Ärakiri
Tagaseljaotsus Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Irma Külavee
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.09.2011, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere
Tsiviilasja number
2-11-22536
Tsiviilasi
ASAS-i SWEDBANK hagi N K vastu, vastu, võlgnevuse 410.17 eurot tasumise ja lisanduva viivise nõudes
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: AS Swedbank (reg.kood 10060701), asukoht: Liivalaia 8, 15040 Tallinn; volitatud esindaja juristi abi Anneli Arusalu, e-post: [email protected] Kostja: N K (ik xxxx), elukoht hagiavalduses: xxxx; tegelik elukoht: xxxx 360.93 eurot
Hagihind Kirjalik menetlus
Rahuldada hagi täielikult tagaseljaotsusega. Välja mõista N K ́lt K ́lt (ik xxxx) xxxx) Swedbank ASAS-i (reg. (reg.kood reg.kood 10060701) kasuks kasuks võlgnevuse katteks kokku 410.17 eurot (neli (nelisada nelisada kümme eurot ja 17 senti), (millest põhivõlgnevus moodustab 360.93 eurot). eurot). Välja mõista N K ́lt K ́lt alates 17.05.2011 17.05.2011 Swedbank ASAS-i kasuks kasuks viivis protsendina põhinõudelt (360.93 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. (EKP intress + 7% aastas).
Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda ning mõista N K ́lt K ́lt hageja AS AS-i Swedbank kasuks menetluskulude katteks välja kokku 124.62 124.62 eurot. Välja mõista N K ́lt K ́lt Swedbank ASAS-i kasuks viivis menetluskuludelt (124.6 (124.62 124.62 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja menetluskulud menetluskulud jätta kostja enda kanda.
Edasikaebe kord Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, aluseks, oli tingitud mõjuvast mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 16.05.2011.a. laekus Viru Maakohtule Swedbank AS-ilt hagiavaldus N K vastu võlgnevuse, kokku 410.17 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks.
Hagiavalduses esitatud asjaolud. Hageja ja kostja (N K) sõlmisid 16.01.2007 püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 5000 krooni, mis oli seotud arvelduskontoga. Vastavalt lepingule krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast. Lepingu kohaselt kohustus kostja maksma kasutatud krediidilimiidi eest hagejale intressi ja teenustasusid. Intressimääraks oli 16%. Hageja arvestas kasutatud krediidilimiidi eest intressi igal kalendripäeval. Kostja kohustus iga kuu 10. kuupäeval püsimakse summas kasutatud krediidilimiidi hagejale tagasi maksma. Püsimakse summaks oli lepingu järgi 200 krooni. Hageja debiteeris maksepäeval arvelduskontot püsimakse ulatuses ning kandis saadud raha limiidikontole. Kui hagejal ei olnud võimalik summat debiteerida seoses vaba raha puudumisega, siis luges hageja, et kostja ei ole täitnud lepingujärgset maksekohustust ning hagejal oli õigus peatada kaardi kasutamine. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid, kuid kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata ja püsimaksed tagastamata. Sellega rikkus kostja lepingut. Seoses võlgnevustega saatis hageja 25.05.2009.a. kostjale teatise, milles teavitas kostjat lepingust tulenevate võlgnevuste olemasolust ja palus võlgnevused tasuda hiljemalt 09.06.2009.a. Hageja hoiatas kostjat, et ettenähtud tingimuste kohaselt võlgnevuste mittetasumisel ja võlgnevuste tasumise osas kokkuleppe mittesaavutamisel, loeb hageja lepingu ülesöelduks ning pöördub võlgnevuste sissenõudmiseks kohtusse. Samuti palus hageja kostjal võimalike kokkulepete sõlmimiseks hagejaga ühendust võtta. Vaatamata hageja meeldetuletustele, ei tasunud kostja tähtaegselt võlgnevusi ja hageja luges lepingu 16.09.2009.a. üles öelduks. Hagi esitamise seisuga ei olnud kostja hagejale ettepanekuid võlgnevuste tasumiseks teinud. Lepingu ülesütlemisel oli kostja kasutanud lepingu alusel hageja poolt võimaldatud krediidilimiidist tehingute tegemiseks 360.93 eurot. Kostja on peale lepingu ülesütlemist tema kasutuses oleva krediidisumma hagejale tagastanud. Hageja arvestas kohustusega viivitamise eest viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määra alusel. 12.05.2011.a. seisuga moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 410.17 eurot, millest põhiosa on 360.93 eurot, intress 0.36 eurot ja viivis 48.88 eurot.
Hageja esitas kohtule kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. 22.03.2011.a. tegi kohus määruse, millega jättis hageja avalduse rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Hageja sai nimetatud määruse kätte 14.04.2011.a. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu summas 750 krooni ehk 47.93 eurot. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-ides 8 lg 2; 76 lg 1; 94; 100; 101 lg 1 p 1, p 4 ja p 6 ning lg 2; 108 lg 1 ja 113 lg 1 sätestatule ning taotleb kostjalt hagi esitamise seisuga kokku 410.17 euro väljamõistmist, millest põhiosa moodustab 360.93 krooni. Samuti taotleb hageja alates hagi esitamisest TsMS § 367 alusel kostjalt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – kostjaga sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise leping, kostjale saadetud teatis lepingu ülesütlemise kohta, lepingust tuleneva võlgnevuse arvestus ja võlgnevuse kujunemise väljavõte, Pärnu Maakohtu 22.03.2011 määrus, kohtumääruse kättesaamist kinnitav e-kiri, riigilõivu maksmist tõendavad maksekorraldused, Swedbank AS ́i volitatud esindaja volikiri. II Kostja vastuväited vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostja on hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu kätte saanud 01.09.2011. Kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks oli kostjal seega 21.09.2011. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kohus on seda tähtaega järginud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud oma avalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse kostja poolt kohtu määratud tähtajaks vastuse mitteesitamise korral TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja hagi rahuldamiseks. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega.
TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tasumata tema poolt kasutatud krediidilimiidi ja intressimaksed. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt
kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses kokku 410.17 eurot (millest põhivõlgnevus moodustab 360.93 eurot). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt (360.93 eurolt) alates 17.05.2011.
Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 1741 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldus nr 29561, 16.05.2011 hagi esitamisel riigilõivu tasumisest summas 76,69 eurot, millele TsMS § 144 p 7 ja § 483 lg 6 tulenevalt lisandub kohtuvälise kuluna maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 750 krooni ehk 47,93 eurot, 05.11.2010 maksekorraldus nr 66901 Hageja kantud kulud kokku moodustavad seega summas 124,62 eurot TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 144 p 7; 173; 174; 1741, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik
(allkiri)
Irma Külavee
Ärakiri õige Nooremreferent
Tea Toming
Kohtuotsus jõustus 29.oktoobril 2011.a Nooremreferent
Tea Toming
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.