Muud › Muud hagiasjad

elumaja hävis täielikult. Hageja esitas Tallinna Tuletõrje- ja Päästeametile õiendi, milles on märgitud, et tulekahjus hävisid XXXXXXX X asuv kuur ja XXXXXXX XX asuv elamu. Algatati kriminaalmenetlus KarS § 205 tunnustel, mis 07.05.2005 lõpetati, kuna ei suudetud kindlaks teha isikut, kes on süüdi tulekahju põhjustamises. Kinnistu omanik on vastutav selle eest, et tema kinnistult ei leviks tuli naaberkinnistule ega tekitaks seal kahjustusi. Vaidlust ei ole, et tuli sai alguse kostjale kuuluvalt kinnistult ja levis hageja kinnisasjale, hävitades elumaja. Kostja rikkus ehitusseaduse § 3 lg-t 3, mille kohaselt peab ehitises olema takistatud tule ja suitsu levimine, samuti tule levik naaberehitisele. XXXXXXX X kinnistul olnud puukuur pidanuks olema ehitatud selliselt, et tuli ei oleks levinud naaberkinnistule. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Asjatundja Kalju Keerma jõudis järeldusele, et elamu uuesti ehitamise maksumus oleks 1,6-1,8 miljonit krooni, renoveerimine 2,5 miljonit krooni. Lisaks ehitisele hävinesid mööbel ja muud esemed. Asjaolu, et kostja tegevuse suhtes algatatud kriminaalasi lõpetati, ei välista kostja tsiviilõiguslikku vastutust. Tule levik kostja kinnistult hageja hoonele on vastuvaidlematult tõendatud kriminaalasjas tõendatud materjalidega. Hageja varaline kahju on 2 460 650 krooni, mille hageja palus kostjalt välja mõista. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja viidatud VÕS § 1043 kohaldamise eelduseks on õigusvastaselt kahju tekitanud isiku olemasolu ja süü. Kriminaalmenetluses ei ole kindlaks tehtud, kes on tulekahju tekkimises süüdi. Tule levik oli ühesuunaline XXXXXXX XX asuva hoone poolt XXXXXXX X suunas, kõik tulekustutustööd tehti XXXXXXX X poolt suunale XXXXXXX XX, mida kinnitavad fotod. Kustutustööde taktika kohaselt tuleb tule kustutamisel liikuda tulele vastu. Kirjalikud tõendid kinnitavad Rein Meresaare poolt elamu ehitamisel ehitusnõuete rikkumist. SAPA arhiivi 04.07.2003 väljavõtte kohaselt XXXXXXX XX ehitusloaga garaažile on ehituse keeluala sisse seatud omavoliline pealeehitus, mille vintskap tunduvalt ületab XXXXXXX X naaberkrundi piiri. Kahjude määramise mahu aluseks saaks olla vaid 18.06.2003 kriminaalasja menetleja koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll, kus ei ole märgitud tähtsate konstruktsioonide hävimine, puuduvad viited vallasvara hävimise kohta. Hageja vastuseisu tõttu jäi tegemata 05.07.2003 põhjalik komisjoniekspertiis. Ekspert Arvo Valm arvamuse kohaselt ei olnud võimalik tuvastada tule alguskohta. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja mõistis Rein Meresaarelt Oliver Veskaru kasuks välja õigusabikulu 30 000 krooni. Kohus tühistas Tallinna Linnakohtu 26.07.2005 määrusega hagi tagamisena Rein Meresaare kasuks kostjale kuuluvale kinnistule Tallinnas XXXXXXX X seatud kohtuliku hüpoteegi 2 460 650 krooni. Vaidlust ei ole, et kostja on kinnistu XXXXXXX X omanik ja hageja on kinnistu XXXXXXX XX omanik. 18.06.2003 toimus tulekahju, mille tagajärjel tekkis kahju hagejale Tallinnas XXXXXXX XX asuva elamu põlemise ja kustutustööde käigus. Vaidlus on asjaolu üle, kas kostja vastutab tekkinud kahju eest hagetavas summas. Kohaldamisele kuulub VÕS § 1043, mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse rikkumisega. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo

2(10)

