejal on õigus nõuda kahju hüvitamist, mis seisneb endise olukorra taastamiseks vajalikes kuludes. See, et kahjustatud asja taastamise kulu võib ületada asja kahjustamise eelset väärtust, ei anna iseenesest alust VÕS § 132 lg 3 teise lause kohaldamiseks. Kahjuhüvitise vähendamiseks annab põhjust VÕS § 132 lg 1 teine lause, mis sätestab, et kui asja väärtus oli hävimise hetkel võrreldes uue samaväärse asja väärtusega oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada (vt nt RKTK otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-155-05 p 19, 3-2-1-121-08 p-d 15-18, 3-2-1-54-06 p-d 14 ja 15 ning 3-2-1-139-05 p 12). Kolleegiumi arvates on maakohus vaidlust lahendades ja hüvitise suuruse kindlaksmääramisel nimetatud põhimõtteid järginud ja seetõttu on maakohtu lahend seadusekohane. Hageja poolt vastuapellatsioonkaebuses tehtud etteheide, et maakohus on kahjuhüvitist põhjendamatult vähendanud, ei ole asjakohane. Kostja on hagile vastu vaielnud ning maakohus on seetõttu hüvitise vähendamisel arvestanud kostja seisukohaga, et hüvitist ei peaks hageja nõutud suuruses välja mõistma.
39.Hüvitise suuruse määramisel on maakohus kolleegiumi hinnangul lähtunud õigesti hageja poolt hoone taastamismaksumuse ning hävinenud vallasasjade väärtuse kohtas esitatud tõenditest (I kd, tl 20-26; kriminaalasja toimik, lk 20-24; I kd, tl 83-95). Maakohus on õigesti leidnud, et kostja on küll vaielnud osaliselt vastu hageja poolt esitatud tõenditele, kuid ei ole esitanud omalt poolt ühtegi tõendit, millest võiks teha järelduse, et tekitatud kahju suurus võiks olla väiksem, kui maakohtu poolt väljamõistetud summa. Nõude lahendamisel VÕS § 132 alusel tuleb arvestada üldisi tõendamiskoormise jagunemise reegleid, ning seetõttu lasus kostjal TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tulenevalt kohustus tõendada maakohtu menetluses neid asjaolusid, millele tema vastuväited tuginevad. Kuna kostja ei esitanud ega põhistanud mõjuvaid põhjuseid, miks ta vaidlustas kahju suuruse hilinenult, siis keeldus maakohus 30.09.2009 ja 16.12.2009 põhjendatult vastu võtmast kostja esitatud asjaolusid ja tõendeid hageja väidetud kahju olemasolu ja suuruse kohta ning ei pidanud arvestama kohtukõne teesides esitatud samasse küsimusse puutuvate taotlustega.
40.Riigikohus on käesolevas tsiviilasjas asunud seisukohale, et maakohus ei pidanud hindama kahjuhüvitise vähendamist VÕS § 140 alusel, sest kostja sellist taotlust asja sisulise arutamise käigus ei esitanud. Kohus ei pea VÕS § 140 kohaldama omal algatusel. Sama on kolleegium varem öelnud VÕS § 139 kohta (vt Riigikohtu 9. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-10, p 16; 2. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16110, p 12; 28. septembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-09, p 13). Öeldu tõttu ei pea ringkonnakohus kõnealusel küsimusel peatumist vajalikuks.
41.Kolleegium leiab, et maakohtu otsust ei ole põhjust muuta ka viivise väljamõistmise osas. Maakohtuga nõustumise tõttu ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi selles osas korrata.
42.Kostja poolt apellatsioonkaebuses esiletoodud uued seisukohad jätab kolleegium tähelepanuta. Kostja taotluse seisukohtade kinnitamiseks koos kaebusega esitatud uute tõendite vastuvõtmiseks apellatsioonimenetluses jättis kolleegium ringkonnakohtu istungil rahuldamata ja tagastas esitatud tõendid kostjale. Vastavalt TsMS § 652 lg-le 3 võib ringkonnakohus tuvastada esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid üksnes juhul, kui sellele asjaolule esimese astme kohtus tugineti, kuid see jäeti põhjendamatult tähelepanuta, või kui asjaolu ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusnormi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, mh seetõttu, et asjaolu tekkis või sai poolele teatavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. TsMS § 652 lg 4 kohaselt peab apellant uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust kaebuses põhjendama. Kui pool uue
asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta. Apellant ei ole kaebuses esitanud veenvat põhjendust, miks ringkonnakohtus esmakordselt esiletoodud asjaolusid ja kaebusele lisatud tõendeid esimese astme kohtule ei esitatud ning seetõttu ei saa ka ringkonnakohus nendega kaebuse lahendamisel arvestada. Toimikust ei nähtu ka see, et hageja oleks esitanud maakohtus TsMS § 333 lg-s 2 ettenähtud vastuväidet kohtu tegevusele, mistõttu on ta sama paragrahvi lg 3 järgi minetanud õiguse tugineda maakohtu poolsele väidetavale menetlusnormi rikkumisele apellatsioonkaebuses. TsMS § 652 lg 6, sätestab et pool ei või apellatsiooniastmes tugineda asjaolule, et esimese astme kohus rikkus menetlusõiguse normi, kui ta ei esitanud esimese astme kohtus sellele õigel ajal vastuväidet. Kuna TsMS § 436 lg 4 kohaselt ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud, ei ole kaebuses esmakordselt esitatud väidetega arvestamata jätmise etteheitmine maakohutule põhjendatud ja kolleegium jätab kaebuse sellekohased väited tähelepanuta.
43.Apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu peab kolleegium õigeks jätta TsMS § 171 lg 1 alusel poolte apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.
Iko Nõmm
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.