Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Epp Haabsaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. september 2011.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-36889
Tsiviilasi
BIGBANK AS-i hagi KM vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
958.71 eurot (15 000.00 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: BIGBANK AS (registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu) Hageja esindaja: Artur Maljukov (Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, Rüütli 23, 51006 Tartu) Kostja: KM(isikukood XXX elukoht XXX)
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
Resolutsioon
TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot (TsMS § 142 lg 2). TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik 02.08.2010.a on Harju Maakohtule esitatud BIGBANK AS-i hagi KM vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 29 381.46 krooni, millest 14 382.10 krooni on tagastamata krediidisumma, 1 050.00 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud, 1 895.36 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress ja 12 054.00 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja viivise tagastamata krediidisummalt 27,11 % aastas alates 03.08.2010.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. 08.09.2011.a vähendas hageja oma nõuet ning palus kostjalt välja mõista kokku 28 949.36 krooni, millest 14 382.10 krooni on tagastamata krediidisumma, 1 895.36 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 12 054.00 krooni sissenõutavaks muutunud viivis ning 617.90 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja viivise tagastamata krediidisummalt (14 382.10 krooni) 27,11 % aastas alates 03.08.2010.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20. päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 307 lg 1 alusel 17.06.2011.a, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada Kohtu põhjendused TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 järgi, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või 2(3)
kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kohus, hindamata tõendeid, leiab et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus kokku summas 28 949.36 krooni so 1 850.27 eurot ning viivis tagastamata krediidisummalt (14 382.10 krooni so 919.22 eurot) 27,11 % aastas alates 03.08.2010.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt on tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetav. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 144 lg-le 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja on esitanud ka menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulud on järgmised: hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 3 000.00 krooni so 191.74 eurot ning lepingulise esindaja kulud summas 1 500.00 krooni so 95.87 eurot. Kokku mõistab kohus kostjalt välja menetluskulud summas 287.61 eurot (sh hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 191.74 eurot ning lepingulise esindaja kulud summas 95.87 eurot) hageja kasuks.
Epp Haabsaar Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.