õigusvastasuse ning kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise. Tallinna Tuletõrje- ja Päästeametis registreeriti teade tulekahju kohta 18.06.2003, kell 09.41 Tallinnas XXXXXXX X asuvas kuuris, tulekustustus- ja päästemeeskonna väljasõit registreeriti nr 151314197 (lk 10, 11). Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakond lõpetas kriminaalmenetluse 02.05.2005 määrusega. Kriminaalasja uurimise käigus viidi läbi tulekahju ekspertiis tulekahju kolde ja tekkepõhjuste väljaselgitamiseks (lk 129). Määrusest ilmneb, et Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti tuleohutuse järelevalve teenistuses läbiviidud uurimistoimingutega tulekahju tekkepõhjust üheselt kindlaks teha ei õnnestunud. 10.08.2003 K. Keerma koostatud arvamuses elamu kahjustuste kohta tulekahju tagajärjel (lk 20-26), on olukorra kirjeldus pärast tulekahju. Kirjeldatu kohaselt hävinesid uksed ja aknad, elamu konstruktsioonid, kustutusvesi tekitas pragusid katusekivides, kate on osaliselt purunenud, välisseinad on tulest kahjustunud, puitsõrestik on osaliselt söestunud, kasutuskõlbmatud on vahelaed, põrandad, küttekolded ja sanitaartehnilised seadmed. Kasutuskõlblik on elamu vundament. Kustutustöid alustati kell 9.41 ja lõpetati kell 14.21, kasutati 45 tonni vett, 1991.a ehitatud garaaž sai suhteliselt vähe kannatada. Kohus luges kostja vastuväited (lk 141) osaliselt põhjendatuks, esitatud arvamust hindas kohus dokumentaalse tõendina. Tunnistaja K. M. ütluste kohaselt töötas ta sel päeval kõrvalmajas, kui ta tegi pehmet mööblit tuli Ragnar ja ütles, et naabritel põleb kuur. Tuli võttis kiiresti suure leegi ja kandus majale ning mõni minut hiljem oli maja üleni leekides. Tunnistaja ütluste kohaselt nägi ta suitsu naabrite kuuri poolt. Tunnistaja R. M. (hageja poeg) ütluste kohaselt oli ta hommikul hoovis, kuulis, et keegi pani kuskil lähedal midagi põlema, oli kõva praksumine ning XXXXXXX X kuuri tagant tuli suitsu. Leek levis garaaž puitseina pidi üles ja jõudis hageja majja. Naaberkrundil tunnistaja kedagi ei märganud, eelnevatel päevadel ja hommikul kuulis, et keegi lõikas ketaslõikuriga, sel hommikul nägi maja ees autot. Tunnistaja M. M., kes on hageja abikaasa, andis ütlusi, et tol hommikul lahkus ta kell pool üheksa kodust ja kui tagasi saabus, oli kõik juba toimunud. Tunnistaja M. V. andis ütlusi, et hommikul kella 10.00-11.00 ajal helistas talle R. M., kes ütles et vanaema kuur põleb ja küsis, kas ta hakkab seda kustutama. Tunnistaja kohale jõudes kustutati tuld XXXXXXX X krundi poolt, Meresaare aias garaaži peal oleks nagu midagi plahvatanud. Tunnistaja kinnitas, et Oliver Veskaru viibis XXXXXXX X kinnistul hommikul, kuid ei teadnud, mida ta seal tegi. Tunnistaja A. V. ütluste kohaselt vaatles ta vaidlusalust sündmuskohta eriteadmistega spetsialistina, kuna töötas päästeteenistuses järelevalveosakonna juhatajana. XXXXXXX X krundil hävis puukuur, järel oli tuhahunnik, metallkonstruktsioonid, kanister, värviämbrid. Hiljem pidi toimuma ühisvaatlus ka naabermajas XXXXXXX XX, detailset vaatlust seal ei toimunud, tulekahju põhjust ei leitud. Ketaslõikaja säde on süütamiseks liiga väike. Kostja Oliver Veskaru selgitas kohtuistungil 29.10.2007 (lk 159, 160), et tuli tol hommikul kuue paiku XXXXXXX X, lõikas ühe metalli tükkideks, pani valmislõigatud detailid keldri kiviseina peale ja lahkus pool seitse tööle. Kohus võttis tsiviilasja juurde kriminaalasja nr 04231501084 toimiku, kus on 20.06.2003 Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti koostatud sündmuskoha vaatluse protokoll. Kriminaalasja menetlemise raames määras Põhja PP Ida PO kriminaaltalituse politseijuhtivinspektor Merle Randla 14.05.2004 tulekahju ekspertiisi, mh esitati KEKK-i ekspertidele küsimus, mis on tulekahju tekkepõhjus ja kus paikneb tulekahju kolle (krim. asja toimik lk 51). Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ekspertiisiakti nr PT – 33-04/4214 (krim. asja toimik lk 53-55), eksperdiarvamuse kohaselt paiknes tulekahju kolle tõenäoliselt XXXXXXX X varikatuse Kesktee 6 poolses otsas, tulekahju levi oli

