Ärakiri
Tagaseljaotsus Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Irma Külavee
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.09.2011, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere
Tsiviilasja number
2-10-38374
Tsiviilasi
ASAS-i SWEDBANK hagi O A vastu võlgnevuse õlgnevuse, vuse, kokku summas 4945.84 krooni (316.10 eurot) nõudes
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: AS Swedbank (reg.kood 10060701), asukoht: Liivalaia 8, 15040 Tallinn; volitatud esindaja jurist Silva Kark, e-post: [email protected] Kostja: O A (ik xxxx), elukoht hagiavalduses: xxxx; tegelik elukoht: xxxx 4165.38 krooni (266.22 eurot)
Hagihind Kirjalik menetlus
Rahuldada hagi täielikult tagaseljaotsusega. Välja mõista O A`lt A`lt (ik xxxx) xxxx) Swedbank ASAS-i (reg. (reg.reg.-kood 10060701) kasuks kasuks võlgnevuse katteks kokku 316.10 eurot (kolm (kolmsada kolmsada kuusteist eurot ja 10 senti), (millest põhivõlgnevus moodustab 266.22 eurot). eurot). Välja mõista O A` A`lt alates 07.08.2010 Swedbank ASAS-i kasuks viivis viivis protsendina põhinõudelt (266.22 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. (EKP intress + 7% aastas).
Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda ning mõista O A` A`lt hageja ASAS-i Swedbank kasuks menetluskulude katteks välja kokku 111.85 111.85 eurot. Välja mõista O A ́lt A ́lt Swedbank ASAS-i kasuks viivis menetluskuludelt (111. (111.85 111.85 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda.
Edasikaebe kord Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud tingitud mõjuvast mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 06.08.2010.a. laekus Viru Maakohtule Swedbank AS-ilt hagiavaldus O A vastu võlgnevuse, kokku summas 4945.84 krooni ehk 316.10 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks.
Hagiavalduses esitatud asjaolud. Hageja ja kostja (O A) sõlmisid 22.08.2008 vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 08-115725-RK, mille alusel andis hageja kostja kasutusse kaardi, mis oli seotud limiidikonto ja teenindava arvelduskontoga ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 5000 krooni ulatuses, intressimääraga 24% aastas. Tagatiseks oli kostja igakuine laekumine. Kostja kohustus kasutuses oleva krediidilimiidi eest tasuma intressi iga kuu 10ndal kuupäeval. Kostja kohustus hoolitsema selle eest, et maksepäeval oleks arvelduskontol intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Tähtpäevaks tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada viivist VÕS § 113 kehtestatud määra alusel. 10.05.2009 kuni 10.08.2009 kostja intressi makseid ei tasunud. 18.08.2009.a. saatis hageja kostjale kirja lepingu ülesütlemise ja võlgnevuse suuruse kohta, paludes võlg tasuda hiljemalt 02.09.2009.a. ning hoiatas, et juhul, kui kostja võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, öeldakse leping üles ja alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuse sissenõudmiseks. 07.09.2009.a. sulges hageja lepingu kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr 09-071374-KX alla. Kostja ei ole endale lepinguga võetud kohustusi täitnud ega teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. 01.12.2009.a. esitas hageja kostja vastu kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse.25.06.2010.a. jättis kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse tsiviilasjas nr 2-09-63694 kostja vastu rahuldamata põhjusel, et makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada maksekäsu avalduses ja kohtu poolt erinevatest andmebaasidest leitud aadressidel ning tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel. Kohus edastas kohtumääruse meili teel 28.06.2010 ning hageja saatis kohtule kinnituse kohtumääruse kättesaamise kohta 19.07.2010.a. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-ides 8 lg 2; 23 lg 1; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1 ja 6; 94; 102 ja 113 lg 1 sätestatule ning taotleb kostjalt 05.08.2010.a seisuga võlgnetava summa, kokku 316.10 euro väljamõistmist, sh põhiosa 266.22 eurot, põhiosa viivis 19.77 eurot perioodi 03.09.2009 kuni 06.08.2010 ja intress 30.11 eurot perioodi 10.05.2009 kuni 03.09.2009 eest. Samuti taotleb hageja alates 07.08.2010 TsMS § 367 alusel kostjalt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).
Menetluskulud summas 1750 krooni ehk 111.85 eurot, sh 47.93 eurot maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamise eest ning 63.91 eurot hagiavalduse esitamise eest, palub hageja jätta kostja kanda ja need tagaseljaotsuse tegemise korral ka välja mõista. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – kostjaga sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping koos lepingute andmete, sooritatud operatsioonide ja võlgnevuse arvestusega, lepingu ülesütlemise kiri, kohtumäärus maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise kohta koos kättesaamise kinnitusega, hageja registrikaart, hageja esindaja volikiri, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid Ida Prefektuuri korrakaitsebüroolt saadud aadressile ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 05.09.2011 TsMS § 322 lg 1 sätete kohaselt. Kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks oli kostjal seega 19.09.2011. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kohus on seda tähtaega järginud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud oma avalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse kostja poolt kohtu määratud tähtajaks vastuse mitteesitamise korral TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja hagi rahuldamiseks. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tasumata tema poolt kasutatud krediidilimiidi ja intressimaksed. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses.
Alates 01.01.2011 arvestatakse kroonides kajastatud summa ümber eurodesse vahetuskursi 1 euro võrdub 15,6466 krooni alusel. Seega, käesolevas asjas on hageja nõue kokku 316.10 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 266.22 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt (266.22 eurolt) alates 07.08.2010.
Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 1741 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldus nr 60409, 06.08.2010 hagi esitamisel riigilõivu tasumisest summas 1000 krooni, millele TsMS § 144 p 7 ja § 483 lg 6 tulenevalt lisandub kohtuvälise kuluna maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 750 krooni. Hageja kantud kulud kokku moodustavad seega summas 1750 krooni ehk 111.85 eurot TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 144 p 7; 173; 174; 1741, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik
(allkiri)
Irma Külavee
Ärakiri õige Nooremreferent
Tea Toming
Kohtuotsus jõustus 29.oktoobril 29.oktoobril 2011.a Nooremreferent
Tea Toming
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.