3(10)

XXXXXXX X kuurilt XXXXXXX XX elamule, tulekahju tekkepõhjust ei ole võimalik tuvastada. Tulekahjukolde asukoha tuvastamisel kasutas ekspert Arvo Valm sündmuskoha vaatlusprotokollis sisalduvat infot: kuuriga kokkuehitatud varikatuse kandepostid on enamkahjustatud Kesktee 6 krundi poolt, tugipostid on suures osanud hävinud, varikatus on vajunud hoovipoolsele küljele, varikatuse all, selle tänavapoolses küljes asuv küttepuude virn on söestunud tänava poolt. Hageja tugines varalise kahju tekkimisele. Kahju suuruse kindlakstegemiseks esitas hageja hävinud asjade loetelu (krim. asja toimik lk 20-24) ja K. Keerma arvamuse, hinnates kahju vallasasjade osas summale 1 096 072 krooni. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Kahjude hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib siis, kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi, tehakse midagi, mis ei ole lubatud, või jäetakse tegemata midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. Deliktilise vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu: 1) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; 2) kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; 3) kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4) kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Käesolevas vaidluses saab lugeda tuvastatuks, et kahju on vaidlusaluse põlengu tagajärjel hagejale tekkinud. Kostja õigusvastane tegevus tegevus/tegevusetus ei ole tõendatud. Kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga ehk Oliver Veskaru tegevusega - metalli saagimine või tegevusetusega - ehitusseaduse § 3 rikkumine. Tõendamist ei leidnud põhjusliku seose olemasolu kostja teostatud metallilõikamistööde ning tulekahju tekkimise vahel. Eksperdiarvamuse kohaselt paiknes tulekahju kolle tõenäoliselt XXXXXXX X varikatuse XXXXXXX X poolses otsas, Oliver Veskaru selgitas, et töö toimus kivikeldri ees värava lähedal. Kostja kinnitas terase saagimist, kuid töö tegemise aja kohta on ütlused erinevad, kostja väitel toimus see varahommikul kella kuue kuni poole seitsme vahel, hageja viitas hilisemale ajale. Tunnistaja A. V. kui asjatundja pidas ebatõenäoliseks, et ketaslõikuri säde süütaks kuuri. Ekspertiisiga ei olnud tulekahju tekkepõhjust võimalik välja selgitada. Hageja pereliikmed ja töötaja kinnitasid tunnistajana ütlusi andes, et tuli kandus kostja kuurilt, ekspert ei seda selgelt ei kinnitanud (krim. asja toimiku lk 88). Ekspert lähtus sündmuskoha vaatluse protokollist ja asja materjalide kohaselt hageja hoone osas (krim asja toimiku lk 6) vaatlust ei teostatud. Ekspert A. V. täpsustas (krim. asja toimiku lk 88), et ei ole võimalik öelda, kust tuli alguse sai, kuuri ja katusealust reaalselt alles ei ole. Võimalike ehitusvigade kohta kostja ehitises, tõendeid ei esitatud. Isik vastutab õigusvastaselt tekitatud kahju eest üksnes siis, kui ta tekitas kahju süüliselt, st tahtlikult või hooletuse tulemusena, kui seaduses ei sätestata teisiti. Kuivõrd põhjuslik seos hagiavalduses kirjeldatud kostja tegevuse ja kahju vahel ei ole tuvastatud, süü küsimus kui üks delikti elemente, hindamisele ei kuulu. Kostja tõi esile, et VÕS § 1056 lg-te 1 ja 2 ning § 1058 lg-te 1 ja 2 kohaselt sõltumata süüst vastutab hageja erilise ohu tagajärjel põhjustatud kahju eest, suurema ohu allikana on käsitlev hageja kinnistul asuv ülituleohtliku puitmööbli restaureerimine ja sadulsepa töökoda. Kohus leidis, et kuivõrd hagi ei kuulu rahuldamisele põhjusliku seose puudumise tõttu, puudub vajadus hinnata hageja võimalikku süüd või hoone tuleohutusastet. Apellatsioonkaebuse põhjendused Rein Meresaar palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks

4(10)

arutamiseks. Maakohus hindas ebaõigesti kostja tegevuse või tegevusetuse õigusvastasust ning jõudis seetõttu ebaõigele järeldusele, et kostja käitumise ja tulekahju vahel puudub põhjuslik seos. Hageja tugines menetluses sellele, et kostja on vastutav selle eest, et tema kinnistult ei leviks tuli naaberkinnistutele ja ei tekitaks seal kahjustusi. Maakohus otsis kostja aktiivset tegu, millest tulekahju alguse sai. Kostja tegu võib seisneda ka tegevusetuses. Selline tegu või tegevusetus on õigusvastane eelkõige VÕS § 1045 lg 1 p-des 1-8 märgitud juhtudel. Tagajärje ebaõigsuse teooria järgi tuletatakse teo õigusvastasus saabunud tagajärjest, teooria väljenduseks on VÕS § 1045 lg 1 p-d 1-3 ja 5, mille kohaselt on õigusvastane tegu defineeritud läbi kahjuliku õigusliku tagajärje. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt loetakse kahju tekitamine õigusvastaseks, kui see tekitati kannatanu omandi või selle sarnase õiguse rikkumisega. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab üldnormina sellise tegevuse õigusvastasuse. Nimetatud säte sätestab õigusvastasuse üldeelduse, et kui kellegi omandit mistahes viisil kahjustatakse, on selline tegu alati õigusvastane. Seda teooriat on tunnistanud ka Riigikohus (otsus nr 3-2-1-54-07, p 11). Teo ebaõigsuse teooria väljenduseks on VÕS § 1045 lg 1 p 7, mis sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Hageja tugines EhS § 3 lg-le 3, mis sätestab, et ehitises peab olema takistatud tule levimine, samuti tule levik naaberehitistele. See säte loeb õigusvastaseks kinnistu omaniku tegevusetuse, mis seisneb naaberkinnistule tule leviku mittetakistamises. Selle normi kaitse-eesmärgiks on naaberkinnistute kaitsmine tule eest, mida tuleb pidada eriti ohtlikuks kahjulikuks mõjutuseks. Kostja tegevusetuse loeb õigusvastaseks ka EhS § 29 lg 1 p 4, mille kohaselt peab ehitise omanik tagama ehitise ning selle asukoha maaüksuse korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale ehitamise ajal ja ehitise kasutamisel. Ka selle sätte kaitseeesmärgiks on naabrite ja ehitise ümbruskonna kaitsmine ehitisest väljuvate võimalike kahjulike mõjutuste eest. Hageja tugines ka sellele, et kostja kohustus tegutseda ei pea tingimata tulenema seadusest. Tegutsemise kohustus võib tuleneda ka hea usu põhimõttest (üldine käibekohustus). Sellised üldised käibekohustused on lepinguvälised ja seaduses otseselt sätestamata tegutsemise kohustused, mis tulenevad õiguste heas usus kasutamise kohustusest, sh keelust kahjustada oma käibetegevusega teisi isikuid. Käibekohustuseks on ka see, et kinnistu omanik takistab oma kinnistult tule levikut naaberkinnistule. Viidatud sätted ning vastav käibekohustus panevad kinnistu omanikule kohustuse takistada tema kinnistult kõikvõimalike kahjulike mõjutuste levikut naaberkinnistutele. Maakohtu ebaõige järeldus võis tuleneda sellest, et tulekahju osas oli algatatud ka kriminaalasi, mille käigus ei leitud isikut, kes karistusõiguslikult selle eest vastutaks. Kriminaalmenetluses oleks saanud kostja süüdi mõista siis, kui oleks tuvastamist leidnud, et just kostja süütas hageja elamu. Tsiviilõiguslikult vastutab kostja kinnistu omanikuna. Kostjal on kohustus tagada, et tema kinnisasjalt ei leviks naaberkinnistule tuli. Hageja tõendas, et tuli levis hageja kinnistule kostja kinnistult. Seda tõendas ka kohtuekspert A. V.i ekspertiisiakt 22.06.2004, milles muuhulgas tuvastati, et tulekahju kolle paiknes XXXXXXX X kinnistul, mitme tulekahjukolde tunnused puuduvad, tulekahju levis XXXXXXX X kuurist XXXXXXX XX elamule (krim. asja toimik lk 5354). Maakohus järeldas ebaõigesti, et kostja õigusvastane tegevus või tegevusetus ei ole tõendatud. Kohus tuvastas õigesti, et tuli sai alguse kostjale kuuluvalt kinnisasjalt. Kohus viitas ekspertiisiaktile, mille kohaselt tulekahjukolle paiknes XXXXXXX X varikatuse XXXXXXX X

5(10)

poolses otsas. Seda, et tulekahju sai alguse kostjale kuuluvalt kinnisasjalt, kinnitavad asjas ka muud tõendid. Ebaloogiline on kohtu järeldus, et tule levik kostja kinnistult hageja kinnistule ei olnud õigusvastane. Maakohus ei põhistanud, mille alusel ta leidis, et hageja pidi taluma tule levikut enda kinnistule. Kohtu lõppjäreldus, et kostja tegevusetus ei olnud õigusvastane, eeldas selle väljatoomist. Iseenesest ei ole kinnisasja omanikul õigus keelata mitmesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega (AÕS § 143 lg 1). Nimetatud säte loetleb kahjulikud mõjutused, mida naabrid peavad taluma. Tuli sellesse kategooriasse ei kuulu, kuivõrd tule levik naaberkinnisasjale ei kahjusta mitte üksnes oluliselt naaberkinnisasja kasutamist, vaid ka kinnisasja (selle olulisi osi) ennast. Hageja tõendas, miks tuli kostja kinnistult hageja kinnistule levis. Hageja väitis 10.02.2006 hagiavalduse täienduses, et puukuur, millest tuli väidetavalt alguse sai, oli ebaseaduslik ehitis. 18.04.1978 on ehitamise üle teostav järelevalveasutus vastava aktiga tuvastanud, et kostja kinnistule on ehitatud projektiväline kuur ning omanikku kohustati viima projektivälised ehitised kooskõlla projektiga, mis tähendas, et kuur tuli lammutada. Kohus jättis hageja väited tähelepanuta ja märkis hoopis, et võimalike ehitusvigade kohta, mis puudutaksid kostja ehitisi, tõendeid ei esitatud. Kuivõrd maakohus ei käsitlenud otsuses kahju hüvitamise õigussuhte muid elemente, jääb hageja selles osas väidete juurde, millised ta avaldas varasemas kohtumenetluses ega korranud neid apellatsioonkaebuses. Kuivõrd maakohus ei tuvastanud otsuses kahju hüvitamise võlasuhte muid elemente, ei ole apellatsioonikohtul ilmselt võimalust ise sisulist otsust teha ning asi tuleb apellatsioonkaebuse rahuldamisel saata maakohtule uueks arutamiseks. Vastus apellatsioonkaebusele Oliver Veskaru apellatsioonkaebusele kirjalikku vastust ei esitanud. Vastuapellatsioonkaebuse põhjendused Oliver Veskaru palus maakohtu otsuse põhjendused tühistada osas, milles maakohus leidis, et puudub vajadus hinnata hageja võimalikku süüd või hoone tuleohutusastet, ja teha uus otsus, millega täiendatakse kohtuotsuse põhjendavat osa, hinnates hageja võimalikku süüd ja XXXXXXX XX elamu tuleohutusastet antud juhtumis. Maakohus kohaldas ebaõigesti menetlusõiguse normi. Maakohus märkis, et kostja tõi esile, et VÕS §1056 lg-te 1 ja 2 ning § 1058 lg-te 1 ja 2 kohaselt, sõltumata süüst, vastutab hageja erilise ohu tagajärjel põhjustatud kahju eest suurema ohu allikana, millena on käsitletav hageja kinnistul asuv ülituleohtlik puitmööbli restaureerimise ja sadulsepa töökoda. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust, et hageja tegeles mööbli restaureerimisega. Vaatamata eeltoodule märkis kohus, et kuivõrd hagi ei kuulu rahuldamisele põhjusliku seoses puudumise tõttu, puudub vajadus hinnata hageja võimalikku süüd või hoone tuleohutusastet antud juhtumist. TsMS § 442 lg 8 kohaselt tuleb analüüsida kõiki poolte vastuväiteid ja tõendeid, kohus seda nõuet ei järginud. Kohus jättis analüüsimata vastuväited ja tõendid, mis kinnitavad hageja võimalikku süüd ja hoone tuleohutusastet antud juhtumis. Ehitusregistri teabe (lk 167-170) kohaselt asub Tallinnas XXXXXXX XX (kasutuselevõtu aasta 1922) madala vundamendiga puitkonstruktsioonidega, puitvahe- ja katuselagedega eterniitkatusega elamu, mille välisviimistluseks lihtkrohv; ehitise

6(10)

sihtotstarvet muudetud ei ole ja hoonet on lubatud kasutada ainult elamuna. EhS § 33 lg 3 kohaselt kasutusluba väljastatakse, kui ehitis vastab õigusaktidega ettenähtud nõuetele ning kasutusotstarbe muutmisega seonduva kasutusloa väljastamisel peab kasutusloa väljastaja kontrollima, kas ei esine EhS §-s 34 sätestatud ja vastava kasutusloaga seonduvad kasutusloa väljastamata jätmise aluseid. SAPA arhiivi 04.07.03 väljavõte (lk 57-59) tõendab, et XXXXXXX XX ehitusloaga garaažile on ehituse keeluala sisse ehitatud pealeehitus, mille vintskap tunduvalt ületab XXXXXXX X naaberkrundi piiri; arhitekt N. Kusmini 12.06.72 ekspertiisis märgitakse, et projekteeritud garaaži kaugus krundi loodepiirist oli 3,5 m, tegelikult on 1,5 m - seega 2 m vähem. Tunnistaja K. M. (lk 133) ütluste kohaselt asus XXXXXXX XX elamus puitmööbli restaureerimise ning sadulsepatöökoda. Tunnistaja ütluste kohaselt oli maja mõne minutiga leekides; tuli tegi hoones kõva paugu; proovisime mõned asjad majast ära tuua, aga kuumus oli nii suur, et ei saanud. Tunnistaja kinnitas, et garaaži peal olevas töötoas olid tavalised uksed. Tunnistaja ütlustest järeldub, et tuleohutusnorme ei järgitud. Tule ülikiire levik on puidutöökojas olevate värvide, lakkide jm keemiliste ainete ning puidulihvimistolmust tingitud plahvatusohtlikkuse tõttu põhjendatud. Hageja Rein Meresaar, kriminaalmenetluses tunnistaja, ütluste kohaselt nägi ta 18.06.2003 garaažipealse töötoa aknast Oliver Veskarut - seega kinnitas R. Meresaar kohtueelsel uurimisel XXXXXXX XX elamu garaažipealses juurdeehituses töötoa asumist (krim. asja toimiku lk 12). Hageja ütluste kohaselt ajal, mil tuletõrjujad kustutasid, põles maha kogu XXXXXXX XX elamu ning sees olevad asjad (lk 130-131) – see oli võimalik puidu töötlemiseks vajalike värvide, lakkide jm keemiliste ainete ja puidulihvimistolmu olemasolul. Hageja koostatud hävinenud vara nimekirjast (kr tlk 20-24) nähtub, et elamu teisel korrusel asus töötuba ning garaažis hoiti hinnalist mustast tammest antiikmööblit, maale, väärisvineeri ja spooni (krim. asja toimiku lk 20-24). Tunnistaja R. M. (krim. asja toimiku lk 16) ütluse kohaselt jooksis ta tööruumi, hüüdes, et naabri kuur põleb. Välja jooksid Rein ja töömees Kaido - seega kinnitas tunnistaja XXXXXXX XX elamus tööruumide olemasolu. Tunnistaja, OÜ Reinman polsterdaja E. K. (krim. asja toimiku lk 13) ütluste kohaselt magas ta öösiti garaažipealses töötoas; 18.06.03 hommikul töötasid nad abihoone tagumises otsas - tunnistaja ütlused kinnitavad XXXXXXX XX elamus puidutöö ruumide olemasolu ning seda, et tööruume oli mitu, sealhulgas abihoones. Tunnistaja, Rein Meresaare tütar A. V. (krim. asja toimiku lk 18) ütluste kohaselt helistas talle 18.06.03 hommikul vend R. M., et Merivälja maja põleb. Tunnistaja tuli kohe kell 11 kohale, võttis kaasa videomaki, et filmida üles ühist firma vara - seega kinnitas tunnistaja, OÜ Reinman osanik A. V. XXXXXXX XX elamus firma tegutsemist ning seal firma varade asumist. Tunnistaja M. V. (krim asja toimiku lk 65-66) ütluste kohaselt on Meresaared restauraatorid ning nende kodus on pidevalt põlemisohtlikke aineid. Meresaared ei olnud huvitatud tulekahju objektiivsete põhjuste väljaselgitamisest. Tunnistaja ütluste kohaselt oli töökoda Meresaare aias garaaži peal; tulekahju toimumise ajal kostis elamu sisemusest kõva pauk (kinnitab sama, mida hageja tunnistaja K. M.). Kriminaalasjas 18.06.03 ütlusi andnud Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti kõrgharidusega korrapidamisgrupi operatiivkorrapidaja Mart Sild (krim asja toimiku lk 10) ütluste kohaselt põhjustasid XXXXXXX XX elamus tulekahju kiire leviku isoleerimata kommunikatsioonide läbiviigud; tulekahju tekkepõhjust sündmuskohal välja selgitada ei õnnestunud, kuid selle levikut

7(10)

soodustasid süttiva pinnakihiga ehituskonstruktsioonid, sisekujunduselemendid ja avatud õhuruum korruste vahel. Tunnistaja A. V. (SKA õppetooli juhataja) ütluste (lk 151-153) kohaselt on mööbli restaureerimine teise tuleohuklassi kuuluv ja puitmaja võib tulekahjus püsida 10 minutit. Maakohus jättis eelnimetatud asjaoludele ning tõenditele hinnangu andmata, jättis märkimata järelduse kostja süüst ja hoone tuleohutusastmest. Maakohus ei tuvastanud, kas XXXXXXX XX elamu oli VÕS § 1056 ja 1058 mõistes suurema ohu allikaks ning kas kahju põhjustati XXXXXXX XX ehitisest lähtuva erilise ohu tagajärjel. Vastus vastuapellatsioonkaebusele Rein Meresaar ei nõustunud vastuapellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja ja selle juurde võetud kriminaalasja nr 04231501084 materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Vaidlust ei ole selles, et:

XXXXXXX X.

8(10)

Tulekahju puhkemine kostja kinnistul ja tule levik kostja kinnistult hageja kinnistule on tõendatud lisaks A. V.i arvamusele tunnistajate R. M. (lk 135) ja K. M. (lk 133) ütlustega, kes märkasid tulekahju esimesena. Tunnistajate ütluste kohaselt tõusis kostja kuurist suitsu ja tuli levis hageja elamule. Ebaõige on kostja väide, mille kohaselt oli tulekahju suund vastupidine. Ainuüksi sellest, millisest suunast tulekahju kustutati, ei saa järeldada tulekahju levimise suunda. Kostja väide on vastuolus asjas esitatud tõenditega, mida on eelnevalt kolleegium hinnanud. Kriminaalasjas ülekuulatud tunnistaja M. S., kes on Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti operatiivkorrapidaja, ütluste kohaselt (krim. asja toimiku lk 10-11) oli tuletõrjujate kohale saabudes XXXXXXX X paiknev kuur hävinud, mistõttu kustutati XXXXXXX XX elamut. Seega oli tule levimine ühelt kinnistult teisele tuletõrje saabumise ajaks juba toimunud. Lisaks märgib kolleegium, et tule kustutamise suund ei sõltu mitte ainult tule levikust, vaid ka muudest asjaoludest, see on tuule suund, tulekoldele ligipääsetavus jne. Maakohus on tule levimise alguse kostja kinnistult õigesti tuvastanud, kuid teinud tuvastatust vale järelduse. Kostja, kui kinnistu omanik vastutab tema kinnisasjal paiknevatelt hoonetelt tule levimise eest teisel kinnisasjal paiknevatele hoonetele hoolimata sellest, kas tulekahju põhjustas vahetult kostja enda tegevus või oli tulekahju tekkimise põhjus muu. Käesolevas asjas ei ole tulekahju algset tekkepõhjust tuvastatud, kuid see ei ole kolleegiumi arvates oluline. Oluline on, et tuli sai alguse kostja kinnistult. Kostja vastutab kinnistu omanikuna, et tuli ei leviks tema kinnistult naaberkinnistutele ega põhjustaks teistele isikutele kahju. See tähendab, et kinnistule tuleb ehitada hooned viisil, mis ei võimaldaks tule levikut. Kinnisasja omaniku kohustus tuleneb ehitusseaduse § 3 lg-st 3, mille kohaselt peavad ehitised olema ehitanud viisil, mis takistab tule levimise naaberehitistele. Kostja kinnistul asuv puidust kuur paiknes poolte kinnistute piiril hageja elamu vahetus läheduses. Vaidlust ei ole selles, et hagejale on tulekahju tõttu tekkinud kahju. Kuna kostja kuuri põlema süttimine ajaliselt enne kui hageja elamu ning tule levimine kuurilt elamule on tõendatud, siis on hagejale kahju tekkimine põhjustatud kostja kinnistul vastu hageja piiri paikneva kuuri põlemisest. Seega on olemas hagejal kahju tekkimise ja kostja kui kinnistu omaniku poolt kohustuse, mille kohaselt ta pidi tagama, et tema hoonelt ei leviks tuli teistele hoonetele, täitmata jätmise vahel põhjuslik seos. Maakohus on põhjusliku seose puudumise tuvastanud ebaõigesti. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellele sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kuna tulekahju tagajärjel kahjustati hageja elamut, see on hageja omandit, siis on kostja poolt kahju tekitamine õigusvastane. Maakohtu vastupidine seisukoht on ebaõige. Kuna kostja tegevus on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi, siis ei ole vajalik tuvastada, kas kostja tegevus oli õigusvastane ka VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi. Kolleegium jätab apellatsioonkaebuse sellekohased väited tähelepanuta. VÕS § 1050 lg 1 sätestab, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisti. Kuna maakohus tuvastas ebaõigesti, et hagejale tekkinud kahju ja kostja tegevuse vahel ei ole põhjuslikku seost, siis ei ole maakohus hinnanud, kas kostja oli süüdi hagejale kahju tekitamises. Samuti ei ole maakohus tuvastanud hüvitamisele kuuluva kahju suurust ega andnud hinnangut kostja väidetele, mille kohaselt on kahju tekkinud hagejast tulenevatest asjaoludest, mille eest hageja vastutab ning mis võivad olla aluseks väljamõistetava kahju suuruse vähendamisele VÕS § 139 lg 1 järgi. Eelviidatud osas on maakohtu otsus põhjendamata. Kostja süüd ja kahju suurust puudutavad asjaolud on asja lahendamise seisukohalt olulised ja nende esmakordne tuvastamine ringkonnakohtu poolt kahjustab poolte kaebeõigust, kuna TsMS § 688 lg 3 järgi arvestab Riigikohus kassatsiooninõude kontrollimisel üldreeglina ainult neid asjaolusid, mis on tuvastatud alama astme kohtu poolt. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu otsus TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja saata uueks läbivaatamiseks maakohtule.

9(10)

Kostja vastuapellatsioonkaebus, milles palus kostja muuta maakohtu otsuse põhjendusi, tuleb jätta rahuldamata, kuna kolleegium on eelnevalt leidnud, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja saata uueks arutamiseks maakohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hinnata kostja poolt esitatud asjaolude põhjendatust. Seoses maakohtu otsuse tühistamisega ja asja saatmisega uueks läbivaatamiseks maakohtule, tuleb menetluskulud poolte vahel jagada asja uuel läbivaatamisel.

Reet Allikvere

Gaida Kivinurm

Margo Klaar

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.